KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-158 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Heino Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Heino Nõmme, isikukood: 35301072789, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Vandeadvokaat Lembit Nirgi 27.08.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, määras: Jätta Heino Nõmme talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Heino Nõmmele riigi õigusabi osutamise eest tasu 183,20 eurot. Välja mõista Heino Nõmmelt kriminaalmenetluse kulud 183,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Heino Nõmmel tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041801 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heino Nõmme tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Heino Nõmme on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.05.2013 kohtuotsusega KarS § 114 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 22.07.2012 ja lõpp 22.07.2026. Heino Nõmme andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Heino Nõmme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas enda sõnul koos tuttavaga üürikorteris xxx. Varasemalt on elanud ka xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda xxx, aadressile xxx. xxx juhatuse liige xx xx kinnitas telefoni teel, et kinnipeetavale kindlustatakse elamispind xxx-s. xx xx andis meili teel kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile xxx. Isikul kehtiv isikuttõendav dokument puudub. Isikul on põhiharidus. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, tegi juhutöid. Rahalisi nõudeid 10 962,68 eurot. Alates 01.03.2016 kannab karistust Viru Vanglas ning töötab majandustöödel regulaarselt koristajana. Vanglas on isiku sissetulekuks isiklik töötasu, vabaduses keegi isikut majanduslikult ei toeta. Vabanemisjärgselt ei ole kindlat töökohta, kuid võimalus on koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassas pakutavate teenuste näol. Heino Nõmme on vanaduspensioni ealine. Vabanemise järel on tal võimalus pensioni saada/taotleda ja sellest elatuda. Lähivõrgustik puudub. Isiku sõnul algavad tema probleemid siis, kui suhtleb kriminaalse tausta ja alkoholi kuritarvitavate isikutega. Kuna isik on viibinud pikki aastaid erinevates vanglates, on tema suhtlusringkond valdavalt kriminaalne. Isiku sõnade kohaselt ei suhtle enam vanade tuttavate ja sõpradega. Isikul puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Toimepandud kuriteod näitavad isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, on viibinud mitmeid kordi alkoholivastasel sundravil, ta on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. On osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, Viha juhtimine ja selle jätkutegevuses. Isik põeb kroonilisi haigusi. Isiku mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Isik ei mõista oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasematest karistustest õppinud ja jätkanud uute kuritegudega. Õigustab oma tegusid ega tunnista süüd. Süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ning arvab, et on saanud osa oma karistusest valesti. Sotsiaalselt isoleeritud, toetav võrgustik puudub. Eesmärgiks peab edasi rahulikult elada. Isiku käitumine vanglas ei ole enam nii impulsiivne, suudab rahulikult ametnikega rääkida ja otsuseid teha, kuid talle mitte sobiliku otsuse korral ärritub kergelt. Hetkel peab töötamist prioriteediks. Isik ei tunnista oma süüd, leiab, et tahtis ohvrit ainult hirmutada ja tegemist oli õnnetusega. Kaldub süüdistama ohvreid. Kuritegude toimepanemine on olnud isiku elustiiliks (3 süüdimõistmist raskete isikuvastaste kuritegude eest). Tema poolt kahe inimese tapmises ning ühe tapmiskatses, väljendub isiku sügav hoolimatus teiste inimeste elu suhtes. Ametnike suhtes pigem salliv, kuid probleemide ilmnemise korral ägestub kiiresti, sageli ei ilmuta mingisugust mõistvust, vaid tegutseb esmase emotsiooni ajendil. Olles kriminaalhooldusel, rikkus sageli kontrollnõudeid mitte tarvitada alkoholi. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest isiku sõnul olemas. 2
(5)Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%. Vangla ei toeta Heino Nõmme ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Heino Nõmme taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Heino Nõmme tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust tapmiste eest. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Tegu on alkoholi sõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ühiselamisse aadressile xxx. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja töötanud. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Heino Nõmme pani toime esimese raskusastme isikuvastase kuriteo. Kuriteo soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Tegu on alkoholisõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama alkoholi ning toime panema kuritegusid. Ta on ka varasemalt alkoholijoobes toime pannud isikuvastse kuriteo. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (tahtlik tapmine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul süüdimõistetu puhul, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne 3
(5)tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid jätkas alkoholi tarvitamist. Seega puudub kohtul veendumus, et ta edaspidi suudaks korrektselt alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.07.2026, ärakandmiseks on veel üle 6 aasta vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoha olemasolu, töötamine ja sotsiaalprogrammides osalemine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Isik on 2 korda karistust tapmise eest ja ühe korra tapmise katse eest. Tegu on alkoholisõltlasega, kes võib vabaduses taas alkoholi tarvitama hakata. Isik on küll vangistuses läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, kuid kohtu arvates ei kaalu see üle riski, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 4
(5)Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Heino Nõmme temale Harju Maakohtu 16.05.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)