1-12-21/76

1 Kriminaalasi nr 1-12-21 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-21 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR ALEKSANDROV, isikukood 36606222213, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht puudub Karistuse kandmise algus 09.09.2011 ja lõpp 09.09.2021 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR vabastamata. ALEKSANDROV vangistusest tingimisi enne tähtaega Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.11.2012 otsusega nr 1-12-21 tunnistati Aleksandr Aleksandrov süüdi KarS § 121 ja § 113 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Aleksandr Aleksandrovi karistuse kandmise aja algus on 09.09.
2. Aleksandr Aleksandrovit on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millistest karistustest 1 on kehtiv ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik 2 kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholiprobleemide tõttu – tekkisid konfliktid, mida isik ei suutnud muud moodi lahendada kui vägivallaga. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel jäätmekäitlejana ja köögitöölisena. Ta määrati ka koristustöödele, kuid keeldus töötamast. Isik läbis ka riigikeele A1 taseme kursuse, kuid sooritas eksami negatiivsele tulemusele, mistõttu pidi selle uuesti sooritama. Kui algas uus kursus, loobus kinnipeetav sellest. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 8 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel 1 aasta 11 kuud vangistust. Aleksandr Aleksandrovil ei ole vabanedes elukohta. Tal oleks võimalik elama asuda xxxx, mis asub aadressil xxxx. Samuti võib Kohtla-Järve linn kinnipeetavale anda üürile elamispinna, kui ta pöörduks isiklikult Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole. Kinnipeetav ei ole seda teinud. Ta ei sooviks ka sotsiaalmajas või xxxx elada, kuna vanad tuttavad on seal, kellega ei soovi enam suhelda. Kinnipeetav on avaldanud, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, sellepärast pole ka asju ajanud. Varasemalt TEV menetluste raames on kinnipeetavale pakutud majutusüksuse ja tugiisiku teenust, kuid ta on neist loobunud. Enne vangistust isiku 1-toaline korter, mis asus aadressil xxxx, läks kommunaalmaksete võlgade katteks. Seetõttu elas isik umbes ühe kuu oma lapsepõlve sõbra juures (kannatanu O H, varasemalt kriminaalkorras karistatud). Koos elades tarvitati ühiselt alkoholi ning selle pinnalt tekkisid ka tülid. Kinnipeetav on
3. aastal lõpetanud KohtlaJärve
4. Kutsekooli, tal on keskharidus ja keevitaja eriala. Isiku riigikeele tase on
5. Vangistuses on isik proovinud õppida riigikeelt, kuid on õpingud katkestanud põhjusel, et talle ei jää õpitu meelde. Vabanemisjärgselt ei ole Aleksandr Aleksandrovil kindlat töökohta, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetav on öelnud, et kui ta vabaneks, siis ei läheks ta ametlikult tööle, kuna tal on suured võlad (umbes 30 000 eurot) ja neid hakatakse töötasust kinni pidama. Kinnipeetaval on vabanemisfondis raha, millega saaks oma elu alustada puhtalt lehelt ning seda peale karistusaja ärakandmist, kuna ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Enne vangistust on isik enamasti töötanud mitteametlikult. Viru Vangla 08.07.2019 andmetel on isikul tasumata nõudeid 18 482,64 eurot ja vabanemisfondis on 1620 eurot. Varasemalt on isik samuti rääkinud, et vabaduses ei tahtnud ta, et tema palgast hakatakse kinni pidama rahalisi nõudeid ning seetõttu töötas mitteametlikult. Seega motivatsioon oma võlgnevusi tasuda on madal. Töösse suhtumine on üldiselt positiivne, olemas on ehitusalased ja keevitaja tööoskused. Töösuhted on lõpetatud, kuna kinnipeetavast tulenevalt esines probleeme, mis ei võimaldanud jätkata töötamist väljaspool üksust. Majanduslikult toetab isikut õde, võimalusel ka ema. Kinnipeetav on lahutatud. Ta ei avaldanud lähedaste kontaktandmeid kriminaalhooldusametnikule. Rahvastikuregistri andmetel moodustavad Aleksandr Aleksandrovi lähivõrgustiku ema E V ja kolm täisealist tütart. Kinnipeetava isa on surnud. Ema keeldus igasuguse informatsiooni andmisest oma poja kohta. Kinnipeetav ei ole oma täiskasvanud lastega juba kaua aega suhelnud, kuid kui ta peaks vabanema, siis soovib ta uuesti suhteid taastada. Isik suhtleb oma ema ja õe E A. Kinnipeetav väitis, et tal ei ole väga palju sõpru. Vabanedes soovib isik alustada puhtalt lehelt ning elada vaikset ja rahulikku elu. Kinnipeetav ei soovi sidemeid taastada vanade tuttavatega. Paarisuhted on lõppenud. Käesolevalt kuritegeliku mõtteviisi pooldavate isikutega väljaspool vanglat ei suhtle. Toimepandud kuriteod näitavad, 3 et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Mõjutatavust täheldatud ei ole. Vabaduses esinesid seoses alkoholi tarvitamisega suured probleemid. Meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud sõltuvus-, psüühika- ja käitumishäired alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitades kaotab isik enesekontrolli. Kinnipeetava sõnul oli tema elus ka kaineid perioode, aga tol hetkel ei leidnud ta inimesi, kes oleks võinud teda moraalselt toetada, isegi mitte lähisugulasi. Kinnipeetav kardab, et kui ta vabaneb, siis võib hakata uuesti alkoholi tarvitama. Narkootikume isik ei tarvita. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud krooniline haigus. Enesevigastuse episood esines
6. aastal. Isikul esinevad psühhiaatrilised probleemid, kuid hetkel ta enam ravi ei saa. Isik on pidevalt närviline, pinges ning rahutu. Suhtlemisel väldib isik silmsidet ning pigem tõmbub endasse, võib ka kergesti ärrituda (tõstab häält, karjub, kasutab ebatsensuurseid väljendeid jne) kui puudutada tundlikke teemasid (nt töötamine vanglas). Kinnipeetava käitumine on impulsiivne ja ettearvamatu. Otseselt isik kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Kinnipeetav teeb ametiisikutega koostööd minimaalselt. Ta tunnistab oma süüd, kuid ei kahetse tehtut. Alates
7. aastast keeldub isik vangla majandustöödest. Isiku käitumine vangistuse jooksul on näidanud, et tal ei ole motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on varasemalt olnud ühel korral kriminaalhooldusel, mille ajal pani toime uue kuriteo ning varasem karistus pöörati täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 09.09.
8. Katseajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Aleksandrovile KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustused. Aleksandr Aleksandrov avaldas kohtuistungil, et ta on jätkuvalt seda meelt, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, vaid soovib kanda karistuse lõpuni. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Aleksandrovi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Aleksandrov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest eeldused selleks ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisel elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise tingimuseks. Talle on varasemate tingimisi enne tähtaega vabastamiste raames pakutud majutusüksuse ja tugiisiku teenust, kuid ta keeldus. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel alaline elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal võimalik. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei soovi 4 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, seda kinnitas ta ka kohtuistungil, mistõttu puudub kindlus selles, et kinnipeetav vastu oma tahtmist talle tingimisi enne tähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetav kannab muu hulgas karistust raske eluvastase kuriteo – tapmise eest, mis on toime pandud alkoholiprobleemide tõttu. Kinnipeetav kardab, et vabanemisel hakkab ta uuesti alkoholi tarvitama, mistõttu võib ta panna toime uue kuriteo. Isik on impulsiivne, ettearvamatu ja ärritub kergelt. Ta tunnistab küll toimepandud kuritegusid, kuid ei kahetse. Kokkuvõtvalt isiku käitumine vangistuses ei viita sellele, et tal oleks motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik