Obsah (8)

§ 213§ 1572§ 344§ 209§ 64§ 65§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-6791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6791 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 213

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 1572

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 344

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Rait Aidlale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti Rait Aidlale mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o Pärnu Maakohtu 01.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7627 mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates 29.06.2017.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.
2. a ja lõppeb 10.04.
3. a. Vangla ei toeta Rait Aidla vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rait Aidla tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Rait Aidla vabastamist tingimisi ennetähtsegselt. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxx, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Rait Aidla selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Rait Aidla tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära E Rait Aidla ja tema kaitsja, leiab, et Rait Aidla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Rait Aidla kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

2 Käesolevaks ajaks on Rait Aidla temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Rait Aidla andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Rait Aidla vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Rait Aidla on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, aga ka dokumentide voltimise ja põhivabaduste rikkumistega seotud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Rait Aidla liitkaristust arvutikelmuste, teiste isikute identiteedi ebaseadusliku kasutamise, dokumentide võltsimise ja kelmuste eest. Kohus peab oluliseks, et Rait Aidla on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest juba reaalset vangistust kandnud (Pärnu Maakohtu 27.08.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-153730 ja Pärnu Maakohtu 08.12.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-8393). Nimetatud karistuse kandmiselt vabanes Rait Aidla tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 06.12.
3. a (Tartu Maakohtu 18.05.
4. a määrus). Sellele vaatamata jätkas Rait Aidla samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda juba mõned kuud pärast vabanemist alates (uued kuriteod alates augustist
5. a). Arvestades Rait Aidla varasemat elukäiku (talle on mõistetud erinevaid karistusi, kuid ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist) puudub kohtul igasugune veendumus, et Rait Aidla on teinud sellel korral toimepandust vajalikud järeldused ning vabaduses suudab ta sellel korral teha vajalikud korrektuurid enda käitumises ja mõtlemises. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et Rait Aidla ise on leidnud, et just sellel korral on ta enda jaoks majandusliku poole korralikult läbi mõelnud ja suudab vabaduses kuritegusid enam mitte toime panna. 3.2 Materjalide kohaselt on Rait Aidlaga läbi viidud majandusliku toimetuleku vestluse kokkuvõtte. Samuti on Rait Aidla osalenud sotsiaalprogrammis Õige hetk. Sellele vaatamata on Rait Aidla tegevuse tõttu määratud talle distsiplinaarkaristus. Nimetatud Tallinna Vangla käskkirja on Rait Aidla halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-2207). 3.3 Vabanemise korral soovib Rait Ailda elama asuda oma tuttava juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Maja omanikuks on Jxxxxxxxxxxxxxx, kes on andud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri 22.02.
6. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral on Rait Aidlal kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxIT-spetsialisti ametikohal. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Rait Aidlal tasumata nõudeid summas 6220 eurot ja vabanemisfondis 28 eurot. Samuti on Rait Aidlal vabanemise korral olemas tuttavate toetus. Kohtule esitatud materjalide kohaselt jätkub vabanemise korral nõustaminexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kohus peab positiivseks, et Rait Aidlal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning tuttavate toetus. Samas peab kohus oluliseks, et nimetatud asjaolud olid Rait Aidlal olemas ka enne vangistust. See ei mõjutanud aga mingilgi viisil Rait Aidla käitumist ja tegutsemisviisi. Seega ei ole kohtu hinnangul alust olla veendunud, et sellel korral just eelnimetatud asjaolud Rait Aidla väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua.
7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Rait Aidla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Rait Aidla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Rait Aidlal tuleb jätkata karistuse kandmist. 3 Kriminaalmenetluse kulud Rait Aidla tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Eve Jundas Advokaadibüroost Legalia. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 500,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 500,40 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 500,40 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Rait Aidlalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4