Obsah (4)

§ 184§ 182§ 41§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-546 Otsuse kuupäev 27. september 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Sven-Eerik Toomise kaebus Tartu Vangla k

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-19-546 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Sven-Eerik Toomis (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2019 Tartu Vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise sooviga saada koopia tema isiklikust vanglapäevikust.
3. Tartu Vangla keeldus
4. jaanuari
5. a otsusega nr 6-24/189-2 kaebajale soovitud teabe väljastamisest. Vangiregistrisse kantud päevikukanded on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, et täita karistuse täideviimise ja vangla julgeoleku tagamise eesmärki. Kuna päevikukanded võivad sisaldada informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika ja julgeolekuriskide hindamise kohta, siis neid kinnipeetavale ei väljastata. Registreeritud sündmuste kohta info andmine võib anda aimu selle kohta, milliste vahejuhtumite kohta vangla infot kogub ning millise detailsusastmega. Vangla ei pea võimalikuks hakata igat päeviku sissekannet eraldi hindama ja kaaluma, kas teabe edastamisega saab kinnipeetav eelnimetatud infot või mitte.
6. Kaebaja esitas Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla jättis
7. veebruari
8. a vaideotsusega nr 1-11/34-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on vangla õiguspäraselt keeldunud kinnipeetavale teabe väljastamisest.
9. Kaebaja esitas
10. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha Tartu Vanglale ettekirjutuse väljastada talle väljavõte vanglapäeviku kannetest alates
11. juunist
13. Tartu Halduskohus võttis
14. aprilli
15. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras
16. juuni
17. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Kaebaja hinnangul on kinnipeetaval õigus enda kohta kogutud infot saada, vangla keeldus põhjendamatult info väljastamisest. Kaebaja sõnul on tal väljavõtet tarvis muuhulgas selleks, et valmistada ette tsiviilkohtumenetlust seoses väärravi ja ravita jätmise juhtumitega. Varasemalt on vangla talle vastavat infot edastanud, kuid muutis ootamatult halduspraktikat. Kaebaja esitas ka väljavõtte varasemalt edastatud päevikukannetest ajavahemiku kohta 17.12.201507.06.
20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna see on põhjendamatu. VangS § 5² lg 4 tuleneb kinnipeetavale küll õigus taotleda andmekogusse tema kohta kogutud andmete väljastamist, kuid lg 6 annab vanglale omakorda õiguse andmete väljastamisest keelduda, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate metoodikate, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Vangla hinnangul ongi sellega antud juhul tegemist. Päevikukanded võivad sisaldada eelnimetatud informatsiooni ja võivad anda kinnipeetavale informatsiooni selle kohta, milliste vahejuhtumite, milliste vahenditega ning millise detailsusega vangla informatsiooni kogub. Sündmuste sissekande näol ei ole tegemist mitte iseseisva teabega, vaid kokkuvõtva infoga konkreetsete vahejuhtumite kohta. Kui kinnipeetav soovib teada, millise sisuga ettekandeid on tema kohta koostatud, võib ta esitada vanglale teabenõude. Vastuseks kaebaja esitatud näitlikule materjalile märgib vangla, et varasemas halduspraktikas väljastati tõepoolest päevikukandeid kinnipeetavatele, kuid valimatult vangiregistri päevikukannete väljastamine ei arvestanud VangS § 5² regulatsiooni ning oli seetõttu ebaõige. 2 3-19-546 Seega ei anna kaebaja viited varasemale halduspraktikale alust kaebuse rahuldamiseks. Kinnipeetaval ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et vangla jätkab ebaõiget halduspraktikat. KOHTU SEISUKOHT
21. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamisnõude, milles palub kohustada vastustajat väljastama talle vangiregistri päevikukannetest koopia. Tegemist oli ühekordse andmepäringuga, millega isik, kelle kohta on tehtud kandeid vangiregistrisse, soovib saada koopiat tehtud kannetest.
22. Vaidlust ei saa olla selle üle, et vangiregister sisaldab kaebaja isikuandmeid. Sellele viitab ka VangS § 5¹ lg
23. Vangiregister on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu, millesse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 5¹ lg 1, § 5² lg 1). Kinnipeetavale väljastatakse nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 5² lg 4). Taotluse esitamise hetkel kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS v.r) § 20 lg 1 p-s 1 kohaselt on andmesubjektil õigus saada teavet. Isiku enda kohta kogutavate andmete väljastamisest keeldumisel tuleb keeldumist põhjendada (IKS v.r. § 19 lg 3). Nimetatud kohustus laieneb ka andmekogudes talletavate andmete väljastamisest keeldumisele. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine vms ei ole praktiliselt kasutatavad, kusjuures keeldumise korral võib põhimõtteliselt arvestada kaalutlusargumendiga, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõistliku halduskoormuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
24. veebruari
25. a otsus asjas nr 3-16-2348, p 20).
26. VangS § 5² lg 6 järgi võib vanglaametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Vangistusseaduse järgi on seega vanglal kaalumisruum andmete väljastamisel ning vanglal puudub õigus keelduda andmete väljastamisest eelnevalt hindamata iga kande vastavust VangS § 5² lg-s 6 sätestatud alusele. Seega tuli vanglal taotluse lahendamisel hinnata iga päeviku sissekande sisu ning väljastamise võimalikkust eraldi.
27. Vangla
28. jaanuari
29. a vastusest kaebaja taotlusele nähtub selgelt, et vangla ei ole kaalunud iga päevikukande väljastamist eraldi, vaid on võtnud üldise seisukoha, et kuna tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, siis tuleb taotlus jätta VangS § 5² lg 6 alusel rahuldamata. Nimetatud järeldust kinnitab vangla vastuse sõnastus: „vangla ei pea võimalikuks hakata kinnipeetava teabenõude saamisel iga küsitud päeviku sissekannet eraldi hindama ja kaaluma /…/“. Seega on vangla teinud kaalumisvea, sest pole kaalumist põhimõtteliselt läbi viinudki ning soovitud päeviku sissekannete vastavust VangS § 5² lg-s 6 sätestatud keeldumise alustele piisavalt hinnanud. Samuti ei ole vangla keeldumises tuginenud ebamõistliku halduskoormuse kaalutlusele.
30. Kaebaja esitatud varasematest päevikukannetest (tl-d 34-39) nähtub, et vangiregistrisse kantakse muu hulgas ka kinnipeetavaga toimunud vestluste ning tema esitatud erinevate taotluste, sh tervishoiuteenuse osutamist puudutavate, sisu ja lahenduskäik. Sarnaste kannete väljastamata jätmisel VangS § 5² lg-le 6 tuginemine ei oleks kohtu hinnangul põhjendatud, sest need ei saa vähemalt üldjuhul sisaldada informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta määral, mis välistab kannete väljastamise juba 3 3-19-546 eos. Vastasel juhul muutuks VangS § 5² lg-s 4 sätestatud kinnipeetava õigus saada andmekogusse kantud andmeid sisutühjaks, sest vangla saaks alati keelduda kõigi andmekogusse kantud andmete väljastamisest kui andmekogu sisaldab kasvõi ainult ühte VangS § 5² lg-le 6 vastavat kannet. Seadusandja eesmärgiks ei olnud piirata kinnipeetavate juurdepääsu enda kohta kogutavatele andmetele täielikult. Sellele viitab selgelt ka vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus 804 SE seletuskiri.1
31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et selles asjas on vangla teinud kaalutlusvea ning see on olemuselt sedavõrd oluline, et tingib vangla keeldumise õigusvastasuse. Kohus ei saa asuda vangla asemele ja kaaluda iga päeviku sissekande väljastamise võimalikkust olukorras, kus haldusorgan ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt sisuliselt läbi viinudki, vaid on tuginenud abstraktselt üldisele keeldumise alusele. Seetõttu rahuldab kohus kaebaja kohustamiskaebuse ning kohustab vanglat kaebaja taotluse andmete väljastamiseks uuesti läbi vaatama (

§ 41lg 3).

14.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on tasunud kohtumenetluses riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64aeb104-e23e-41a3-941ab224f62cc195/Vangistusseaduse%20ja%20kriminaalhooldusseaduse%20muutmise%20seadus 4