Obsah (5)

§ 637§ 129§ 173§ 174§ 162

2-19-10842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-19-10842 Kohtuasi J J hagi D Y vas

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD 1 2-19-10842

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 24.03.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 208-3856 hagejalt välja elatis lapse ülalpidamiseks miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Peale kostja on hagejal ka teine, xxx sündinud laps, J J, Hageja töötasu on 516 eurot kuus. Vara, hoiuseid ja väärtpabereid hagejal ei ole. Hageja sissetulek 516 eurot- hageja 246 eurot- 135 eurot D Y- 135 eurot J J. Kostja on enamkindlustatud kui teine laps. Kostja elab käesoleval ajal xxx koos emaga. Sotsiaalmeedia fotode järgi elatakse eramus, reisitakse ja kasutatakse sõiduautot. Hageja emal, K P on samuti osaline xx xxx. Hagejal puudub reaalne võimalus maksta elatist miinimummääras. Hageja palub vähendada elatist 135 euroni kuus. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja saab 15-st aastaseks. Arvestades tütarlapse vanust, on kulud üsna suured. Kostja ema ei tööta, kuna on osaline xxx. Kostja ema tuluallikaks on pension 200 eurot, elatis 270 eurot ja lastetoetus 60 euro, kokku 540 eurot kuus. Kinnisvara, väärtpabereid ja muud vara ei ole. Sellistel asjaoludel puudub alus väita, et kostja on enam kindlustatud, kui hageja ja tema poeg J J. Kostja seaduslikul esindajal ei ole xxx oma maja ja ta ei juhi autot. Kostja seaduslik esindaja elab Eestis ja kostja õpib tasulises kooli xx ning elab sugulaste juures. Hageja on olnud vägivaldne lapse ema suhtes, mille tulemusel tekkis viimasel ka selgroo vigastus ning on tehtud ninavaheseina plastiline korrektsioon. Eeltoodu alusel palun jätta hagi rahuldamata. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hagi hinda 1215 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud on, et hagejalt on kostja kasuks Viru Maakohtu 24.03.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-3856 välja mõistetud elatis perekonnaseaduses (PKS) § 101 lg 1 sätestatud alammääras, mis käesoleval aastal on 270 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja alaealise lapsena tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st 1 õigustatud saama hagejalt ülalpidamist ning hageja on kohustatud kostjale ülalpidamist andma.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 2-16-2343 p 10). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja teine laps jääks kuidagi vähem kindlustatuks kui kostja, siis kui hageja maksab elatist miinimummääras. Hageja on ainult üldsõnaliselt väitnud, et kostja on enamkindlustatud, mis lisaks ei viita sellele, et kostjale elatise tasumisel alammääras jääks teine laps kuidagi halvemasse olukorda.
2. Kinnistusraamatu andmetel kumbki vanematest kinnisvara ei oma. Eksitav on hageja väide, et tal muud vara peale sissetuleku ei ole. Liiklusregistrist nähtub, et hageja omandis on sõiduauto xxx (va. xxx). Tõend hageja enda ema xxx kohta on asjakohatu, sest hageja kui vanema ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu kuidagi hageja enda vanema (ema) xxx. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema sissetulek oleks vähenenud, või et kostja vajadused oleks muutunud või miinimummäärast väiksemad. Kostja seadusliku esindaja selgituste põhjal, arvestades ka kostja vanust saab asuda seisukohale, et pigem on kostja vajadused suuremad kui elatise alammäär, kuna kostja elab sugulaste juures xxx ja õpib seal tasulises koolis. Lisaks on 2 2-19-10842 hageja võime sissetulekut teenida suurem, kui lapse emal, tulenevalt viimase osalisest xxx ning vanemate sissetulekud on käesoleval ajal praktiliselt samas suurusjärgus.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole esitanud ja tõendanud elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1160-12 p 17). PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-17-16 p 11). Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema enda tavaline vajalik minimaalne elustandard saaks elatist vähendamata kahjustatud. Tsiviilasja hind

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eeltoodu alusel on hagihind 1215 € (270-135*9). IV MENETLUSKULUD Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173lg 4).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3