← Eesti

2-11-24696/82

Obsah (4)§ 173§ 175§ 172§ 176

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-24696 Määruse kuupäev Tartu, 30. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Kai Kullerkupp Kohtuasi S. M (pank

) § 175 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist. Maakohus pikendas kohustustest vabastamise menetlust, kuid võlgniku käitumine ei ole muutunud. Tulutoov tegevus

§ 173

lg 1 mõttes on igasugune töö, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Võlgnik peab töötama täiskohaga ning vastu võtma igasuguse pakutava töö, mitte lähtuma töökoha valikul erialast, mugavusest ja muudest soovidest. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ülevaadet töökohtadest, kuhu ta on kandideerinud, vaid üksnes märkinud, et töö leidmine on laste ja tervise tõttu raske. Võlgnik omandas küll hariduse, kuid ei asunud selles valdkonnas tööle ja see ei suurendanud tema sissetulekuid. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Hariduse omandamine on aktsepteeritav, kui sellel on positiivne mõju sissetulekutele juba menetluse kestel ja kui see aitab kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Praegusel juhul see nii ei ole. Võlgnik ei ole saanud töötada, kuid on saanud laste kõrvalt õppida. Võlgniku lapsed olid menetluse alguses 4- ja 7-aastased, menetluse lõpus on nad 9- ja 13-aastased. Võlgnik on saanud töötada tavapärasel tööajal. Alates 2016. aastast on võlgnik abielus ega kasvata enam lapsi üksi. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, et lapsed oleksid puudega või vajaksid erihoolt. Võlgnikul ei ole tuvastatud töövõime vähenemist ja ta ei ole tõendanud, et tal oleks krooniline terviseprobleem. Kui võlgnik ei saa raskusi tõsta, pidanuks ta kohtule näitama, et on püüdnud otsida töid, kus seda ei pea tegema. 3

(8)2-11-24696 Võlgnik on menetluse jooksul saanud erinevaid toetusi ja tema kontolt ei nähtu, et ta oleks viimastel aastatel teinud kulutusi elamispinnale. Sellises olukorras on taunitav, et võlgnik ei ole teinud kasvõi väikeseidki makseid võlausaldajatele. Võlgnik on aruannetes märkinud, et ta tasus
  1. a pankrotivälisele võlausaldajale (Folkefinans AS-i Eesti filiaal) laenulepingust tuleneva nõude. Lisaks on ta
  2. a tasunud advokaadile 1056 eurot, kuigi oleks võinud taotleda riigi õigusabi. Seega on võlgnik rikkunud süüliselt

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning tema kohustustest vabastamisest tuleb

§ 175lg 2 p 2 alusel keelduda ja menetlus lõpetada.

  1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus muuta maakohtu määrust ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
  2. Bigbank nõustus määruskaebusega ja oli jätkuvalt nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Aktsiaselts Suure-Jaani Haldus märkis, et jääb esialgse nõude juurde. Swedbank teatas, et nõue võlgniku vastu on refinantseeritud teisele isikule. Ramsi palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohus on võlgnikule tema kohustusi menetluse kestel selgitanud. Üksnes töökoha ja püsiva töötasu olemasolu, arvestamata töötasu suurust, ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik asus täiskohaga tööle alles
  4. a ehk neli aastat pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pärast menetluse pikendamist ei ole võlgniku käitumine muutunud. Laste kasvatamine ei õigusta kohustuse rikkumist. Võlgnik oleks saanud töötada vähemalt tavapärasel tööajal. Võlgniku abikaasa on graafikuga tööl ja neli päeva nädalas on ta tööl 12-tunniste vahetustega. Kolm päeva nädalas on võlgniku abikaasa kodus ja saab lastega tegeleda. Lisaks on graafikuga töötamisel võimalik kokku leppida, millistel päevadel isik töötab. Võlgnikul ei ole tuvastatud töövõimekaotust. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et seljanärvi põletik tekkis võlgnikul alles
  5. a. Määruskaebusest ega muudest dokumentidest ei nähtu, mida on võlgnik oma tervise parandamiseks teinud – milliste spetsialistide poole ta on pöördunud ja millised on ravivõimalused. Võlgnik ei ole näidanud, et ta on püüdnud otsida töid, mis ei oleks füüsiliselt rasked, või et ta on püüdnud leida tööd mistahes valdkonnas. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb tegeleda tulutoova, mitte meelepärase tegevusega. Võlgnik ei ole menetluse ajal ühelegi võlausaldajale väljamakseid teinud. Folkefinans AS-i Eesti filiaal, kellele võlgnik tasus, ei ole pankrotivõlausaldaja. Kuna pärast ärakuulamist sai võlgnik tasuda võlausaldajatele üle 600 euro, kuid enne seda ei maksnud ta võlausaldajatele midagi, saab sellest järeldada, et võlgnik ei olnud võlausaldajatele maksete tegemiseks piisavalt motiveeritud. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast töö otsimisel parima. Praegusel juhul ei ole võlgnik seda teinud. Seega keeldus maakohus põhjendatult võlgnikku kohustustest vabastamast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4

(8)2-11-24696
  1. Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. määruse tühistada ja saata asja Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Pärast vägivaldsest suhtest lahkumist ei suutnud võlgnik uut tööd otsida ja püüdis säilitada olemasolevat. Hiljem püüdis ta leida tasuvamat tööd, aga ei leidnud. Kohtud heitsid võlgnikule ette, et ta asus täiskohaga tööle alles
  2. a, kuid ei arvestanud, et enne seda kasvatas ta üksi kahte last, kes menetluse alguses olid vaid 1,5- ja 4,5-aastased, mistõttu neid ei saanud üksi jätta. Täiskohaga sai võlgnik tööle minna alles siis, kui ta hakkas elama koos praeguse abikaasaga, ehk
  3. a. Kohus on heitnud võlgnikule ette, et ta pole esitanud piisavalt tõendeid tulutoovama tegevuse otsimise kohta. Samas ei ole kohus võlgnikule kordagi selgitanud, et ta peab tööotsimise kohta tõendeid koguma. Kui võlgnik oleks seda teadnud, oleks ta kogunud tõendeid töö otsimise, sh töövestlustel käimise kohta. Õppima läks võlgnik lootuses saada paremat tööd, esialgu maastikukujunduse ja seejärel puukoolimajanduse erialale. Võlgnik töötas aiandis sel erialal, kuid jäi seljanärvi põletiku tõttu haiguslehele ja tööandja palus tal lahkuda. Seejärel oli võlgnik uuesti sunnitud töötama floristina, kuigi selle töö eest makstakse väga vähe. Vähesed säästud, mis tekkisid, kulusid õigusabile kohtuvaidluses, mille algatas võlgniku endine elukaaslane ja laste isa. Advokaadile pidi võlgnik tasuma seetõttu, et ta vajas kaitset vägivaldse endise elukaaslase eest. Võlgnikule määrati küll riigi õigusabi korras advokaat, kuid too ei suutnud võlgniku õigusi piisavalt kaitsta ja kohus soovitas võtta uue advokaadi. Enamik võlgniku menetluskuludest jäi selles tsiviilasjas tema enda kanda ja seetõttu ei jätkunud raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Võlgniku makseraskused said alguse just vägivaldsest suhtest endise elukaaslasega, mh oli ta sunnitud võtma kiirlaene, et tasuda elukaaslase trahve jm kohustusi. Kohus leidis, et võlgnik oleks saanud töötada laste kõrvalt suurema koormusega ja leida ka teise töökoha. Võlgnik on seda ka üritanud, kuid enamasti on nõutud inglise ja vene keele oskust ning arvutioskust, kuid võlgnikul neid oskusi ei ole. Ka Töötukassa konsultant leidis, et kõige õigem on jätkata aianduse ja floristika valdkonnas. Võlgnik on otsinud tasuvamat tööd ja on omandanud hariduse, mis oleks seda ka võimaldanud, kui ei oleks tekkinud terviseprobleeme. Samuti on võlgnik võimaluse piires töötanud erinevatel kohtadel. Abikaasa on laste kasvatamisel abiks, aga ta töötab 12-tunnistes vahetustes ega saa tööpäeva jooksul töökohalt lahkuda ega graafikut muuta. Lapsed vajasid ja vajavad abi ka õhtuti. Elatis on laste isalt välja mõistetud, kuid ta pole seda maksnud. Kohtu väide, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta selg on haige, ei ole õige. Kohtule esitatud aruannetest nähtub haiguslehel viibimine. Muid tõendeid keeldus kohus ärakuulamisel vastu võtmast. Asjakohatu on etteheide, et võlgnik maksis pärast ärakuulamist võlausaldajatele üle 600 euro. Selle raha maksis võlausaldajatele võlgniku abikaasa oma säästude arvel. Samuti tasus abikaasa võla Teliale. Folkefinans AS-i Eesti filiaalile tasus võlgnik võla samuti abikaasalt saadud rahaga, arvates, et tegu on ühega pankrotivõlausaldajatest.
  4. Telia leiab, et võlgnikku ei peaks kohustustest vabastama. Bigbank teatas, et ta jääb varasemate seisukohtade juurde. 5
(8)2-11-24696 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ja § 691 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise tõttu osas, millega maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles osas muutmata. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. TsMS § 689 lg 21 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 esitab kolleegium kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Maakohus jättis võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Kohtute põhjenduste kohaselt väljendus mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumine alljärgnevas:  võlgnik töötas üksnes poole kohaga;  võlgnik töötas töökohal, kus tema sissetulek oli väga väike ja ta ei otsinud tasuvamat tööd;  võlgnik õigustas mistahes muu töö vastu võtmata jätmist sellega, et tal on väikesed lapsed, mistõttu ta ei saa nädalavahetustel ega õhtuti töötada;  võlgnik omandas hariduse valdkonnas, milles ta hiljem tööle ei asunud;  võlgnik tasus teises tsiviilasjas advokaadile, kuigi pidanuks kasutama riigi õigusabi;  võlgnik tasus võla pankrotivälisele võlausaldajale, aga pankrotivõlausaldajatele mitte;  võlgnik tegi võlausaldajatele makseid alles pärast tema ärakuulamist ehk menetluse lõpus. Alljärgnevalt käsitleb kolleegium neid etteheiteid, lähtudes maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest.

  1. Kolleegiumi arvates ei saa asjas tuvastatu kohaselt võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks olla see, et võlgnik töötas enamiku menetluse ajast poole kohaga. Üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Seega on põhjendatud määruskaebuse väide, et väikeste laste kasvatamine ja seda eriti üksikemana on praegusel juhul põhjuseks, miks võlgnikult ei saanud nõuda, et ta töötaks täistööajaga.
  2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et võlgnikku saab pidada oma kohustusi rikkunuks ka seetõttu, et võlgnik pidanuks kohustustest vabastamise menetluse ajal asuma uuele ja tasuvamale tööle, kuid ei teinud seda. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule 6

(8)2-11-24696 jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Praegusel juhul aga selliseid asjaolusid ei ole, kuna tuvastatud asjaoludel oli võlgnik suurema osa menetluse ajast kahte last kasvatav üksikema, kes ei töötanud ka enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist paremini tasustataval töökohal.
  1. Samuti leiab kolleegium, et võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa praeguse juhtumi asjaolusid arvestades pidada seda, et võlgnik õppis eriala, millel tal hiljem ei õnnestunud tööle asuda, kuna see töö osutus tema jaoks füüsiliselt liiga raskeks. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et hariduse omandamine on aktsepteeritav vaid juhul, kui sellel on positiivne mõju sissetulekutele juba menetluse vältel, ja et üksnes lootusest, et töötasu suureneb, ei piisa. Kolleegiumi arvates ei ole võlgnik oma kohustusi rikkunud, kui ta asus õppima heas usus ja lootuses saada tasuvamat tööd. Kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik õppis eriala, millel ta mitte kunagi ei kavatsenudki tööle hakata.
  2. Kohtud pidasid võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ka seda, et võlgnik tasus teises tsiviilasjas advokaadile, kuigi pidanuks kasutama riigi õigusabi. Kolleegium ei nõustu ka selle seisukohaga. Iseenesest on õige, et võlgnikul oli õigus taotleda vaidluses oma endise elukaaslasega kohtult riigi õigusabi, kuid praegustel asjaoludel (eriti arvestades kõnealuse kohtuvaidluse olemust) oli mõistlik, et võlgnik kasutas enda valitud advokaati. Asjas tuvastatu kohaselt ei ole võlgniku kulutused õigusabile olnud ka ebamõistlikud.
  3. Samuti ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada pankrotivälisele võlausaldajale võla tasumist. Võlgnik ei ole seda makset varjanud (ta märkis kohtule esitatud aruandes ise, et tegi sellise makse) ning on selgitanud, et pidas nimetatud võlausaldajat samuti pankrotivõlausaldajaks.
  4. Kolleegium ei nõustu ka kohtute käsitlusega, et võlgniku kohustuste süülist rikkumist kinnitab see, et pankrotivõlausaldajatele on makseid tehtud alles menetluse lõpus (pärast võlgniku ärakuulamist). Kolleegiumi arvates ei saa võlausaldajate nõuete ükskõik millises ulatuses rahuldamine ükskõik millises menetluse staadiumis olla võlgniku kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks. Kohustustest vabastamise menetluses ongi võlgnik kohustatud makseid tegema. Kohus pikendas kohustustest vabastamise menetlust ja etteheide, et võlgnik tegi võlausaldajatele menetluse lõpus makseid (tema väidetel abikaasalt saadud rahaga), ei ole asjakohane.
  5. Maakohus märkis määruses, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamise eesmärk oli anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Kuid menetluse pikendamise määrusest ega ka muudest menetlusdokumentidest ei nähtu, et kohus oleks võlgnikule selgitanud, mida ta selleks täpsemalt tegema peab. Kuigi ringkonnakohus märkis määruses, et maakohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud, ei nähtu see asja materjalidest.
  6. Maakohus heitis võlgnikule mh ette seda, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid, millistele töökohtadele ta on menetluse ajal kandideerinud, ja et võlgnik ei ole tõendanud, et tasuvam töö, mida ta vahepeal tegi, kahjustas tema tervist. Ringkonnakohus leidis, et võlgnikul ei ole tuvastatud töövõime kaotust ja et aruannetest nähtub, et seljanärvi põletik tekkis tal alles
  7. a. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus lähtunud ekslikust eeldusest, nagu saaks võlgnik üksnes töövõime kaotusega põhjendada seda, et ta ei saa teha töid, kus peab raskusi tõstma. 7
(8)2-11-24696
  1. Isegi kui võlgnik oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikule oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Niisuguseid selgitusi ei ole Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruses, millega kohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas kohustustest vabastamise menetluse, ega ka hilisemates menetlusdokumentides.
  4. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita ka tõendite kogumata ega esitamata jätmist. 28. Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus kohaldasid vääralt

§ 173

lg-t 1 ja § 175 lg 2 p 2 ning andsid kohtumääruses tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, siis tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega kohtud jätsid võlgniku kohustustest vabastamata. Kolleegium leiab, et tal on käesolevas asjas võimalik teha uus määrus, võttes aluseks maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud, ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 29.

§ 176

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused, mida võlgnikul ei ole). 30.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  1. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt TsMS §-s 150 sätestatust juhindudes.
  2. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Henn Jõks, Kai Kullerkupp 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.