1-16-298/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-298 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Vitti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Valeri Vitti, isikukood 36312242758, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht XXX Karistuse kandmise algus 03.08.2015 ja lõpp 03.08.2023 Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.08.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Valeri Vitti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Valeri Vittilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot 36 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Valeri Vittile, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 31.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-298 tunnistati Valeri Vitti süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 8 (kaheksa) aastat alates 03.08.
3. Kohtuotsus jõustus 12.04.
4. Viru Vangla esitas 23.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Vitti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades Valeri Vitti ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Valeri Vitti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Valeri Vitti ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 22.08.2019 kohtuistungil avaldas Valeri Vitti, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Hakkab elama R -ja a aadressil XXX. Ta on kontrollnõuetega nõus. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid, mis on teda palju aidanud. Kaitsja toetas Valeri Vitti ennetähtaegset vabastamist. V. Vittil on olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoha omanik on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Vanglas viibides töötas ja maksis rahalisi nõudeid igakuiselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Vitti näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab Valeri Vitti kahte kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust tapmise eest. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust viiendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute 2 puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Valeri Vitti käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Valeri Vittil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. V. Vitti pärast vabanemist soovib minna Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkonda. R -ja a direktor Y M on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Väärtuslik on see, et kinnipeetav osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses ta on hõivatud tööga. Alates 29.10.2016 töötab XXX. Enne seda töötas XXX. Ajavahemikul 16.10.2017 - 27.11.2017 osales ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Tulemuseks on see, et V. Vitti sõltuvusprobleem on kontrolli all. Ta on valmis muutma oma alkoholitarbimist ja tunneb ära sellega seotud riskid. Ajavahemikul 11.09.2018 - 06.11.2018 läbis ta sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. V. Vitti mõistab enesevalitsuse kaotamise tagajärgi, tunneb ära viha välised tundemärgid, oskab vihastamist väljendada väljapeetult. 12.02.2019, 21.02.2019 ja 20.03.2019 osales vestlustel kriminaalse tutvusringkonna mõjust ja võimalikest riskidest, elustiili korrigeerimisest läbi analüüsivate vestluste, kuidas elustiil on mõjutanud isiku minevikku ja kuidas avaldab mõju tulevikule. Oma põhiliseks riskiks nimetab alkoholi tarvitamist ja suhtlemist tutvusringkonna, kes tarvitavad alkoholi. Osales vestlustel probleemide lahendamise oskuse parandamiseks, impulsiivse käitumise teadvustamisest ja selle vältimisest ning empaatilisusest. Ta omab paremaid probleemilahendusoskusi ning oskab leida alternatiive senistele käitumismustritele. Positiivseks loeb kohus ka seda, et suhtub töötamisse hästi, omab ehitaja ning lukksepa erialad ning tal on majanduslik toimetulekuoskus. Narkosõltuvust diagnoositud pole. Uute kuritegude toimepanemist võib Valeri Vitti puhul soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, sest käesolev kuritegu ning varasemalt toime pannud kuritegusid pani ta toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt diagnoositud sõltuvus. Isik tunnistas, et tal oli alkoholi tarvitamisega suured probleemid. Ta tarvitas vähemalt 9 kuud iga päev alkoholi. Tarvitas kõike, mida vähegi juua kannatas. Perioodil 16.10.2017-27.11.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Pärast sotsiaalprogrammi läbimist tunnistab Vitti, et esines alkoholisõltuvus ja oma käitumist on vaja muuta. Teab oma riskifaktoreid ning arvab, et kainet eluviisi toetab pidev hõive. Arvestades aga kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkohooliga kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda ning jätkab kuritegude toimepanemist alkoholi mõju all. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V. Vitti agressiivse käitumisega. Ta käitub agressiivselt alkoholi mõju all. Kuna varem V. Vitti on toime pannud mitmeid vägivaldseid kuritegusid, siis võib järeldada, et Vittil puudub oskus lahendada konflikti rahulikult ilma vägivalla kasutamiseta. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, 3 et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Uue vägivalla kuritegude toimepanemise oht kohtu seisukohal on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes ja on tekkinud konfliktiolukord. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Valeri Vitti tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks Valeri Vitti ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos Valeri Vitti puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Valeri Vitti tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus arvestab ka seda, et kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud väga pikk aeg ning praegu vabastamine oleks kohtu arvates ennatlik. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Valeri Vitti vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
5. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4