Obsah (4)

§ 200§ 65§ 76§ 75

1-16-2523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2523 (14284000267) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Al

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Alvar Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Alvar Valdrele Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot. Mõista Alvar Valdrelt Eesti Vabariigi kasuks välja 75 (seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Ülejäänud riigi õigusabi kulu, s.o summas 75 (seitsekümmend viis) eurot, jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700024477 ning selgitus „Alvar Valdre, 1-16-2523, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-16-2523 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tunnistati A. Valdre süüdi

§ 200lg 2 p 4, 5, 7 ja 9 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 29.03.

2. 23.07.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. A. Valdre karistusaeg algas 29.03.2016, see lõppeb 29.03.2021 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 02.08.2019.

A. Valdre isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta A. Valdre ennetähtaegset vabanemist.
2. A. Valdre esitas 02.08.2019 täiendavad selgitused enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjalide juurde, tuues välja et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. On vangistuses viibimise ajal mõelnud järele ja mõistab, et vangla ei ole koht tema jaoks. Arvestades vanust, on vanglas viibitud aegade hulk liiga pikk ja ta on kaotanud väärtuslikku aega. Otsustus on alustada elu uuelt lehelt, uues keskkonnas. Eesmärk on hoida eemale vanadest sõpradest. Kuna vangla ei ole taotlust rahuldanud ja täiendavaid programme määranud, kuna riskid on juba maandatud. Seega vangistuses edaspidine areng ja rehabilitatsioon puudub. Vabadusse saamisel soovib osaleda jätkuvalt erinevates programmides taasühiskonnastumiseks. Kuigi on kehtivad distsiplinaarrikkumised, siis pikemat aega rikkumised siiski puuduvad. Soovib oma elus vastutuse võtta ja luua perekonna. Toetavad lähedased on olemas. Samuti on garanteeritud töökoht. Soov on, et talle määrataks tugiisik. Kõigi määratavate kohustustega nõustub. Kantud karistuse osa on täitnud oma eripreventiivsed eesmärgid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas A. Valdre, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. A. Valdre avaldab, et on vahetanud töö ja elukohta, et eemalduda varasemast elust. Vabanedes elaks esialgu üksi ja hiljem koos endise elukaaslasega. Suhted elukaaslasega on majanduslikest põhjustest tulenevalt toimunud telefoni teel. Narkootikume ei tarvita. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on pöördunud Wismari haigla poole ravi ja psühholoogiteenuse saamiseks ja on valmis ka kodeerima. Vabanemisel on valmis osalema erinevates sotsiaalprogrammides, eelkõige „Õige hetk“. Töökoht on olemas. Ema ja vanaema on valmis kuni esimese palgani toetama. Ainus garantii seaduskuulekaks eluks on A. Valdre ise. Saades peatselt 28 aastaseks ja viibides sellest ajast vangistuses 7 aastat ning arvestades oma vanust on kinnipeetav jõudnud vangistuses viibimise perioodil järeldusele vajadusest muuta oma elu. Lähedased usuvad, et A. Valdre suudab oma elu järje peale saada. Viimase kuriteo pani toime 2014 aastal alkoholijoobe seisundis, grupis ja vägivallaga, mõtlemata tagajärgedele ja minnes vooluga kaasa. Kaassüüdistatavaga suhtlus puudub. Elukoht on ema tuttava korter ning kellega on suhelnud üüri teemal telefoni teel. Üürikohustus on 140 eurot kuus ja lisaks kommunaalmaksed. Võlanõuded on peamiselt kohtunõuded ja tervisekahjustuse tekitamisest kannatanule ning nende osas on vajalik pöörduda võlanõustaja poole. Elukaaslane töötab müüjana. Elektroonilise valve pakkumuse tegi kinnipeetav ise, et omandada vastutust. Vanglas vastutus puudub, v.a kord kuus tööülesandeid täites. Soodustusi 2 1-16-2523 vanglas rakendatud ei ole, kuna vastav aeg ei ole veel saabunud. Soov on, et kohus määraks vabanemise korral programme, mida läbida.
4. Kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et peale viimatist kohtulahendit tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks on A. Valdre läbinud viha juhtimise programmi ja on muutnud oma elukohta ning soov on muuta oma nime, et luua eeldused eemalduda endisest elust. Suhtlus elukaaslasega on pidev, olemas on ka töökoht. A. Valdre avaldas, et pöördub koheselt Wismari haiglasse kodeerimiseks. Arvestades resotsialiseerumist ning A. Valdre majanduslikku seisundit, palub kaitsja osa menetluskuludest jätta riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et A. Valdre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et A. Valdre on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et A. Valdre puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 10. Saab nõustuda, et A. Valdre käitumises vangistuses on paljugi postiivset. A. Valdre on vangistuses viibimise perioodil osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Kahtlusteta on programmis aktiivne osalemine eelduseks, et isik omandab programmist uut informatsiooni ja uusi teadmisi mille pinnalt teha järeldusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Programmi järeltegevususena toimunud vestlused psühholoogiga toetavad ja kinnistavad uusi omandatud teadmisi. Sotsiaalseid oskusi toetavad meetmed on läbitud loogilises järjekorras ning omandatud oskused peavad aitama A. Valdrel vabaduse tingimustes toime tulla nii sõltuvuskäitumise kui ka viha vaoshoidmisega. Lisaks on A. Valdre vangistuses viibimise perioodil osalenud erinevatel töökohtadel. Kohus on seisukohal, et kahtlusteta näitab töö tegemise soov ja valmisolek kinnipeetava valmisolekusse panustada ühiskonna toimimisse läbi oma aktiivse tegevuse. Kuna A. Valdre on kinnipidamise eelselt teinud tööd erinevates valdkondades, siis vaatamata erialakutse puudumisele on tal olemas tööoskused, mis aitavad vabaduses tööd leida. Nimetatut kinnitabki tõik, et M R E OÜ esindaja on telefonivestluses kinnitanud valmisolekut pakkuda A. Valdrele vabanemise järgselt tööd ebitöölisena ehitusobjektil. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. 3 1-16-2523 A. Valdre on andnud oma vabanemisjärgseks aadressiks xxx. Korteri omanik on vastava nõustumuse A. Valdre elama asumiseks ka andnud ning seda koos elektroonilise valveseadme paigaldamise nõustumusega. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on korteris olemas kõik eluks vajalik. Kuna A. Valdre on avaldanud soovi elada nimetatud korteris ning korteri omanik on avaldanud nõustumust tagada A. Valdrele elamispind, siis on elukoht A. Valdrel vabanemise järgselt olemas. Seega on A. Valdrel vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 12. Eelnev tähendab, et printsiibis esinevad kaalukad eeldused ja alused A. Valdre ennetähtaegseks vabanemiseks. 13.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et A. Valdre karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 14. Esmalt märgib kohus, et A. Valdrele on käesoleva karistuse kandmisest vabastamise aluseks oleva s.o viimase kohtuotsuse kohaselt, kohaldatud karistuste liitmist

§ 65lg 1 alusel.

St, et A. Valdre süüdimõistmise aluseks olnud kuritegusid tulnuks menetleda ühes menetluses. Kuid kohus peab vajalikuks osundada, et varasemalt on A. Valdret karistutud Pärnu Maakohtu 29.05.2015 otsusega ühe aastase vangistusega ning mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata kahe aastase katseaja kestel, A. Valdre allutati käitumiskontrollile, kohustades järgima

§ 75lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid.

A. Valdre talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning kohaldades

§ 65

lg 2 sätteid liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega.

§ 65

lg 2 liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli A. Valdre suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse pani ta toime uue kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue vabastamisküsimuse arutamisel ja otsustuse tegmisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on A. Valdre kohtu usaldust kuritarvitanud. Nimetatu ei välista absoluutse kategoorilise seisukohana ennetähtaegset vabanemist. Varasema käitumisakti pinnalt võtab kohus arvesse A. Valdre käitumist kinnipidamisasutuses. 15. Vangla edastatud materjalide kohaselt on A. Valdrel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkumisega. Rikkumised seonduvad A. Valdre ebaviisaka käitumisega ja korraldusele mitteallumisega. Kohus märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse isik kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele. St, et ennetähtaegselt vabanenu peab olema valmis tegema ja tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga sõltumata sellest, kas koostöö isiklikult hooldusalusele meeldib või ei. Kriminaalhooldusnõuete ja -kohustuste täitmine ja läbiviimine toimub kriminaalhooldaja äranägemisel, tema koordineerimisel. Sellest tuleneb omakorda, et kinnipidamisasutuses vanglaametnike korralduste kohane täitmine ja vanglaametnikesse viisakas suhtumine on asjaolud, mille alusel prognoosib kohus kinnipeetava võimaliku vabanemise korral katseaja õnnestumist. Kohus ei vabasta ennetähtaegselt kinnipeetavat, kelle puhul esineb kahtlus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja õnnestumises. Siinjuures on paslik peatuda sellel, et vaatamata A. Valdre poolselt erinevate sotsiaalprogrammide läbimisele ja seejärel psühholoogiga toimunud vestlustele ning arvestades A. Valdre enda hinnangut, et ta omandas programmides uut informatsiooni on A. Valdre suutnud kinnipidamisasutuses oma käitumisega taas näidata üles suhtumist kehtivatesse normidesse, pannes toime distsiplinaarsüüteod. Kõrgema astme kohus on lahendi nr 3-1-1-12-17 p-s 20 sedastanud: vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, 4 1-16-2523 kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. A. Valdre puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtule tutvumiseks esitatud toimiku pinnalt on sedastatav, et viimatise, s.o 29.11.2018 distsiplinaarsüüteo eest karistati A. Valdret kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks kolme kuulise katseajaga. A. Valdre on distsiplinaarsüüteo aluseks oleva katseaja edukalt läbinud. Siiski on kohus seisukohal, et mõistetud distsiplinaarsüüteo eest määrtud katseaeg ei ole sellise pikkusega, mille pinnalt saab teha pikaajalisi prognoosotsustusi ja anda hinnangu, et A. Valdre on ennetähtaegsel vabanemisel võimeline pikaajaliseks seaduskuulekaks eluks. Katseaja edukas läbimine ning edaspidiste distsiplinaarsüütegude puudumine näitab, et A. Valdre on alles oma väärtushinnangute muutmise/lahtimõtestamise teel. Kokkuvõtavalt asubki kohus seisukohale, et A. Valdre tuleb jätta vabastamata, sest juba varasemalt on ta oma käitumisega üles näidanud hoolimatust kehtivasse õiguskorda, rikkudes tingimisi karistusest vabastamisega kaasnenud katseaega raskeimal viisil ehk uue kuriteo toimepanemisega, mis koostoimes kehtivate distsiplinaarkaristustega ei veena kohut antud ajamomendil tema edaspidises õiguskuulekuses.

1. A. Valdre ennetähtaegse vabanemise eeldusena on kohtu ette toodud argument, et lisaks sellele, et ainsaks garantiiks edaspidisele seaduskuulekale elule on A. Valdre ise, on ka elukoha vahetus. Üldpõhimõttena loob tõesti uus elukoht uues asukohas eeldused, et alustada n-ö puhtalt lehelt. Seejuures peab aga siiski arvestama kinnipeetava enda isikuomadustega. Iseloomustuses toodu kohaselt on A. Valdrele iseloomulikuks jooneks impulsiivne käitumine, probleemide lahendamisel kasutatud vägivald, mõistmatus arvestada teiste isikute seisukohti ning tagajärgedele mõtlemata jätmine. Eelloetletud iseloomujooned on sellised, mis ei loo kindlustunnet, et kinnipeetav suudab vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Et A. Valdre ei mõtle oma teo tagajärgedele kinnitab see, et range kontrolli all vangistuse tingimustes on ta käitunud korduvalt viisil, mil talle on mõistetud distsiplinaarkaristus. Ka on A. Valdre käitumine avaldunud viisil, mil tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus on ka seisukohal, et A. Valdre poolt pakutud elektroonilise valve kohaldamine tema üle ei ole selliseks garantiiks, mis välistab uute kuritegude toimepanemise ohu. Elektrooniline valveseade võimaldab küll kontrollida, kas isik viibib teatud ajal elektroonilise valveseadme paigaldamise kohas, kuid ei võimalda kontrollida millega isik tegeleb. Kuna A. Valdre puhuselt on ohuks alkoholi tarvitamine, siis alkoholi on võmalik juua ka kodustes tingimustes ning arvestades iseloomustuses kirjeldatud isikuomadusi, mil A. Valdre käitub impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlematult ning et toimepandud kuriteod on eriliigilised, siis ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine selline garantii, mis minimeerib uute kuritegude toimepanemise ohu.
2. Kui siia juurde arvestada võimalikul vabanemisel töötamise kaudu saadava eeldusliku sissetuleku suurust, elukoha ja igapäevaste vajaduste rahuldamise vajalike kuludega ning võlakohustuste märkimisväärset suurust, siis tuleb nentida et A. Valdre majanduslik toimetulek vabaduse tingimustes on kasin. Arvestades tõsiasja, et vaatamata varasemale legaalele sissetulekule, pani ta toime kuriteo majandusliku kasu motiivil, grupis ja alkoholi tarbinuna, siis ei ole ametliku töötamise kaudu saadav sissetulek garantiiks, mis välistab uute kuritegude toimepanemise, kui ilmnevad raskused.
3. Põhjust on rõhutada sedagi, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani A. Valdre toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedased, ent ka nimetatud mõjurid ei suutnud A. Valdret hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute õigusi kahjustava tegevusega, sh vägivalla teel ja majandusliku kasu 5 1-16-2523 saamise eesmärgil. St, et juba varasemalt pole A. Valdre vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja A. Valdre vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
4. Samas on A. Valdrel võimalik oma käitumist kinnipidamisasutuses käesoleva kohtumääruse valguses täiendavalt korrigeerida, hoiduda käitumisaktidest, mis võivad kaasa tuua või toovad kaasa distsiplinaarmenetlused ning näidata konkreetse käitumise kaudu, et kahtlused tema edaspidises õiguskuulekuses on põhjendamatud.
5. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kuigi A. Valdre iseloomustuses on paljutki postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud A. Valdre suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks A. Valdre suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et A. Valdre on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varaseamalt tingimisi kohaldatud karistus vangistuse näol pole suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et A. Valdre nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
6. A. Valdre kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipidamisasutuses viibides range kontrolli all puudub A. Valdrel võimalus alkoholi tarbida. Arvestades A. Valdre varasemat käitumismutrit vabaduse tingimustes, et kinnipidamisasutuses läbitud programmid ei ole suutnud teda hoida seaduskulekal teel, siis ei ole välistatud, et vabaduses võib A. Valdre taas libastuda ning alkoholi tarbinuna taas toime panna uusi kuritegusid. Kuigi A. Valdre on andnud lubaduse vabaduses minna alkoholismivastasele ravile, siis on kohus seisukohal, et ka varasemalt on A. Valdrel olnud võimalus oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid selle vaatamata ta seda teinud ei ole. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustus on prognoosotsustus ning senise käitumise pinnalt ei ole A. Valdre tegevus tekitanud kohtus sellist usku, et vabaduses ta ka suudab hoiduda mõjuritest, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu.
7. Kohus on seisukohal, et vangistuses viibimise kestel on A. Valdre alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu. Varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et A. Valdre suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. A. Valdre on küll sõnades valmis asuma õiguskuulekale teele, kuid A. Valdre objektiivselt avaldunud käitumises ei väljendu, et ta on ka tegelikult valmis seaduskuulekaks eluks. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad A. Valdre tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
8. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. Valdre vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis A. Valdre ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. Valdre valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 6 1-16-2523
9. Seoses A. Valdre suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid I. N varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse I. N just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. A. Valdre kaitsja E. Jundas esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 210 euro suuruses summas, sh käibemaks 35 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks kolm pooltundi summas 75 eurot, kliendi nõustamise ajakulu oli üks pooltund summas 25 eurot, kohtuistungiks ettelmistusele kulus üks pooltund summas 25 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on samuti kaks pooltundi, s.o 50 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtueelse menetlustoiminguna asja materjalidega tutvumine, asjaolude ja tõendite analüüs, esialgsed selgitused kliendiga, küsimused seoses eelnenud ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmisega (asi 1-16-2523 27.11.18), iseloomustuste võrdlused ja istungiks ettevalmistus ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades toimiku mahtu, mis ei ole mahukas ja et sama kaitsja on ka eelnevates kohtumenetlustes olnud kinnipeetava esindajaks, siis on materjal teada ja tuttav. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kõnealune menetluskulu kuulub A. Valdrelt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel osaliselt. Väljamõistmata osas jääb kantud kulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7