lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Tauri Tamme suhtes tehtud Austria Vabariigi Innsbruck’i maakohtu 09.04.2018 otsusega (nr 28 Hv 10/18s) mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis.
lg 1 alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud 08.03.2019 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule Euroopa vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega, mis on koostatud Tauri Tamme suhtes 26.02.2019 Austria Justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Verfassung, Reformen, Deregulierung und Justiz) poolt ning milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku T. Tamme (sünniaeg: 29.04.1993) suhtes Austria Vabariigi Innsbruck’i maakohtu 09.04.2018 tehtud otsuse (jõustunud 27.04.2018) nr 28 Hv 10/18s tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. Kohtuotsusega on tunnistuse kohaselt T. Tamm süüdi mõistetud ühes kuriteos: 24.10.2017 Innsbruckis võtsid Tauri Tamm ja I. G ja R. M isikute grupis teadliku ja tahtliku ühise tegevuse käigus tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades ja relva kasutades jõuga ära neile mittekuuluvaid vallasasju juveeliäri Leitner teenistujatelt, nimelt kolm kella kaubamärgiga Alpine väärtusega 4185 eurot nende ebaseadusliku omastamise ja isikliku kasu saamise eesmärgil, kusjuures I. G kõndis läbi juveeliäri ruumide, kus viibisid kolmandad isikud ja sihtis laskevalmis gaasirevolvriga, sundides sel viisil müüjatari kõhuli maha heitma, samal ajal kui R. M lõhkus kaasatoodud haamriga klaasvitriini ja võttis sealt kellad ning T. Tamm üritas vitriini lõhkuda kaasatoodud pikavarrelise kirvega. T. Tamme karistati selle kuriteo eest vangistusega kuus aastat, s.o 2160 päeva ning ta hakkas karistust kandma alates 24.10.2017 (s.o alates tema kinnipidamisest). Harju Maakohus menetles asja
alusel esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatav vabaduskaotusliku karistuse tunnistus. Sellise tunnistuse on esitanud Austria Justiitsministeerium (Bundesministerium für Verfassung, Reformen, Deregulierung und Justiz). Selle tunnistuse pinnalt tuleb kohtul hinnata, kas on täidetud
§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja
§-s 50836 nimetatud kriteeriumid.
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on
T. Tamm on Austria Vabariigi kohtuotsusega süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt
lg 1 loetelus punkti 18 all (organiseeritud või relvastatud vargus või röövimine), mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on kirjeldatud kuritegu karistatav kuriteona ka Eestis KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. T. Tamm pani jõustunud otsuse kohaselt toime röövimise raskendavatel asjaoludel ning teda on selle eest karistatud Innsbruck’i maakohtu otsuse alusel vangistusega 2160 päeva, s.o 6 aastat. See otsus on jõustunud 27.04.2018. Seega on täidetud tunnustamise üldtingimused.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on käesoleva seadustiku § 50836 lõikes 1 nimetatud isik: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. 3 Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on T. Tamm Eesti Vabariigi kodanik (tl 4). Tunnistuse kohaselt on T. Tamme viimane teadaolev elukoht olnud Järva maakond, Türi vald, Poaka küla, Männiku elamu. Rahvastikuregistri kohaselt käesoleval hetkel T. Tammel Eestis elukoht puudub. Kohus tegi Austria Vabariigile päringu Rände- ja Varjupaigaameti poolt koostatud alalise riigis viibimise keelu otsuse (12.10.2018 nr 17-1172296405/171313489) välja nõudmiseks (tl 28). 02.05.2019 saabus eelnimetatud Rände- ja Varjupaigaameti otsus, mille kohaselt on T. Tammele kehtestatud tähtajatu riigis viibimise keeld. Riigis viibimise keeld puudutab Austria Vabariigi territooriumit: T. Tammel on keelatud reisida Austriasse ja seal viibida. Riigis viibimise keeld hakkab kehtima otsuse rakendumisega ning sellel hetkel peab T. Tamm viivitamatult Austriast lahkuma. Järelikult ei ole
lg 1 ja
lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Innsbruck’i maakohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks T. Tamme nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel. Antud asjas ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka
,
,
lg 3 ega
mõttes.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. T. Tammele mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Innsbruck’i maakohtu otsusega karistuseks 2160 päeva ehk kuus aastat vangistust (tl 7). Arvestades, et Eesti Vabariigis on selline tegu karistatav KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi alusel kolme- kuni viieteistaastase vangistusega, siis ei ületa Austria Vabariigis T. Tammele mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei kuulu mõistetud karistus muutmisele.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on T. Tamm hetkel vangistuses ning väljaandjariigi õiguse kohaselt saab karistus kantud 24.10.2023 (tl 7). Eeltoodust lähtudes tunnistab kohus
lg 1 p 1 kohaselt Innsbruck’i maakohtu 09.04.2018 otsuse nr 28 Hv 10/18s täitmise Eesti Vabariigis T. Tammele mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et T. Tammel kuulub ärakandmisele 6 aastat vangistust, mille kandmise aja alguseks tuleb lugeda 24.10.2017. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et T. Tamme edasine vangistuse kandmine Eestis ei tulene vajadusest tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni all tuleb mõista eelkõige kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Enne kinnipidamist Austrias elas T. Tamm Eestis. Karistusregistri kohaselt oli T. Tamme Eestis karistatud Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega vangistusega 1 aasta, 1 kuu ja 29 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi ning tal oli kohustus elada oma elukohas Xxxx. Üldkasulikku tööd saab määrata vaid isikule, kellel on olemas kindel elukoht. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt elavad Järvamaal ka T. Tamme vanemad. Seega on ta 4 oma perekondlike ja sotsiaalsete sidemed kaudu seotud just Eestiga. Olles Eesti Vabariigi kodanik, on T. Tamm ka keeleliste ja kultuuriliste sidemetega seotud Eestiga. Edasine vangistuse kandmine Austrias ei soodusta kuidagi T. Tamme võimalusi Eesti ühiskonda rehabiliteeruda. Ka Eesti vanglates pakutakse erinevaid programme ja tugiteenuseid, mis aitavad kinnipeetutel siinsesse ühiskonda rehabiliteeruda. Just sotsiaalse võrgustiku olemasolu aitaks T. Tammel vangistuse ärakandmisel või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral jätkata õiguskuulekat elu Eestis. Kaitsja ega vangistust kandev T. Tamm ei ole kohtule esitanud ühtegi faktilist asjaolu, et isikul oleks mingeid kaalukaid sidemeid teiste riikidega. Antud asjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 120 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. Kohus arvestab, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse algatas Austria Vabariik ja T. Tammel puudus selles osas sõnaõigus. Samas
lg 1 p 3 kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.