← Eesti

2-16-17699/65

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-17699 Määruse kuupäev Tartu,

  1. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi Lea Kroonmanni hagi AS-i Postimees Grupp vastu au teotavate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i Postimees Grupp määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Lea Kroonmann, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja AS Postimees vandeadvokaat Paul Keres Asja läbivaatamise kuupäev Grupp, lepinguline esindaja
  4. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17699 ja saata asi samale ringkonnakohtule AS-i Postimees Grupp apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  8. Määruskaebus rahuldada.
  9. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Lea Kroonmann (hageja) esitas
  11. novembril 2016 AS-i Postimees Grupp (endise ärinimega AS Eesti Meedia, kostja) vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  12. Harju Maakohus rahuldas
  13. märtsi
  14. a otsusega hagi osaliselt. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  15. Kostja esitas
  16. aprillil 2019 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, paludes see osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. 2-16-17699
  17. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  18. mai
  19. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale tähtaja (seitse päeva määruse kättesaamisest) puuduse kõrvaldamiseks, s.o 425 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning tasumist tõendava dokumendi või makse tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks. Kohtumääruse sai kostja kätte
  20. mail
  21. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  22. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
  23. juuni
  24. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtus oli hagihind 7540 eurot ja maakohus rahuldas hagi osaliselt. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, s.t kohustas kostjat ümber lükkama kaks ebaõiget faktiväidet ja maksma mittevaralise kahju hüvitist 1800 eurot. Kaebuse hind sellisel juhul oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 5300 eurot. Selliselt apellatsioonkaebuselt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 järgi riigilõivu tasuda 425 eurot, kuid kostja seda apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasunud. Eelneva tõttu jättis ringkonnakohus, juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1, kaebuse käiguta ja andis mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Määruses hoiatas kohus, et kui kostja ei täida kohtu nõudmist, jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis takistab asja läbivaatamist ja tingib apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise (TsMS § 637 lg 1 p 3). Eelnevast hoolimata ei tasunud kostja riigilõivu hiljemalt
  25. maiks 2019 ega ka enne praeguse määruse tegemist. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja apellatsioonkaebus jäeti vääralt menetlusse võtmata, sest kostja tasus riigilõivu 425 eurot samal päeval, mil puuduste kõrvaldamise määrus talle kätte toimetati, kuid ei esitanud kohtule maksekorraldust. Seega on riigilõiv tasutud. Praegusele kaebusele on lisatud maksekorraldus. Ringkonnakohus oleks pidanud riigilõivu tasumist elektroonilise riigikassa süsteemist kontrollima.
  27. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et kostja ei kõrvaldanud puudust, sest ta ei teavitanud kohut riigilõivu tasumisest. Hageja ei tea, kas ja kuidas saavad kohtud riigilõivu tasumist kontrollida. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-14 tehtud lahendis leidnud, et menetlust riigilõivu tasumata jätmisega venitanud menetlusosalist või tema esindajat võib trahvida TsMS § 45 lg-s 4 sätestatud alusel. Ka praegu on menetluses tekkinud vähemalt seitsme kuni kaheksa kuu pikkune viivitus. Hageja palus sõltumata määruskaebemenetluse tulemusest kassatsiooniastme menetluskuludena kostjalt välja mõista 378 eurot (sh käibemaks) ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kostja määruskaebus tuleb rahuldada ning 2

(3)2-16-17699 kostja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel.
  1. Ringkonnakohus on keeldunud kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse menetlemiseks nõutavat riigilõivu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse lisana koopia maksekorraldusest, mille kohaselt on Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ tasunud
  2. mail 2019 riigilõivu 425 eurot. Riigilõiv on tasutud õigele kontole, selgituseks on mh märgitud õige tsiviilasja number. Kolleegium on riigilõivu laekumist kontrollinud.
  3. TsMS § 637 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kui menetlusosaline ei esita kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid, on kohtutel võimalik kontrollida riigilõivu tasumist asjakohasest elektroonilisest süsteemist (vt sarnaste juhtumite kohta nt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16454/31, p-d 11 ja 12 ning seal viidatud varasemad lahendid). Seega tuleb asi saata ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  6. Menetluskulude jaotuse Riigikohtus jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
  7. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Tambet Tampuu 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.