Obsah (15)

§ 263§ 68§ 74§ 184§ 65§ 75§ 78§ 831§ 83§ 126§ 183§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-2946 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu rahvakohtu

) § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Hõrak

1. süüdistatav Arturs Mitrauskis isikukood: 38702065719; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; õppeasutus või töökoht: ei XXX; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 28.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-684

§ 263

lg 1 p 1 järgi

§ 68

lg 1 ja

§ 74

alusel 1 aasta 10 kuu ja 18 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud 19.10.

1. a; tõkend: vahistamine alates 20.10.
2. a Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge riigi õigusabi korras
3. süüdistatav Annabel Samoškin isikukood: 49312152722; elukoht: XXX; õppeasutus või töökoht: XXX; kriminaalkorras varem karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 28.-30.11.
4. a; ringkonnaprokurör Ülle 1 tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Pürn kokkuleppe korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 126, §-st 180, §-st 309, §-dest 311-314, kohus otsustas:
5. Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184

lg 1 järgi 863 g marihuaana tuvastamata asjaoludel omandamises, 766 g marihuaana edasiandmises V. V.le ning 97 g marihuaana hoidmises oma elukohas XXX . Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184

lg 2 p 2 järgi 100 g marihuaana toimetamise organiseerimises Annabel Samoškinile aadressil XXX 2016. a detsembris. Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184lg 2 p 2 järgi 36 g marihuaana omandamises ja selle V.

V. ele üleandmises 21.05.

1. a või 22.05.
2. a Tartus XXX maja ees. Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184

lg 2 p 2 järgi 730 g amfetamiini tuvastamata asjaoludel omandamises ning 727,5 g amfetamiini edasiandmises M. P.le ning 2,5 g amfetamiini edasiandmises E. K.le. Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi osaliselt, s.o 700 g marihuaana omandamises Valgast 2017.

a jaanuarist kuni 02.09.2017. a koos V. V. e, J. N. i, Annabel Samoškini ja F. V. ga. Õigeks mõista Arturs Mitrauskis

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi osaliselt, s.o 1 MDMA tableti omandamises Tallinnast 16.10.2017. a koos E. K. , J. N. i, M. P. ja A. H. ga ning 1 MDMA tableti edasiandmises M. P. le. Süüdi tunnistada Arturs Mitrauskis

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi (kuni 28.02.2017.

a toime pandud kuriteoepisoodid, s.o marihuaana omandamine ning edasi andmine V. ja V. V. ele ning Valga linnast pärineva marihuaana grupiviisiline käitlemine jaanuarisveebruaris 2017. a) ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel suurendada seda karistust osaliselt Tartu Maakohtu 28.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-684 Arturs Mitrauskisele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista Arturs Mitrauskisele liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Arturs Mitrauskis

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi (alates 28.02.2017.

a toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada seda karistust käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel Arturs Mitrauskisele mõistetud liitkaristuse, s.o 6 (kuue) aasta pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista Arturs Mitrauskisele 11 aastat vangistust. 2

§ 68

lg 1 alusel hakata karistuse algust hakata arvestama alates Arturs Mitrauskise kahtlustatavana kinnipidamisest 19.10.

1. a. Arturs Mitrauskisele kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistub käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.
2. Õigeks mõista Annabel Samoškin

§ 184lg 1 järgi 15 (viieteistkümne) g marihuaana hoidmises ja edasiandmises I.

S. ele ja L. M. le. Süüdi tunnistada Annabel Samoškin

§ 184

lg-te 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Annabel Samoškini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.30.11.2017, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui Annabel Samoškin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 21 alusel määratud kohustust.

Annabel Samoškin on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX ;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Annabel Samoškini katseajal mitte omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab Annabel Samoškini katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.12.2018. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel määratud kohustus kohalduvad Annabel Samoškinile alates kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla 3. Konfiskeerimine 3 3.1.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Arturs Mitrauskiselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 73 160 (seitsekümmend kolm tuhat ükssada kuuskümmend) eurot. 3.2.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Annabel Samoškinilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5640 (viis tuhat kuussada nelikümmend) eurot. Asenduskonfiskeerimise tagamiseks jätta Arturs Mitrauskiselt ja Annabel Samoškinilt Tartu Maakohtu 09.01.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11755 arestitud esemed ja sularaha aresti alla. 4. Asitõendid ja salvestised Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite lattu hoiule antud: - Arturs Mitrauskise kinnipidamisel 19.10.

1. a leitud ja ära võetud ZEN simkaardi ümbris numbrile XXX (pakend 1AMKP) ja kaks läbipaistvat ühekordseks kasutamiseks mõeldud kummikinnast (pakend 2AMKP; - sõiduauto BMW registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel 19.10.2017 a leitud ja ära võetud läbipaistva kaanega digitaalkaal (pakend 1Universaal); - Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini elukoha XXX 28.11.
2. a läbiotsimisel leitud ja ära võetud ZEN sim-kaart nr XXX (pakend 11A) ja kolm kuivatatud kanepilehe sarnast lehte (pakend 13A). Kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126

lg 4 p 2 alusel Annabel Samoškinile Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini elukoha XXX 28.11.2017. a läbiotsimisel leitud ja ära võetud punaste kaantega spiraalköites märkmik (pakend 3A), leping Elisa Eesti AS-iga (neljal lehel) (pakend 5A), OÜ J. B.ga seonduvad dokumendid (pakend 19A) ning märkmik kirjega NailBook Annabel 2017 (pakend 20A), mis kõik on antud hoiule PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite lattu. Kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel kriminaaltoimikusse DVDplaadid jälitustoimingu 28.02.2018. a protokolli lisadega (pakendid KUULAMINE ja KUULAMINE2) (asuvad kriminaalasja nr 1-18-2946 toimikus). 5. Menetluskulud 5.1. Välja mõista Arturs Mitrauskiselt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud kogusummas 4048 (neli tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, s.o: - 1000 (üks tuhat) eurot kui I astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha; - 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot ja 4 (neli) senti ekspertiiside tegemise kulu; - 2494 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend neli) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu; - 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot ja 2 (kaks) senti sõiduki transportimise kulu. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. 4 5.2. Välja mõista Annabel Samoškinilt Eesti Vabariigi kasuks 1000 (üks tuhat) eurot kui I astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha. Ülejäänud ulatuses jätta sundraha Annabel Samoškinilt välja mõistmata. Hüvitada Annabel Samoškini õigusabi kuludest 1584 (üks tuhat viissada kaheksakümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta Annabel Samoškini õigusabi kulud tema enda kanda. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ning konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Menetluskulude tasumisel tuleb Arturs Mitrauskisel viitenumbriks märkida 99918700066230 ning Annabel Samoškinil 9991870006624. Konfiskeerimise asendusraha tasumisel tuleb Arturs Mitrauskisel viitenumbriks märkida 99918700066256 ning Annabel Samoškinil 99918700066243. Selgituseks tuleb mõlemal märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tulevad nii menetluskulud kui ka konfiskeerimse asendusraha tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude ja konfiskeerimise asendusraha tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. I Süüdistuste sisu ning süüdistatavate seisukohad neile esitatud süüdistuste kohta Käesolevas kriminaalasjas on Arturs Mitrauskis kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2 % THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldusega kanepit ja selle töötlemisprodukte (marihuaana), samuti amfetamiini ning metüleendioksümetamfetamiini (MDMA ehk ecstasy). Nimelt omandas Arturs Mitrauskis ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 1771 g marihuaanat, mida käitles alljärgnevalt: 5 - andis perioodil 2013. a detsembrist kuni 24.11.2016. a kokku vähemalt 268 korral - perioodis on 1088 päeva, millest maha arvutada 14 päeva kui käitlemist ei toimunud, muidu vähemalt igal neljandal päeval pooltel kordadel 1 g ja pooltel kordadel 2 g, s.o kokku vähemalt 402 g marihuaanat Tartu linnas erinevates kohtades või Annelinnas XXX ees üle V. V.le; - andis perioodil 2013. a suvest kuni 24.11.2016. a ülepäeviti, st kokku vähemalt 636 korral (perioodis kokku 1273 päeva) korraga 2-3 g marihuaanat, s.o kokku vähemalt 1272 g Tartu linnas erinevates kohtades või Annelinnas XXX ees üle V. V. ele; - hoidis 2016. a novembris vähemalt 97 g marihuaanat enda elukohas aadressil XXX , millest vähemalt 15 g andis Annabel Samoškin pärast seda, kui Arturs Mitrauskis 24.11.2016. a vahistati, viimase korraldusel I. S. i ja L. M. kätte ning vähemalt 82 g erinevatel aegadel edasimüümiseks V. V. ele. Samuti, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, organiseeris ta 2016. a detsembris A. B.i kaudu vähemalt 100 g marihuaana toimetamise Annabel Samoškinile enda ja Annabel Samoškini ühisesse elukohta aadressil XXX, kus Annabel Samoškin selle samal päeval V. V. ele edasi andis. Samuti organiseeris Arturs Mitrauskis vähemalt 300 g marihuaana üleandmise A. B. ilt V. V. ele. Nimelt andis A. B. Arturs Mitrauskise vahendusel 18.05.2017. a Tartu linnas XXX maja ees V. V. ele üle umbes 300 g marihuaanat, mida käskis V. V. el enda käes hoida. 19.05.2017. a, s.o peale A. B. i kinni pidamist politsei poolt, toimetas V. V. nimetatud koguse marihuaanat Arturs Mitrauskise käsul Tartu linnast eemale, hoides seda paari päeva jooksul Tartumaal erinevates kohtades. Pärast seda kas 21.05.2017. a või 22.05.2017. a andis V. V. nimetatud koguse marihuaanat Tartu linnas XXX maja taga edasi Arturs Mitrauskisele. Samuti omandas ta seni tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 36 g marihuaanat, mille andis kas 21.05.2017. a või 22.05.2017. a Tartu linnas XXX maja taga üle V. V. ele. Samuti omandas ta seni tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 50 g marihuaanat, mille andis juunis 2017. a Tartu linnas edasi J. N. ile. Samuti omandas ta seni tuvastama asjaoludel kokku vähemalt 1130 g tarvitamisvalmis amfetamiini, mille andis: - Tartu linnas erinevates kohtades ja aadressil XXX ajavahemikul 2017. a maist kuni juuli keskpaigani korra nädalas 5-10 g kaupa (7 nädalat x 7,5

1. g)ning ajavahemikul juuli keskpaigast 2017. a kuni 17.10.2017. a igal päeval 10-15 g kaupa (86 päeva x 12,5
2. g)edasimüümiseks 1 g kaupa valmispakendatud kujul edasi M. P. le; - Tartu linnas ajavahemikul 2017. a juunist kuni juulini vähemalt kolmel korral iga kord ühe soonkinnisega kilekoti, milles sees oli umbes 0,5 g, ning 10.10.2017. a 1 g edasi E. K. le. Samuti käitles Arturs Mitrauskis koos V. V. e, J. N. i, Annabel Samoškini ning F. V. ga ühiselt ja kooskõlastatud rollijaotusega ebaseaduslikult ja korduvalt marihuaanat. Nimelt organiseeris ta Valga linnast marihuaana omandamise, rahastas tehingut, tasudes omandatud aine eest, korraldas konspiratiivmeetmete kasutamist (aine toimetamine Tartu linna ühistranspordiga, et hajutada kuriteo toimepanemiselt tabamise riske), samuti kontrollis aine jõudmist Tartusse, helistades peale aine omandamist V. V. ele, ja pakendas saadud aine müügikogusteks. Annabel Samoškini ülesanne oli sõidukite juhtimine ning saadud aine müügikogusteks pakendamine. V. V. e ülesanne oli valdusesse saadud narkootilise aine vedamine Tartu linna, aine müügikogusteks pakendamine, aine müümine ning raha toimetamine Arturs Mitrauskisele. F. 6 V. ülesandeks oli sõidukite juhtimine, J. N. il sõidukite juhtimine ning omandatud narkootilise aine vedamine, selle narkootilise aine ümber pakendamine, kusjuures J. N. sai marihuaana vedamise eest V. V. elt iga sõidu eest 1 g marihuaanat. Kirjeldatud rollijaotust kasutades omandati jaanuarist 2017. a kuni 02.09.2017. a Valga linnas eeluurimisel seni tuvastamata isikult kokku vähemalt seitsmeteistkümnel korral (igal kuul kaks korda) kokku vähemalt 2400 g marihuaanat selliselt, et jaanuarist kuni maini (k.
3. a)omandati igal kuul kahel korral vähemalt 100 g, juunis omandati ühel korral vähemalt 100 g ning teisel korral 300 g ning perioodil juulist kuni 02.09.2017. a igal kuul kahel korral vähemalt 200 g, sealhulgas 19.08.2017. a 200 g marihuaanat. Nimetatud perioodil omandati marihuaanat muuhulgas järgnevalt: - perioodil 2017. a veebruar-märts kahel erineval korral toimunud 200 g marihuaana omandamiseks sõidutas Annabel Samoškin Arturs Mitrauskise ja V. V. e sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX Valga linna, kus Arturs Mitrauskis omandas seni tuvastamata isikult mõlemal korral vähemalt 100 g marihuaanat, mille andis pärast omandamist edasi V. V. ele, kes selle erinevaid ühistranspordivahendeid kasutades edasiandmise eesmärgil Tartu linna toimetas; - juunikuus 2017. a vähemalt 100 g marihuaana omandamiseks sõidutas F. V. Arturs Mitrauskise ning V. V. e sõiduautoga Range Rover registreerimisnumbriga XXX Tartust Valga linna, kust Arturs Mitrauskis omandas eeluurimisel seni tuvastamata isikult vähemalt 100 g marihuaanat. Arturs Mitrauskas andis selle marihuaana Valga linnas sõiduautos Range Rover registreerimisnumbriga XXX edasi V. V. ele, kes toimetas omandatud koguse liinibussiga Valga linnast Tartu linna; - juunikuus 2017. a vähemalt 300 g marihuaana omandamiseks sõidutas F. V. Arturs Mitrauskise, V. V. e ning E. K. sõiduautoga Range Rover registreerimisnumbriga XXX Tartust Valga linna. E. K. läks ühel hetkel maha, misjärel omandasid Arturs Mitrauskis ja F. V. eeluurimisel seni tuvastamata isikult vähemalt 300 g marihuaanat. Arturs Mitrauskis ja F. V. andsid selle marihuaana Valga linna bussijaamas sõidukis Range Rover registreerimisnumbriga XXX edasi V. V. ele, kes toimetas omandatud koguse rongiga Valga linnast Tartu linna. Olles Valka linnast võtnud auto peale E. K. , sõitsid ka Arturs Mitrauksis ning F. V. tagasi Tartusse; - 09.07.2017. a vähemalt 200 g marihuaana omandamiseks sõidutas F. V. Arturs Mitrauskise sõiduautoga Range Rover registreerimisnumbriga XXX Valga linna. Samal ajal sõitsid Arturs Mitrausksise korraldusel teise sõidukiga Valga linna ka V. V. ning J. N. . Arturs Mitrauskis omandas marihuaana ja andis aine üle V. V. ele, kes selle koos J. N. iga nende kasutuses oleva sõiduautoga Tartu linna toimetas; - 24.07.2017. a vähemalt 200 g marihuaana omandamiseks sõidutas F. V. Arturs Mitrauskise sõiduautoga Range Rover registreerimisnumbriga XXX Valga linna. Samal ajal sõitsid Arturs Mitrauskise korraldusel teise sõidukiga Valga linna ka V. V. ning J. N. . Arturs Mitrauskis omandas marihuaana ja andis aine üle V. V. ele, kes selle koos J. N. iga nende kasutuses oleva sõiduautoga Tartu linna toimetas. Samuti käitles Arturs Mitrauskis ühiselt ja kooskõlastatud rollijaotusega E. K. , J. N. i, L. M., M. P. ning A. H. ga ebaseaduslikult ja korduvalt narkootilist ainet. Seejuures oli isikute rollijaotus järgmine. Arturs Mitrauskis kooskõlastas omandamise asjaolud, rahastas tehingut (tasus omandatud aine eest ja maksis tehingu käigus kasutatud autode kütuse eest) ning korraldas konspiratiivmeetmete kasutamise (aine omandamisele minemise mitme autoga, et hajutada kuriteo toimepanemiselt tabamise riske; aine otsese valduse vältimiseks vahepeidikute kasutamise, aine omandamise järgselt selle üleandmine kaasosalistele, kelle rolliks oli aine vedamine sihtkohta ja kes liikusid omandajast sõltumatult ja eraldi). E. K. hankis narkootilise aine omandamiseks isikute kontakte, osales vahetus omandamises ning testis narkootilise aine kvaliteeti. L. M. e, J. N. i ja A. H. ülesandeks oli sõidukite juhtimine ja omandatud narkootilise 7 aine vedamine, M. P. aga valdusesse saadud narkootilise aine vedamine. Käitlemine ise toimus järgnevalt: - 10.10.2017. a õhtul 50 g tarvitamisvalmis amfetamiini omandamiseks sõidutas J. N. E. K. ning Arturs Mitrauskise sõiduautoga BMW registreerimisnumber XXX Tallinnasse. Samal ajal sõitsid Arturs Mitrauskise korraldusel Tallinnasse ka M. P. ja A. H. sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX . ning E.-L. N. sõiduautoga Nissan X-Trail registreerimisnumbriga XXX. Nii M. P. , A. H. kui ka E- L. N. jäid Arturs Mitrauskise korraldusel ootama Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse. Arturs Mitrauskis ja E. K. omandasid Tallinnas seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 50 g amfetamiini. Selle amfetamiini toimetasid nad koos J. N. iga Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuse parklas ootavate M. P. ning A. H. kätte, mille järel kõik kolm sõiduautot liikusid üksteisega vahet hoides Tallinnast Tartusse. Lõunakeskuse parklas andsid M. P. ja A. H. amfetamiini üle Arturs Mitrauskisele ja E. K. le; - 16.10.2017. a õhtul vähemalt 100 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamiseks sõitsid E. K. ning Arturs Mitrauskis sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX ning M. P. ja J. N. viimase kasutuses oleva sõiduautoga Nissan X-Trail registreerimisnumbriga XXX Tallinnasse. Viimati nimetatud isikud jäid Arturs Mitrauskise korraldusel Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse ootama. Seejärel omandasid Arturs Mitrauskis ja E. K. 17.10.2017. a öösel Tallinnas seni tuvastamata isikult vähemalt 100 MDMA tabletti. Nende tablettide üleandmiseks saatis Arturs Mitrauskis J. N. ile asukoha andmed ning kutsus koos E. K. ga M. P. ning J. N. i Tallinnas enda juurde. Arturs Mitrauskis näitas M. P. le ette tablettide peidiku asukoha ja seisis seal seni, kuni M. P. tabletid enda valdusesse võttis. Autos andis M. P. tabletid J. N. ile, kes peitis need autosse. Koos veeti tabletid Tartu linna, kus need anti üle Arturs Mitrauskisele. Omandatud 100 MDMA tabletist andis Arturs Mitrauskis 17.10.2017. a ühe tableti M. P. le ning vähemalt 99 tabletti andis ta Tartu linnas edasi A. H. le. Viimane hoidis neid tablette oma elukohas aadressil XXX , Tartu, kust 19.10.2017. a toimunud läbiotsimisel leiti 44 % metüleendioksümetamfetamiinihüdrokloriidi sisaldusega 98 oranži värvi tabletti kogumassiga 36,97 grammi, millest MDMA-d oli 13,7 g; - 18.-19.10.2017. a omandati 293,5 g 35 % amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles oli 75,4 g amfetamiini. Selleks pöördus E. K. 18.10.2017. a J. D. i poole palvega otsida keegi, kellelt on võimalik omandada amfetamiini. J. D. helistas N. B. le, kes andis nõusoleku, et J. D. annab tema telefoninumbri J. D. i poolt soovitatud isikutele, kes soovisid amfetamiini omandada. Olles veendunud, et N. B. l on soovitud narkootiline aine olemas, helistas J. D. E. K. le ning andis talle N. B. kontakttelefoni, et E. K. saaks amfetamiini omandamise asjaolud ise N. B. ga kooskõlastada. E. K. ja N. B. leppisid telefoni teel omavahel kokku kohtumise Tallinnas. L. M. , olles teadlik, et minnakse narkootilisi aineid omandama, sõidutas 18.10.2017 õhtul E. K. ning Arturs Mitrauskise sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX Tallinna. Samal ajal sõitsid Arturs Mitrauskise korraldusel Tallinna ka M. P. ja A. H. viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX . . Tallinnas kohtusid E. K. ja Arturs Mitrauskis N. B. ga, kes kasutas sõiduautot Mercedes Benz registreerimisnumbriga XXX . Seejärel suundusid isikud erinevate autodega aadressil XXX , Tallinn asuva Privat hosteli kõrval oleva Euro Oil tankla juurde, kus E. K. ja Arturs Mitrauskis omandasid N. B. lt 293,5 g amfetamiini. Omandatud amfetamiini üleandmiseks M. P. le ja A. H. le kutsus Arturs Mitrauskis nad eelpool nimetatud aadressile, kus amfetamiin 19.10.2018. a kella 1 ja 2 vahel öösel neile vahepeidikust üle anti. Selle järel alustasid narkootilist ainet vallanud ja vedanud M. P. koos A. H. ga ning narkootilise aine omandanud Arturs Mitrauskis koos E. K ja L. M. ega tagasisõitu Tartusse. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed mööda Tartusse sõidul peeti nad kuriteos kahtlustatavatena kinni ja M. P. jaki taskust leiti ning võeti ära kirjeldatud narkootiline aine. 8 Kuna NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, kusjuures marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 g, amfetamiini puhul 1,3 g ja MDMA puhul 1,4 g, siis pani Arturs Mitrauskis eelnevaga toime

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suure koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise isikute grupis. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse ka Annabel Samoškinit selles, et tema, hoolimata sellest, et NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.

1. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2 % THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldusega kanepit ja selle töötlemisprodukte (marihuaana). Nimelt käitles ta
2. a novembris ebaseaduslikult vähemalt 97 g marihuaanat. Käitlemine seisnes selles, et pärast Arturs Mitrauskise vahistamist 24.11.
3. a hoidis Annabel Samoškin enda elukohas aadressil XXX Arturs Mitrauskise poolt eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud vähemalt 97 g marihuaanat ning andis vahistatud Arturs Mitrauskise korraldusel sellest vähemalt 15 g edasi I. S. ele ja L. M. le. Ülejäänud vähemalt 82 g-st andis Annabel Samoškin 24.11.
4. a – detsember
5. a aadressil XXX kõigepealt kahel korral vähemalt 1 g ning seejärel 80 grammi edasi V. V. ele. V. V. müüs nimetatud aine maha ning toimetas selle eest saadud 1600 eurot Annabel Samoškinile. Samuti omandas Annabel Samoškin ajavahemikul 24.11.
6. a – 04.01.
7. a Tartus Arturs Mitrauskise nõusolekul ja organiseerimisel A. B. ilt vähemalt 100 g marihuaanat. Ta hoidis seda enda elukohas aadressil XXX ning andis samal päeval oma elukohas edasi V. V. ele. V. V. müüs nimetatud marihuaana maha ning toimetas selle eest saadud 2000 eurot Annabel Samoškinile. Lisaks käitles Annabel Samoškin Arturs Mitrauskise ja V. V. ega ühiselt ja kooskõlastatud rollijaotusega ebaseaduslikult ja korduvalt narkootilist ainet järgnevalt. Arturs Mitrauskis organiseeris Valga linnast marihuaana omandamise, rahastas tehingut, tasudes omandatud aine eest, korraldas konspiratiivmeetmete kasutamist (aine toimetamise Tartu linna ühistranspordiga, et hajutada kuriteo toimepanemiselt tabamise riske), samuti kontrollis aine jõudmist Tartusse, helistades peale aine omandamist V. V. ele, ja pakendas saadud aine müügikogusteks. Annabel Samoškini ülesanne oli sõidukite juhtimine ning saadud aine müügikogusteks pakendamine, V. V. e ülesanne oli aga valdusesse saadud narkootilise aine vedamine Tartu linna, aine müügikogusteks pakendamine, aine müümine ning raha toimetamine Arturs Mitrauskisele. Kirjeldatud rollijaotust kasutades omandati perioodil
8. a veebruar-märts kahel erineval korral kokku vähemalt 200 g marihuaanat. Selleks sõidutas Annabel Samoškin Arturs Mitrauskise ja V. V. e sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX Valga linna. Seal omandas Arturs Mitrauskis seni tuvastamata isikult mõlemal korral vähemalt 100 g marihuaanat, mille andis peale omandamist edasi V. V. ele. V. V. toimetas nimetatud koguse erinevaid ühistranspordivahendeid kasutades edasiandmise eesmärgil Tartu linna. Jaanuaris
9. a omandatud marihuaanat aitas Annabel Samoškin Arturs Mitrauskisel ja V. V.el oma elukohas aadressil XXX , Tartu kaaluda ja müügikogusteks pakendada. 9 Kuna NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, kusjuures marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 g, pani Annabel Samoškin toime

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suure koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis. Arturs Mitrauskis tunnistas end süüdi osaliselt, jättes täpsustamata, millises osas (vt I kd tl 151). Alles pärast seda, kui talle anti võimalus viimaseks sõnaks, märkis ta, et võtab omaks selle, et käis koos teistega Tallinnas. Ta selgitas, et talle helistati, aga ta ei teadnud, miks sinna minnakse. (Vt IX kd tl 165). Annabel Samoškin end temale esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud (vt I kd tl 150 pöördel). Mõlemad süüdistatavad loobusid kohtus ütluste andmisest. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 184

lg 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse 1- kuni 10-aastase vangistusega.

§ 184

lg 2 omakorda sätestab, et sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) grupi poolt; 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud

12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, karistatakse 3- kuni 15-aastase vangistusega. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p-le 3 vastavalt tuleb käitlemise all mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), amfetamiin, ja MDMA kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur sellisel juhul, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, kusjuures marihuaana puhul on keskmine ühekordne kogus kümnele inimesele 7,5 g, amfetamiini puhul 1,3 g ning MDMA puhul 1,4 g (vt II kd tl-d 82-85). A. Arturs Mitrauskisele esitatud süüdistused 1. Arturs Mitaruskise poolt marihuaana ebaseaduslik omandamine eeluurimisel tuvastamata asjaoludel ning selle käitlemine alljärgnevalt: 1.1. V. V. ele edasiandmine Tunnistaja V. V. andis kohtus ütlusi, millest selgub, et ta oli varem kanepi igapäevane suitsetaja – ta suitsetas 1 g päevas, vahel ka 2 g, olenes päevast (IX kd tl-d 55, 56 pöördel). 10 Selle kohta, kust ta kanepit hankis, selgitas V. V. , et esiti, 2013. a algul sai ta kanepit Arturs Mitrauskise vanemate käest. Neid ei olnud alati aga kodus ja seetõttu polnud nad koguaeg kättesaadavad. Sellepärast andsid Arturs Mitrauskise vanemad V. V. ele Artursi numbri. Et Arturs Mitrauskis elas V. V. ele ka lähemal – tema elas XXX ning Arturs Mitrauskis elas sealt paar maja tahapoole – ja V. V. sai temaga paremini läbi, siis hakkaski V. V. kanepit edaspidi hankima Arturs Mitrauskise käest. (Vt IX kd tl-d 55, 55 pöördel, 56 pöördel, 57.) Suhtlemine Arturs Mitrauskisega toimus telefoni teel. Kanepi üleandmine toimus kasiinode ees, Lõunakeskuses, Kesklinnas, Annelinnas, kuskil Kaunase pst kandis, Rahu tänaval, olenes, kus Arturs Mitrauskis parasjagu viibis (IX kd tl 55). Arturs Mitrauskise käest sai ta kanepit 2013. a lõpust kuni 2016. a lõpuni. Siis jäi tema elukaaslane rasedaks ning selle tõttu lõpetas ta suitsetamise. Kanepit sai ta ülepäeviti, vahepeal ka mitu korda, 1-2 g kaupa, kusjuures gramm kanepit maksis 20 eurot. Maksimine Artursile toimus sularahas kanepi vastu. (IX kd tl-d 55 pöördel ja 56 pöördel). Kohtul puudub põhjus V. V. e ütluste usaldusvääruses kahelda. Need on loogilised (nt omandatud ainekoguste suuruse ja perioodilisuse osas või nt selle osas, miks V. V. otsustas hakata marihuaanat ostma Arturs Mitrauskise käest) ja igati üksikasjalikud, kuna seal on ära toodud isikud, kellelt ta on marihuaanat ostnud, ajaperiood, mille vältel ta on seda teinud, kohad, kus on marihuaana ostmine toimunud, ning hind, mille eest ta marihuaanat ostis. Ka on V. V. e ütlused kohtumenetluse kestel jäänud ühetaolisteks. Käsitletavate ütluste usutavust kinnitab seegi, et V. V. oskas kirjeldada ning tundis nii eel- kui kohtulikul uurimisel ära temale fototabelitel (tabelid IX kd tl-d 75, 78, 81) esitatud Arturs Mitrauskise ning tema vanemad I. S. i ja L. M. , kelle käest ta väitis end olevat marihuaanat soetanud (IX kd tl 56). Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et marihuaana ostmine ja tarvitamine on kehtivas õigusruumis ebaseaduslik tegevus, ja järelikult kui V. V. andis kohtus ütlusi kanepi omandamise ja tarvitamise kohta, siis tegelikult avaldas ta asjaolusid, mis rääkisid tema vastu ning süüstasid teda. See, et V. V. kõigele sellele vaatamata marihuaana käitlemisega seotud ütlusi andis, tõstab kohtu hinnangul tema ütluste tõeväärtust. Arturs Mitrauskise kaitsja väljendas kohtuvaidlustes seisukohta, et V. V. e ütlused ei ole eluliselt usutavad, kuna V. V. el ei saanud olla selliseid rahalisi vahendeid, mille eest tema poolt märgitud kogustes marihuaanat osta. Kinnitas ju kohtus üle kuulatud S. V. , kes on V. V. e ema, et poja majanduslik olukord oli kõnealusel perioodil kehv, kuna pärast vanglast vabanemist ei tahtnud teda keegi tööle võtta ning ta elatus juhutöödest, ka elukaaslane aitas teda. Kaitsja viitas ka V. V. e suhtes korduvalt tehtud kohtuotsustele, temalt nendega välja mõistetud tsiviilhagidele ja menetluskuludele ning sellele, et 2016. a on V. V. esitanud taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.(Vt IX kd tl 162 ja X kd tl 12.) Erinevalt kaitsjast ei leia kohus, et V. V. e eelviidatud ütlused on kaitsja toodud põhjustel eluliselt mitteusutavad. Esiteks ei väitnud kohtus üle kuulatud S. V. seda, et V. V. el puudusid sissetulekud. Kaitsja küsimusele: „V., temal oli püsiv töö või kuidas tema elu nendel aastatel oli?“ vastas S. V. : „Elas linnas ja oli mitteametlikult tööl. Keegi teda tööle võtta ei tahtnud, sest ta oli vanglas olnud. Töötas ühes firmas, abitööline oli.“ Kui kaitsja uuris tunnistajalt V. V. e majandusliku olukorra kohta, vastas S. V. , et „minijas aitas, siis ostis autosid ja müüs maha, nii sai hakkama 11 ja elas koguaeg nii“. Kohtu hinnangul tuleb tunnistaja ütlustest välja pigem see, et V. V. e rahaline olukord oli küll keeruline, kuid sellele vaatamata sai ta hakkama. See, millised ja kui suured olid aga V. V. e sissetulekud täpsemalt, ei ole käesolevas menetluses käsitlemist ja tõendamist leidnud. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et on oma praktikas korduvalt pidanud kokku puutuma narkosõltlastega, kelle sissetulekud on juhuslikud ja tavainimese seisukohalt mittepiisavad. Kummatigi ei ole see asjaolu neil aga takistanud osta narkootilisi aineid, et igapäevaselt rahuldada oma vajadust nende järgi. Mis puudutab aga kaitsja viidet V. V. e taustale, s.o tema suhtes tehtud kohtuotsustele, temalt nendega välja mõistetud menetluskuludele ja tsiviilhagidele, samuti sellele, et 2016. a esitas V. V. taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, siis siin on kaitsja kohtuvaidluse staadiumis KrMS § 300 lg 1 eiravalt tuginenud asjaoludele, mille kohta ei ole menetluses tõendeid esitatud ning mida seega ei ole kohtuliku uurimise käigus ka vahetult uuritud. Seetõttu jätab kohus kaitsja sellised väited tähelepanuta ega peatu neil pikemalt. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et V. V. e ütlused on käsitletavad usaldusväärse tõendina ja järelikult saab nendele toetuvalt lugeda tõendatuks, et Arturs Mitrauskis andis 2013. a lõpust kuni 2016. a lõpuni V. V. ele marihuaanat ning et marihuaana üleandmine V. V. ele toimus ülepäeviti, vahepeal ka mitu korda, 1-2 g kaupa. 24.11.2016. a kuni 04.01.2017. a viibis Arturs Mitrauskis kriminaalasja nr 1-17-684 raames eelvangistuses (vt II kd tl 44-46, II kd tl 33) ega saanud seetõttu V. V. ele marihuaanat edasi anda. Seega kujuneb kõnealuse perioodi pikkuseks 1088 päeva (detsember 2013. a 31 päeva, 2014. a kuni 2015. a 730 päeva, 01.01.-24.11.2016. a 327 päeva) ning marihuaana edasiandmine toimus keskmiselt 544 korral kokku vähemalt 544 g ulatuses. Süüdistuse kohaselt andis Arturs Mitrauskis viidatud perioodil V. V. ele marihuaanat igal neljandal päeval s.o vähemalt 268 korral kokku mitte vähem kui 402 g (st pooltel kordadel 1 g ja pooltel kordadel 2 g). Seega on süüdistuses toodud edasiandmiskordade arv ja edasi antud marihuaana kogus oluliselt väiksem kohtus tõendamist leidnud edasiandmiskordadest ning edasi antud marihuaana kogusest. Samas sätestab KrMS § 268 lg 1, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega, ehkki V. V. e ütlustest saab järeldada, et Arturs Mitrauskis andis talle edasi suurema koguse marihuaanat kui nähtub süüdistuses, saab Arturs Mitrauskisele omistada marihuaana V. V. ele edasiandmist üksnes süüdistusejärgses mahus, s.o 402 g ulatuses. 1.2 V. V. ele edasiandmine V. V. e kohtus antud ütlustest nähtuvalt ostis tema Arturs Mitrauskise käest enda tarbeks marihuaanat. Selline ostmine toimus ajavahemikus 2014. a kuni 2016. a – täpselt ei mäleta. Ostis põhimõtteliselt ülepäeviti, põhimõtteliselt iga päev, olenes, kuidas raha oli. Korraga ostis 1-2 g. Algul toimus marihuaana üleandmine XXX Arturs Mitrauskise elukoha juures, kui Arturs Mitrauskis elukohta vahetas, siis XXX tänaval. Marihuaana oli pakendatud grip-kottidesse 1 g kaupa. 1 g maksis 20 eurot. Maksmine toimus kauba saamise hetkel Arturs Mitrauskisele käest kätte. (Vt IX kd tl-d 5 ja 5 pöördel.) 12 V. V. e eelviidatud ütluste usutavuse kasuks räägib asjaolu, et need suures osas riimuvad V. V. e ütlustega, milles viimane kirjeldas Arturs Mitrauskise käest marihuaana omandamise protsessi (nt Arturs Mitrauskisega kokkusaamisi, 1 g marihuaana hinda, raha üleandmise viisi) ning mille kohus eelnähtuvalt usaldusväärseks tõendiks tunnistas. Samuti haakuvad V. V. e ütlused õiendiga kuriteokahtlusega isiku kohta, samuti isiku läbivaatuse protokolliga, milles on fikseeritud, et 19.08.2017. a leiti V. V. e kontrollimisel tema juurest taimset puru, ning eksperdiarvamustega, mille kohaselt oli kõnealuse puru näol tegu marihuaanaga (vt II kd tl-d 167-168, 170-172). V. V. e ütlused haakuvad ka joobeseisundi tuvastamise uuringuaktiga (vt II kd tl 169), mille kohaselt tuvastati, et 19.08.2017. a oli V. V. e veres tetrahüdrokannabinooli ning metaboliitkarboksütetrahüdrokannabinooli. Samuti riimuvad V. V. e ütlused 01.11.2017. a tema elukohas aadressil XXX, Tartu läbi viidud läbiotsimise protokollis kajastatud asjaoludega (läbiotsimisprotokolli koos lisadega vt II kd tl 120-129). Nimelt nähtub sealt, et V. V. e elukohast leiti rohelise taimse puru kõrval, mis eksperdiarvamuse kohaselt osutus peenestatud kanepiks ehk marihuaanaks (vt II kd tl 136-137), hulgaliselt ka tühje kasutatud minigrip-kilekotte, mis olid määrdunud rohelise taimse puruga. Lõpuks haakuvad V. V. e ütlused J. N. i ütlustega, mille kohaselt V. V. e rahaprobleemid tekkisid sellest, et ta suitsetas ära müügiks mõeldud kanepi (vt V. V. e ütlusi IX kd tl 50). Ehkki nimetatud tõendid puudutavad käsitletavale kuriteoepisoodile järgnevat aega, leiab kohus, et see tõendikogum on asjakohane siingi, sest kinnitab veenvalt, et V. V. oli pidev marihuaana tarvitaja, ning mõistetavalt tuli tal selle tarbeks regulaarselt marihuaanat omandada. Arturs Mitrauskise kaitsja leidis ka V. V. e ütluste kohta, et need ei ole omandatud koguste ja neile kulututud raha mõttes eluliselt usutavad. Lisaks juhtis ta kohtu tähelepanu asjaolule, et tõendite kohaselt ei viibinud V. V. kõnealusel perioodil pidevalt Eestis ning isegi Eestis olles ei olnud ta kogu aeg Tartus, vaid töötas ka Viljandis. Kaitsja leiab, et seetõttu ei saanud V. V. igapäevaselt käia Tartus marihuaanat ostmas ja järelikult ei vasta tema ütlused tõele. (Vt IX kd tl 162 ja X kd tl 12.) Kohus kaitsjaga täies ulatuses ei nõustu, kuna leiab, et ostetud marihuaana kogused ning perioodilisus, millega V. V. Arturs Mitrauskiselt marihuaanat omandas, on eluliselt täiesti usutavad. Tegu on minimaalsete kogustega (1-2

1. g)ning usutav on ka sellise ainekoguse sage ostmine, eriti kui arvestada seda, et V. V. e kinnitusel oli ta kanepist sõltuvuses (vt IX kd tl 10 pöördel). Kui lähtuda V. V. e ütlustest, siis ostis ta marihuaanat ühe kalendrikuu jooksul keskmiselt viieteistkümnel korral. Arvestades seda, et korraga ostis V. V. keskmiselt 1,5 g marihuaanat, kusjuures 1 g marihuaana hind oli 20 eurot, siis kulus tal marihuaana ostmiseks igakuiselt ligikaudselt 450 eurot. Seda, et V. V. oli kõnealusel perioodil tööga valdavalt hõivatud ja omas seega ka sissetulekuid, kinnitas V. V. ise (vt IX kd tl 10 pöördel). See ilmneb ka tema ema S. V. e ütlustest (vt IX kd tl 59). Ajal, mil V. V. el kindlat tööd ei olnud, toetas sissetulekute mõttes teda ema S. V. , vahepeal käis V. V. ka põllumajanduslikel töödel ema tuttava juures (vt S. V. e ütlusi, IX kd tl 59). Järelikult ei saa V. V. e ütlusi omandatud marihuaana koguste ja perioodilisuse kohta lugeda mitteusutavateks. Kohus märgib, et nagu V. V. e nii ka V. V. e ütluste puhul suurendab kohtu hinnangul nende tõeväärtust asjaolu, et V. V. on marihuaana ostmist omaks võttes ning selle kohta ütlusi andes tunnistanud ka iseenda vastu. Puudub igasugune mõistlik selgitus sellele, miks isik, kes tegelikult ei ole sellistes kogustes marihuaanat omandanud, oleks otsustanud sellesisuliste ütluste andmise kasuks ning asunud end teadlikult süüstama. 13 Küll on aga asjakohane Arturs Mitrauskise kaitsja viide sellele, et V. V. ei saanud süüdistatava käest marihuaanat omandada kogu tema poolt väidetud perioodil, kuna V. V. ei viibinud kõnealusel ajavahemikul pidevalt Eestis ega mõistagi saanud seetõttu käia igapäevaselt Tartus marihuaanat ostmas. Nimelt vastas tunnistaja S. V. kaitsja küsimusele selle kohta, et kas tema poeg V. on elanud või viibinud ka väljaspool Eestit, seda, et V. oli rändur – ehitas Lätis ja Poolas vabatahtlikult looduslikke radasid ning siis oli ta Amsterdamis (IX kd tl 59). Hiljem täpsustas S. V. , et 2013. a alguses oli V. V. laevas abikokk. Kevade poole tuli ta sealt ära ja läks sõbra kutsel Soome ehituse peale. Soomes oli V. V. sügiseni. Sügisel tuli ta Tartusse, oli mitteametlikult ehituse peal. Peale seda proovis V. V. Viljandis vanaema juures, siis töötas ta restoranis abikokana, pikema aja oli seal. Viljandist tagasi tulles tekkisid tal sõbrad Tartus. Siis oli ta kadunud, siis oligi Amsterdam ja Poola. (Vt IX kd tl 59). Veel märkis S. V. , et välismaal oli V. V. mitte enam kui poolteist kuud (IX kd tl 59). Ka tunnistaja E- L. N. viitas oma ütlustes sellele, et V. V. käis 2 või 3 aastat tagasi Taani ja Hollandi vahet, kuid kuna ta pettis seal mingeid inimesi, siis põgenes ta Eestisse tagasi ning jäi paikseks inimeseks (IX kd tl 53). Järelikult tuleb eelnevatele ütlustele tuginevalt asuda seisukohale, et mingil ajal viibis V. V. 1,5 kuu jooksul Eestist eemal. Ei ole eluliselt usutav, et isik käis sel ajal Tartus Arturs Mitrauskise käest marihuaanat omandamas. Millal täpselt V. V. Eestist eemal viibis, ei ole S. V. e ja E- L. N. i ütluste pinnalt võimalik üheselt järeldada. Selle kohta ei anna infot ka muud käesoleva menetluse raames esitatud tõendid. Välistada aga ei saa, et väidetud 1,5 kuu jooksul Eestist eemal viibimine toimus ajavahemikus 2014. a kuni 2016. a, mil V. V. väitis end olevat Arturs Mitrauskise käest marihuaanat ostnud. Tuginedes KrMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab kohus, et V. V. e poolt nimetatud perioodist tuleb maha arvata 1,5 kuud, mil V. V. võis viibida Eestist eemal. Kaitsja leidis, et V. V. ei saanud Tartus marihuaanat omandamas käia ka ajal, mil ta töötas Viljandis. Kohus sellega ei nõustu. Viljandi ja Tartu ei asetse üksteisest nõnda kaugel, et see välistaks nendevahelise liikumise marihuaana ostmise eesmärgil. Tuleb nõustuda, et selline tihe liikumine – V. V. väitis, et ta ostis kanepit ülepäeviti – ei ole kuigi ratsionaalne, kuid üldteada on, et sõltlased ei olegi oma käitumises ratsionaalsed, kui neil on vaja rahuldada tarvet sõltuvusse jäädud aine järele. Kui arvestada sedagi, et Arturs Mitrauskis ei saanud marihuaanat V. V. ele edasi anda ka alates 24.11.2016. a, kuna ta viibis 24.11.2016. a kuni 04.01.2017. a kriminaalasja nr 1-17-684 raames eelvangistuses (vt II kd tl 44-46, II kd tl 33), siis saab tõsikindlalt lugeda tõendatuks, et Arturs Mitrauskis andis V. V. ele perioodil 2014. a kuni 24.11.2016. a, v.a ajal, mil V. V. viibis 1,5 kuu jooksul Eestist eemal, ülepäeviti korraga vähemalt 1 g marihuaanat. Kuna nimetatud perioodis oli 1012 päeva (2014. a ja 2015. a kummalgi 365 päeva, 2016. a 327 päeva, seega kokku 1057 päeva, millest tuleb kahtluste tõttu maha arvata 45 päeva Eestist eemal viibimist), siis andis Arturs Mitrauskis V. V. ele edasi kokku vähemalt 506 g marihuaanat. Süüdistuse järgi heideti Arturs Mitrauskisele ette suurema koguse, st kokku vähemalt 1272 g marihuaana V. V. ele edasiandmist. Samuti sisaldus süüdistuses marihuaana edasiandmine pikema perioodi jooksul, st mitte alates 2014. a, vaid 2013. a suvest. Kuna süüdistus on selles 14 ning 766 g marihuaana osas jäänud usaldusväärselt tõendamata, tuleb Arturs Mitrauskis selles ulatuses õigeks mõista. 1.3. 97 g marihuaana hoidmine 2016. a novembris oma elukohas aadressil XXX Nagu märgitud, peeti Arturs Mitrauskis 24.11.2016. a kinni ning ta viibis kriminaalasja nr 117-684 raames eelvangistuses kuni 04.01.2017. a. Kõnealune asjaolu on tõendatud vangistusregistri teatisega (vt II kd tl 33). V. V. andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et pärast seda, kui Arturs Mitrauskis 26.11.2016. a kinni võeti, läks ta Rahu tänavale ning sai seal Annabel Samoškini käest 82 g kanepit. Selle kanepi müüs V. V. maha ning viis saadud raha Annabel Samoškinile. (Vt IX kd tl-d 5 pöördel ja 6.) Kohus leiab, et puudub alus V. V. e ütlustes kahelda, vaatamata sellele, et too eksis Arturs Mitrauskise kinnipidamise kuupäeva nimetamisel paari päevaga. On tavapärane, et inimesed mäletavad sündmusi pigem mingi teise sündmusega seostades kui täpse kuupäeva järgi. Kuna V. V. määratles marihuaana saamist ka Arturs Mitrauskise kinnipidamisega, siis lähtub kohus sellest. V. V. e ütluste usaldusväärsust kinnitavad V. V. e ütlused, kus viimane väitis, et mingil ajal, kui Arturs Mitrauskis vahistati, hakkas V. V. Artursi eest asju ajama. V. V. sai Annabeli käest kanepit ja aitas Annabelil seda müüa. Küsimusele, et kust V. V. seda teab, vastas viimane, et on V. V. e juures XXX tänaval ööbides ise näinud kanepit – V. V. el oli kaanega purk, kus ta kanepit hoidis, 100 g oli kindlasti sees – ja ka V. V. ise rääkis talle sellest. V. V. teadis sedagi, et V. V. müüs kanepi maha ja viis raha Annabelile (vt IX kd tl 55 pöördel). V. V. e ütluste usutavuse kasuks räägib ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, milles järeldub, et Annabel Samoškin ja V. V. on 2016. a novembris, sh 24.11.2016. a omavahel telefonitsi korduvalt suhelnud (vt protokolli lisa nr 3 IV kd tl-d 9-18, samuti protokolli lisa nr 1 III kd tl 142, kust nähtub Annabel Samoškini ning V. V. e kasutuses olnud telefonide vaheline side). Seejuures jätkus nende tihe suhtlus kuni Arturs Mitrauskise vabanemiseni 04.01.2017. a, pärast mida jäi see oluliselt hõredamaks (vt protokolli lisa nr 1 III kd tl 142-151 jj). Kohtu hinnangul väärib erilist tähelepanu LISA 1 V. V. e ülekuulamise juurde (vt IX kd tl 35; sama sisaldub II kd tl 155), kuna sellest ning V. V. e kohtus antud selgitustest (vt IX kd tl 10) nähtub, et V. V. ja Annabel Samoškin suhtlesid omavahel muuhulgas ka narkootikumide käitlemise teemal. Samas, lugedes küll V. V. e ütlusega usaldusväärselt tõendatuks selle, et Arturs Mitrauskise kinnipidamise järgselt sai V. V. Annabel Samoškini käest Artur Mitrauskise ja Annabel Samoškini ühises elukohas XXX edasimüümiseks 82 g kanepit, leiab kohus, et neist asjaoludest ei ole võimalik järeldada Arturs Mitrauskise eelnevat omandamis- ja hoidmistegu. Tõsi, kohus luges eespool tõendatuks ka selle, et Arturs Mitrauskis omandas ja andis mitme aasta vältel kuni 2016. a (kaasa arvatud) nii V. V. ele kui V. V. ele üle marihuaanat. Tegu oli süstemaatilise tegevusega ning selline toimimisviis viitab asjaolule, et suure tõenäosusega olid Arturs Mitrauskisel marihuaana varud, mida nõudmisel koheselt edasi anda. Ilmselgelt oli sellisel puhul kõige mugavam ja otstarbekam hoida oma varusid kodus. 15 Samas leiab kohus, et isegi neid asjaolusid arvesse võttes ei ole võimalik teha kõhklematut järeldust, et Arturs Mitrauskis pani toime süüdistuses kirjeldatud omandamis- ja hoidmisteo isegi selle 82 g marihuaana osas, mida V. V. on oma ütlustes nimetanud. Muid tõendeid selle süüdistuspunkti osas, sh ka tõendeid marihuaana suurema koguse omandamise ja hoidmise kohta, mis anti väidetavalt edasi I. S. i ja L. M. kätte, ei ole kohtule aga esitatud. Seega, võttes muu hulgas arvesse ka KrMS § 7 lg-s 3 toodud printsiipi, tuleb Arturs Mitrauskis selles süüdistuspunktis õigeks mõista. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuna p-des 1.1.-1.3. leidis käitlemistegudena tõendamist üksnes 908 g marihuaana edasiandmine, siis mõistetavalt saab Arturs Mitrauskisele omistada mitte süüdistusejärgse 1771 g, vaid üksnes 908 g marihuaana tuvastamata asjaoludel omandamist. Ülejäänud 863 g marihuaana tuvastamata asjaoludel omandamises tuleb Arturs Mitrauskis õigeks mõista. 2. 100 g marihuaana toimetamise organiseerimine Annabel Samoškinile Süüdistuse kohaselt organiseeris Arturs Mitrauskis, olles ise kinnipeetav Tartu Vanglas, 2016. a detsembris A. B. i kaudu vähemalt 100 g marihuaana toimetamise Annabel Samoškinile enda ja Annabel Samoškini ühisesse elukohta aadressil XXX , Tartu, kus Annabel Samoškin selle samal päeval V. V. ele edasi andis. Kohus on seisukohal, et ka selles süüdistuspunktis tuleb Arturs Mitrauskis õigeks mõista. Tõsi, V. V. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et paar päeva pärast seda, kui ta oli Annabel Samoškinile viinud ära raha, mille ta oli saanud eelkäsitletud 82 g marihuaana müügist, sai ta XXX tänaval Annabel Samoškini käest veel 100 g (marihuaanat). Sellegi koguse müüs V. V. maha ning andis saadud 2000 eurot Annabel Samoškinile. (Vt IX kd tl 6). Ehkki kohus loeb V. V. e ütlused selgi korral usaldusväärseks, peab siiski nentima, et need ütlused ei sisalda asjaolusid, mis viitaks Arturs Mitrauskise osalusele 100 g marihuaana Annabel Samoškinile toimetamises. Kohtule ei ole esitatud ka ühtki muud tõendit, millest nähtuks, et 2016. a detsembris organiseeris Tartu Vanglas viibiv Arturs Mitrauskis A. B. i kaudu 100 g marihuaana toimetamise Annabel Samoškinile. Üksnes varem tõendamist leidnud asjaolud selle kohta, et Arturs Mitrauskis käitles varem mitme aasta vältel marihuaanat, taolist tõendite tühimikku ei täida ja järelikult puudub alus, mis lubaks selles süüdistuspunktis kirjeldatud tegevust Arturs Mitrauskisele omistada. 3. 300 g marihuaana üleandmise organiseerimine V. V. ele V. V. e kohtus antud ütlustest selgub, et 2017. a maikuus tõi A. B. V. V. ele ühel korral tema maja juurde XXX tänavale 300 g kanepit. Kanep oli pakendatud kilekoti sisse, mis oli teibiga ümbert kinni tõmmatud. Kui V. V. oli kanepi enda kätte saanud, siis sai ta hommikul vara kõne Arturs Mitrauskiselt, et ta läheks linnast ära. V. V. läks paariks päevaks linnast ära. Kanepit hoidis ta sel ajal enda käes. Siis tuli ta tagasi ja andis kanepi Arturs Mitrauskise soovil viimase kätte. (Vt IX kd tl-d 6 ja 6 pöördel.) V. V. e ütlusi kinnitab äratundmiseks esitamise protokoll (IX kd tl 28-30), kus V. V. tunneb temale esitatud fotodelt nr 2 ära A. B. i kui isiku, kes talle 2017. a kevadel XXX maja ees andis üle 300 g marihuaanat. Ka kohtus osutas A. B. i fotole ning kinnitas, et sai marihuaanat sel kujutatud isiku käest (vt IX kd tl 9). 16 V. V. e ütlustega riimub ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kust, eeldades, et isikud kasutasid enda telefone ise, nähtub, et maikuus on Arturs Mitrauskis ning V. V. korduvalt telefonitsi suhelnud. Seejuures süüdistuses märgitud ajal, s.o 19.05.2017. a öösel on Arturs Mitrauskise kasutuses olevalt mobiilinumbrilt tehtud kolm kõnet V. V. e kasutuses olevale mobiilinumbrile (vt III kd tl 174 ja V kd tl 26). Tuginevalt neile ning V. V. e ütluste üldist usaldusväärsust kinnitavatele asjaoludele, millel on pikemalt peatutud juba eespool, leiab kohus, et tõendamist on leidnud see, et 2017. a maikuus organiseeris Arturs Mitrauskis vähemalt 300 g marihuaana üleandmise A. B. ilt V. V. ele, mida viimane hoidis paari päeva jooksul enda käes ning andis siis edasi Arturs Mitrauskisele. 4. 36 g marihuaana omandamine ning 21.05.2017. a või 22.05.2017. a Tartu linnas XXX maja taga V. V. ele üleandmine Kohtuvaidluse käigus loobus prokurör Arturs Mitrauskise süüdistusest käsitletava kuriteoepisoodi osas. Kuna KrMS § 301 ja § 309 lg 2 kohaselt tuleb sellisel juhul teha õigeksmõistev otsus, siis tunnistab kohus Arturs Mitrauskise õigeks 36 g marihuaana omandamises ning selle 21.05.2017. a või 22.05.2017. a Tartu linnas XXX maja taga V. V. ele üleandmises. 5. 50 g marihuaana omandamine ja juunis 2017. a Tartu linnas edasi andmine J. N. ile Ka selle kuriteoepisoodi osas andis kohtus ütlusi V. V. . Tema ütlustest selgub, et kuupäeva ta küll ei mäleta, kuid J. N. sai Arturs Mitrauskise käest 50 g marihuaanat. J. N. andis selle V. V. e kätte, et viimane müüks selle edasi. Kokkulepe jäi, et V. V. saab sealt endale 200 eurot üürirahaks ning ülejäänud raha jääb J. N. ile. (Vt IX kd tl 6 pöördel.) Nagu märgitud eespool, on süüdistatav Arturs Mitrauskis menetluse käigus loobunud ütluste andmisest. J. N. aga eitas kohtus temalt marihuaana saamist. Nimelt väitis ta, et ei ole Artursi käest saanud ei kanepit ega ka muid narkootilisi aineid (IX kd tl 51 pöördel). Kuna kõnealuse episoodi kohta ei ole kohtule esitatud ühtki muud tõendit, tuleb nentida, et tegu on sõna-sõna-vastu olukorraga ja kohtul tuleb seega põhjalikult vaagida, kumma isiku ütlused on tõendina usaldusväärsemad. V. V. e on kohus tõendiallikana tunnistanud usaldusväärseks juba eespool. Ka käesoleval juhul ei ole kohtul tekkinud arvamust, et V. V. valetaks. Kuna pooled ei taotlenud tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist, järeldab kohus, et tema ütlused on olulises osas järjepidevad ning ühetaolised. Lisaks on tegu ka V. V. t ennast süüstavate ütlustega ning nagu kohus nentis juba eespool, ei ole usutav, et isik oma positsiooni teadlikult halvendaks, võttes omaks ebaseaduslikku tegevust, mida ta tegelikult teinud ei ole. Puudub ka põhjus asuda seisukohale, et V. V. andis ebatõeseid ütlusi ekslikult, sest marihuaana edasiandmise näol ei ole tegu raskesti tajutava või aru saadava tegevuse ja olukorraga. Ka oli V. V. marihuaanaga ise pikaaegselt kokku puutunud ning seega ei olnud tal raske aru saada, et üle anti justnimelt marihuaanat. Samas tuleb J. N. i puhul arvesse võtta järgnevat asjaolu. J. N. nõustus minema kokkuleppele kriminaalasjas nr 1-18-2798, milles teda süüdistati muu hulgas selleski, et ta omandas 2017. a juunis Arturs Mitrauskiselt Tartu linnas vähemalt 50 g marihuaanat, mille andis edasimüümiseks edasi V. V. ele. Kokkuleppele minnes nõustus J. N. temale esitatud süüdistuse sisuga. Süüdistuse põhjendatust kontrollis ka kohus ning koostas vastava kohtuotsuse, mis on 17 tõendina võetud käesoleva asja juurde (vt IV kd tl-d 39-164). On mõistetav, et nüüd teistsugusele seisukohale asumine ning V. Mitrauskiselt marihuaana saamise eitamine ei räägi J. N. i ütluste usaldusväärsuse kasuks. Seejuures ei ole J. N. oma positsiooni muutmist mingilgi määral ise pidanud vajalikuks selgitada. Sellest lähtuvalt ei pea kohus tema ütlusi usaldusväärseks ning kõrvaldab need tõendikogumist. Seega, tuginedes V. V. e ütlustele, loeb kohus tõendatuks, et Arturs Mitrauskis omandas tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 50 g marihuaanat ning andis selle edasi J. N. ile. 6. 1130 g tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine ja edasi andmine 6.1. M. P. le Süüdistuse kohaselt andis Arturs Mitrauskis Tartu linnas erinevates kohtades ja aadressil XXX ajavahemikul 2017. a maist kuni juuli keskpaigani korra nädalas 5-10 g kaupa (7 nädalat x 7,5
2. g)ning ajavahemikul juuli keskpaigast 2017. a kuni 17.10.2017. a igal päeval 10-15 g kaupa (86 päeva x 12,5
3. g)edasimüümiseks 1 g kaupa valmispakendatud kujul edasi M. P. le. Seega süüdistatakse Arturs Mitrauskist kokku 1127,5 g tarvitamisvalmis amfetamiini M. P.ile edasiandmises. Kohtuvaidluse käigus loobus prokurör Arturs Mitrauskise süüdistusest osaliselt, leides, et tõendamist leidis üksnes 400 g amfetamiini M. P. le edasi andmine. Seega KrMS §-le 301 ja § 309 lg-le 2 tuginevalt tuleb ülejäänud M. P. le väidetavalt üle antud 727,50 g amfetamiini osas teha Arturs Mitrauskist õigeks mõistev otsus. 400 g amfetamiini M. P. le edasi andmise osas leiab kohus aga järgnevat. M. P. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt on ta 2017. a ca kahe kuu jooksul saanud Arturs Mitrauskise käest nädalas korra ca 50 g amfetamiini. Ta sai Arturs Mitrauskisega kokku XXX juures ning seal toimus amfetamiini üle andmine. Amfetamiin oli pakitud kottidesse ning igas kotis oli mingi 10 g amfetamiini. M. P. müüs selle amfetamiini edasi. Ta võttis 0,5 g amfetamiini eest 20 eurot. Saadud raha viis M. P. Arturs Mitrauskisele. Maksmine toimus käest kätte tänava peal. (Vt IX kd tl-d 17 pöördel ja 18.) M. P. ütlused annavad amfetamiini üleandmist edasi piisava üksikasjalikkusega – ta on ära toonud amfetamiini koguse ühes kotis, narkootilise aine hinna, samuti selle, kus toimus amfetamiini üleandmine ning kuidas toimus selle müügist saadud raha edastamine Arturs Mitrauskisele. Kuivõrd menetluspooled ei ole kohtus taotlenud M. P. ütluste avaldamist neis esinevate vastuolude tõttu, saab järeldada, et need on menetluse kestel jäänud olulisemas osas ühetaoliseks. Lisaks tundis M. P. temale esitatud fototabelilt Arturs Mitrauskise ära (vt IX kd tl 20). Täiendava tõeväärtuse neile ütlustele annab asjaolu, et need süüstavad mitte üksnes Arturs Mitrauskist, vaid ka M. P. i ennast. Lisaks on need ütlused loogilised, arvestades seda, et amfetamiini üleandmine toimus XXX maja juures, mis asub Arturs Mitrauskise elukoha vahetus läheduses (kohtule esitatud eluruumi üürileping tõendab, et Arturs Mitrauskis elas sel ajal aadressil XXX ; vt IX kd tl-d 102-104) ja kus seega oli Arturs Mitrauskisel võimalik mugavalt ja kiirelt narkootilist ainet edasi toimetada. Seega ei ole kohtul põhjust M. P. ütlustes kahelda ja järelikult tuleb jaatada, et 400 g tarvitamisvalmis amfetamiini M. P. le edasimüügi tarbeks edasiandmine 2017. a ca kahe kuu jooksul Arturs Mitrauskise poolt on leidnud tõendamist. 18 6.2. E. K. le Süüdistuse kohaselt andis Arturs Mitrauskis Tartu linnas ajavahemikul 2017. a juunist kuni juulini vähemalt kolmel korral iga kord ühe soonkinnisega kilekoti, milles sees oli umbes 0,5 g, ning 10.10.2017. a 1 g edasi E. K. le. Kohtuvaidluse käigus loobus prokurör Arturs Mitrauskise süüdistusest ka käsitletava kuriteoepisoodi osas. Eelmärgitult tuleb sellisel juhul KrMS § 301 ja § 309 lg 2 alusel teha õigeksmõistev otsus. Seetõttu mõistab kohus Arturs Mitrauskise õigeks selles, et ta andis Tartu linnas ajavahemikul 2017. a juunist kuni juulini vähemalt kolmel korral E. K. le edasi kokku ca 1,5 g ning 10.10.2017. a 1 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kuna p-des 6.1.-6.2. leidis käitlemistegudena tõendamist üksnes 400 g amfetamiini edasiandmine Arturs Mitrauskise poolt, siis ei saa talle omistada ka mitte 1130 g tarvitamisvalmis amfetamiini omandamist, nagu on kirjas süüdistuses, vaid siiski üksnes 400 g amfetamiini omandamist. Ülejäänud 730 g tarvitamisvalmis amfetamiini tuvastamata asjaoludel omandamises tuleb Arturs Mitrauskis õigeks mõista. 7. Vähemalt 2400 g marihuaana käitlemine koos V. V. e, J. N. i, Annabel Samoškini ning F. V. ga 2017. a jaanuarist kuni 02.09.2017. a V. V. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et 2017. a jaanuarist kuni septembrini, kui patrull nad kinni pidas, käidi Valgast toomas marihuaanat. Kahel korral käisid Valgas V. V. , Arturs ja Annabel, siis oli J. N. , siis F. V. ja Edgars (perekonnanime ei mäleta). (Vt IX kd tl 7.) Fototabelite (vt IX kd tl 31-34) näitamisel selgitas V. V. kohtus, et fotodel 9-10, millel on vaade Mesipuu tn algusele, on kujutatud kanti, kus nad Valgas kanepi järel käisid. Korra käidi ka XXX maja kandis, mis nähtub fotolt nr 15. (Vt IX kd tl-d 9 ja 9 pöördel.) Valgas marihuaana järel käimist, kinnitas kohtus ka J. N. . Tema ütlustest nähtub, et kuna V. el oli marihuaanat vaja, siis käis J. N. 2017. a veebruarist kuni augustini seitsmel või kaheksal korral Valgas koos V. V. ega viimase kutsel marihuaanat toomas (vt IX kd tl 47 pöördel). J. N. käis ühes autos koos V. V. ega, kuid Valgas olid ka Arturs Mitrauskis ja F., kelle perekonnanime ta enam ei mäleta. Arturs oli sinna kas eelnevalt saanud või liikus teise autoga. (Vt IX kd tl 48.) V. V. e ja J. N. i eelviidatud ütlustele lisavad usaldusväärsust tunnistajana üle kuulatud E- L. N. i ütlused. Viimane nimelt väitis kohtus, et kuna ta kuulis J. ja V. e vestlust pealt, samuti luges nendevahelisi sõnumeid, siis teab ta, et J. N. käis 2017. a V. ega Valgas, kus V. käis kanepit ostmas. (Vt IX kd tl 52 pöördel.) Ka E. K. ütlused pigem kinnitavad V. V. e ütlusi. Ehkki E. K. väitis end marihuaana toomisest mitte midagi teadvat, tunnistas ta, et ta on koos F. V. , Arturs Mitrauskise ja V. ega sõitnud F. V. autoga Valka (vt IX kd tl 17). Nii V. V. e kui J. N. i ütluste tõeväärtust tõstab asjaolu, et mõlemad isikud on mitte ainult eeluurimisel, vaid kohtuski tundnud neile esitatud fototabelilt ära F. V. . Nimelt nähtub äratundmiseks esitamise protokollist (IX kd tl 25-27), et V. V. tunneb temale esitatud fotodelt nr 2 ära F. V. kui isiku, kes käis koos Arturs Mitrauskisega kahel korral Valgas kanepit omandamas. Kohtuski osutas V. V. äratundvalt F. V. fotole (vt IX kd tl 8 pöördel). Ka J. N. , kui talle kohtus esitati äratundmiseks fototabel (IX kd tl 62-64), tundis fotolt nr 2, millel oli 19 kujutatud F. V. , ära F., keda ta nägi kahel korral Valgas ning keda ta teab kui Arturs Mitrauskise sugulast (vt IX kd tl 50 pöördel). Tõsi, F. V. ise V. V. e ja J. N. i ütlusi ei kinnita. Ta keeldus kohtus ütluste andmisest (vt IX kd tl 85), mispeale prokuröri taotlusel võttis kohus KrMS § 291 lg-le 3 tuginevalt vastu ja avaldas F. V. eeluurimisel kahtlustatavana (kahtlustus on esitatud 09.07.2017. a ja 24.07.2017. a Valga episoodide osas) antud ütlused (vt IX kd tl-d 92-97, 98-100). Neis ütlustes võttis F. V. küll omaks, et on 2017. a jooksul koos oma XXX Artursiga korduvalt, vahel isegi mitu korda kuus käinud Valgas ja Valkas. Samas väitis ta, et seal ei käidud marihuaanat omandamas, vaid kasiinot külastamas, kuna Arturs Mitrauskisel on Eestis kasiinokeeld. F. V. eitas sedagi, et tunneb V. V. t ja J. N. it, vähemalt nime kaudu, võib-olla nägupidi teaks. Ka ei ole V. V. kunagi F. V. ga Valka sõitnud. Kohus, hinnanud tagantjärgi F. V. selliseid ütlusi, ei pea neid siiski usaldusväärseks. See, et V. V. e ja J. N. i ütlused riimuvad omavahel ning ka teiste tõenditega, viitab kohtu hinnangul nende suuremale usaldusväärusele F. V. ütlustega võrreldes. Lisaks on F. V. ütlused, kus ta väidab, et V. V. ei ole kunagi temaga Valka sõitnud, ilmses vastuolus E. K. ütlustega, milles viimane kinnitas, et ta on koos F. V. , Arturs Mitrauskise ja V. ega sõitnud F. V. autoga Valka. Seetõttu jätab kohus F. V. ütlused tõendikogumist kõrvale ega tugine neile otsust tehes. Kohus märgib siinkohal, et ei tugine otsust tehes ka I. S. ütlustele, kuna need ei sisalda tõendamiseseme asjaolude kohta olulist teavet. V. V. e ütlustest nähtuvalt käidi Valgas igakuiselt kaks korda (vt IX kd tl 11). J. N. gi kinnitas, et Valgas käidi mitmel korral, kusjuures see toimus enam-vähem järjestikku – esimesel nädalal käisid, siis läks kaks nädalat mööda ja läksid uuesti (vt IX kd tl 47 pöördel). Marihuaana koguste kohta märkis V. V. seda, et kui algul toodi marihuaanat korraga 100 g, siis pärast läks kogus suuremaks ja korraga toodi 200 g (IX kd tl 7). V. V. e selliste ütluste usaldusväärsust kinnitas kohtus ka J. N. , kelle ütlustest nähtub, et V. ütles talle, et kordadel, kui J. N. Valgas kaasas käis, toodi marihuaanat 100-200 g (vt IX kd tl 48). Ka see, millised rollid käesolevasse episoodi hõlmatud isikutel marihuaana käitlemisel olid, nähtub eelkõige V. V. e ütlustest. Sealt ilmneb, et J. N. , F. V. ja Annabel Samoškin olid autojuhid, kusjuures viimane käis Valgas suhteliselt alguses – jaanuaris ja veebruaris (vt IX kd tl 7). Seda, et tema ise käis Valgas kaasas autojuhina, tunnistas enda kohta ka J. N. (vt IX kd tl 48). Enda kohta märkis V. V. , et tema roll Valgas käimisel oli marihuaana toimetamine Tartusse. Ta andis ütlusi selle kohta, et kui marihuaana kätte saadi, siis sõideti tagasi Tartusse (IX kd tl 7 pöördel). Teatud kordadel tuli V. V. ise Valgast tagasi bussi või rongiga ning tõi kanepi Tartusse enda spordikotis. Neil kordadel läks ta XXX tänavale oma elukohta, kust ta peale korjati. (Vt IX kd tl 11.) Lisaks tegeles tema marihuaana ümberpakendamisega. V. V. tunnistas, et Valgast saadud marihuaana oli pakendatud kilekotti, mis oli teibiga kokku tõmmatud, ning kui algul pakendasid nad marihuaanat ümber XXX tänava korteris Artursi juures, siis pärast hakkas ta marihuaanat enda kätte võtma ning enda juures XXX tänava korteris ümber pakendama (vt IX kd tl-d 7 pöördel, 8 ja 11). Ka oli tema osaks marihuaana müümine (vt IX kd tl 7 pöördel). 20 Seda, et V. V. tegeles Valgast toodud marihuaana ümberpakendamisega ning edasi müümisega kinnitas kohtus ka J. N. . Tema ütlustest nähtub, et Tartus läksid nad V. e juurde XXX tänavale, kus V. hakkas marihuaanat 1 grammisteks kottideks ümber pakkima. Hiljem müüs V. marihuaana maha (vt IX kd tl 48). Eelnevate ütlustega V. V. e rollist marihuaana müümisel haakuvad ka kohtus tunnistajatena üle kuulatud E- L. N. i ja E. K. ütlused. Nimelt väitis neist esimene, et tema teada oli V. üks Lõuna-Eesti suurematest diileritest ning et ta ise nägi nelja tehingut, kus V. V. andis kanepit ja sai raha vastu (vt IX kd tl-d 53 ja 53 pöördel). Ka E. K. teadis, et V. V. müüb marihuaanat, kuna oli ise temalt paaril korral kuskil aasta tagasi (E. K. ülekuulamine toimus 04.10.2018.
4. a)marihuaanat ostnud. Seejuures haakuvad E. K. sellised ütlused omakorda läbiotsimisprotokolliga (vt II kd tl-d 53-58), millest nähtub, et E. K. elukoha läbiotsimisel 20.10.2017. a leiti ning võeti teiste asjade seas ära isevalmistatud kanepi suitsetamise piip (bong). Ülaltooduga riimub ka 01.11.2017. a V. V. e elukohas aadressil XXX, Tartu läbi viidud läbiotsimise protokoll (II kd tl 120-129) ja digitaalkaalude kui asitõendite vaatlusprotokoll (II kd tl 130-131). Nimelt ilmneb sealt, et V. V. e elukohast leiti muu hulgas ka kaks digitaalkaalu, millest ühel olid taimse puru jäägid, ning mis kohtu hinnangul viitab üheselt marihuaana pakendamisele. Arturs Mitrauskise rolli kohta märkis V. V. oma ütlustes, et Arturs Mitrauskis oli see, kes teadis, kust Valgas marihuaanat saab, ning kelle käest ka tema marihuaana sai (vt IX kd tl-d 5, 7, 7 pöördel ja 11). Lisaks ilmneb tema ütlustest, et Arturs Mitrauskis ostis Valgast marihuaanat hinnaga 14 eurot 1 g (vt IX kd tl 7 pöördel). Arturs Mitrauskise rolli olulisusele marihuaana omandamisel viitas V. V. ka fototabeleid (IX kd tl 31-34) kommenteerides. Nimelt selgitas ta fotode 9 ja 10 juurde, et Valgas marihuaana järel käies jäeti auto fotodelt nähtuva tänava lõppu ning autost väljus ainult Arturs Mitrauskis (vt IX kd tl 9). Ka selgitas V. V. , et ehkki marihuaana edasimüügiga tegeles vaid tema, pidi ta müügist saadud raha – 2000 eurot 100 g kohta (st 20 eurot 1 g kohta – kohtu täpsustus) – igaõhtuselt Arturs Mitrauskisele andma (vt IX kd tl 7 pöördel). Seega selgub V. V. e ütlustest, et Arturs Mitrauskisel oli Valgast marihuaana omandamisel oluline roll: tema teadis, kust marihuaanat saab, ning käis sel järel, samal ajal, kui teised autos ootasid; tema rahastas marihuaana omandamist, tasudes aine eest; tema sai lõpuks enda kätte marihuaana müügist laekunud summad. Arturs Mitrauskise kaitsja leidis, et V. V. e ütlused ei ole usaldusväärsed. Kui vaadata V. V. ele (kriminaalasjas nr 1-18-2798 – kohtu täpsustus) esitatud süüdistuse mahtu, mis on sisuliselt võrreldav Arturs Mitrauskise praeguse süüdistusega, sest sinna ju lisandub veel kanepi kasvatamine, ning 09.05.2018. a otsust, siis ehkki see on tehtud kokkuleppemenetluses, viitab asjaolu, et V. V. ele mõisteti minimaalne karistus ning sedagi tingimuslikult, sellele, et see on boonus millegi eest. See ei ärata V. V. e ütluste vastu usaldusväärsust. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Üksnes sellest, et V. V. t karistati Tartu Maakohtu 09.05.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2798 minimaalmääras ja tingimisi, ei saa järeldada, et V. V. e ütlused oleks ebausaldusväärsed. Alusetu ja tõendamata on kaitsja vihje sellele, justkui oleks V. V. ele pakutud kohtueelse menetleja või prokuröri poolt paremat positsiooni, et ta rõõnaks 21 Arturs Mitrauskist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et V. V. e karistuskokkuleppe kinnitas kohus, kel on seadusjärgne kohustus kontrollida muu hulgas seda, kas kokkuleppes sisalduv karistus vastab

4. ptk 1. jaos sätestatud karistuse kohaldamise alustele. Kui see ei oleks vastanud, tulnuks kohtul kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Kohus nõnda ei toiminud ja sellest saab järeldada, et V. V. e kokkuleppes sisalduvad üksikkaristused ning lõplik liitkaristus oli vastavuses tema süü suuruse ning preventsioonidega. Lisaks tuleb märkida sedagi, et on tavapärane kohtupraktika, et esmasel kriminaalkorras karistamisel, nagu V. V. e puhul toona oli (vt Tartu Maakohtu 09.05.2018. a otsuse sissejuhatavas osas sisalduvaid V. V. e ankeetandmeid, IV kd tl 140), ei pöörata karistust tingimuslikult täitmisele. Veel märgib kohus seda, et Valgast saadud marihuaana käitlemise episoodi puhul on V. V. omaks võtnud väga olulised rollid marihuaana käitlemises – marihuaana vedamise, ümber pakendamise ning edasi müümise –, tunnistades seega oma suurt panust käitlemisteos. Isegi juhul, kui V. V. e panus oleks olnud veel suurem (nt oleks samuti omandanud) ei välista see kohtu hinnangul ka Arturs Mitrauskise osalust sellisel kujul, nagu see ilmneb V. V. e ütlustest. Vastasel juhul tekib küsimus, miks pidi Arturs Mitrauskis koos teistega Valgas marihuaana järel üldse käima – nagu selgub V. V. e ja J. N. i ütlustest, autot juhtisid ju teised isikud. See aga, et Arturs Mitrauskis Valgas marihuaana järel igakordselt käis, ei ilmne mitte üksnes V. V. e ütlustest, vaid ka J. N. i ütlustest, ning seda asjaolu ei ole kohtus vaidlustanud Arturs Mitrauskise kaitsjagi. Sellele, et Arturs Mitrauskise roll marihuaana omandamisel oli oluline, annavad kinnitust mitte üksnes V. V. e, vaid ka J. N. i ütlused. Nimelt selgub sealt, et Valgas läks V. tavaliselt Arturs Mitrauskisega kokku saama (vt IX kd tl 48). Samuti kirjeldas ta, kuidas ühel korral sai V. V. marihuaana enda kätte nii, et Arturs Mitrauskis viskas selle autosse (vt IX kd tl-d 47 pöördel). Ka väitis J. N. kohtus end teadvat seda, et V. sai Valgast kanepit Arturs Mitrauskise kaudu (vt IX kd tl 50). Seega ei jäta ka J. N. i ütlused kahtlust selles, et Arturs Mitrauskis oli Valgast pärineva marihuaana omandamisel keskseks figuuriks. Arturs Mitrauskise kandvale rollile marihuaana omandamisel viitab seegi asjaolu, et marihuaana müügist saadud tulu jõudis lõpptulemusena just tema kätte. See ilmneb kõige otsesemalt küll V. V. e ütlustest, kuid mitte üksnes. Kõnealusele asjaolule annab tunnistust ka fakt selle kohta, et V. V. el tekkis Arturs Mitrauskise ees marihuaanaga seoses võlg (kui müügiga saadud raha ei oleks pidanud minema Arturs Mitrauskisele, ei oleks V. V. tema ees ka võlgu jäänud). Arturs Mitrauskisele võlgu jäämist kinnitas aga mitte üksnes V. V. , vaid selle kohta andsid kohtus ütlusi mitmed tunnistajadki. Nimelt selgub V. V. e ütlustest, et ta jäi üheksa kuuga Arturs Mitrauskisele marihuaana eest võlgu, kuna suitsetas Valgast toodud marihuaanat ka ise. Arturs Mitrauskise jutu järgi oli ta võlgu 10 000 eurot millegagi. Nad jõudsid kokkuleppele, et V. V. maksab talle 4000 pluss kraam, mis V. V. el veel kodus on. Ema ja vend aitasid V. V. el võlga tagasi maksta. (Vt IX kd tl-d 7 ja 11.) Ka V. V. väitis, et algul said V. V. ja Arturs Mitrauskis hästi läbi, kuid ükskord 2017. a septembris ütles V. V. V. ele, et Arturs Mitrauskis küsis tema käest 12 000 eurot kanepi eest, et V. oli seda nii palju suitsetanud, et on talle võlgu ja et ta on inimestele müünud halba kraami. V. V. helistas Arturs Mitrauskisele. Nad said XXX tänavas kokku et võlast rääkida. Arturs Mitrauskis tõi kodust mingi märkmiku, kuhu tal oli kõik kirja pandud. Arturs ütles, et võlgu on 12 000 eurot ja kui ei maksa, siis müüb ta võla edasi. V. V. pakkus 4000 eurot. Arturs 22 Mitrauskis oli sellega nõus. Ema S. V. võttis pangast laenu, st laenutaotluse internetipangas vormistas küll V. V. . Positiivse vastuse saamisel ütles ta Arturs Mitrauskisele, et sa saad 4000 ainult siis, kui vennal on ülejäänud kanep maha müüdud, jätad V. e rahule, ei torgi ega suhtle. Arturs Mitrauskis oli nõus. Paari päeva pärast helistas V. V. ele A.– V. ele anti kuu aega, et kanepi järelejäänud kogus maha müüa. (Vt IX kd tl-d 55 pöördel ja 57 pöördel.) V. V. e ütlustele lisab usutavust see, et kui talle esitati kohtus fototabel (IX kd tl 84), tundis too fotolt nr 2, millel oli kujutatud F. V. , ära isiku, keda V. V. teadis A. ning kellega ta suhtles 4000 euro teemal (vt IX kd tl 56 pöördel). Ka S. V. e ütlustest nähtub, et V. V. el tekkis Arturs Mitrauskise ees marihuaana müügiga seoses võlg ning et tema aitas seda pojal tagasi maksta (vt IX kd tl 58 pöördel). Eelnevate ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll (III kd tl-d 135-136). Kõnealuses protokollis on vaadeldud S. V. e poolt kasutatavate AS-i Swedbank arvelduskontode väljavõtteid perioodi 01.01.2017. a kuni 20.11.2017. a kohta. Sellest nähtub, et 28.09.2017. a laekus S. V. e arvelduskontole TF Bank AB Eesti filiaali poolt tehtud ülekandena 4000 eurot. Kohtu hinnangul kinnitab kõnealune asjaolu V. V. e ja S. V. e ütlusi selle kohta, et S. V. võttis pangast laenu selleks, et maksta tagasi V. V. e võlg Arturs Mitrauskise ees. V. V. e võlga Arturs Mitrauskise ees kinnitas kohtus ka J. N. (vt IX kd tl 50). Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus igakülgselt tõendatuks selle, et Arturs Mitrauskis käitles koos V. V. e, J. N. i, Annabel Samoškini ning F. V. ga ühiselt ja kooskõlastatult – igal nimetatud isikul oli eelnevalt kokku lepitud ülesanne, mille täitmine oli eelduseks süüteokoosseisu realiseerimisel, – 2017. a jaanuarist kuni septembri alguseni korduvalt vähemalt 1700 g (igakuiselt käidi vähemalt kahel korral, v.a september, kui käidi ühel korral, ning igakordselt toodi vähemalt 100

1. g)Valgast omandatud marihuaanat, kusjuures tema rolliks oli marihuaana omandamise organiseerimine ning tehingu rahastamine. Kuna V. V. e ütlustest nähtub, et Arturs Mitrauskis ostis Valgast marihuaanat grammi hinnaga 14 eurot, kuid edasimüük toimus 20 euroga, tuleb lugeda tõendatuks, et sellise käitlemise eesmärgiks Arturs Mitrauskisel oli marihuaana kallimalt edasi müümine ning seeläbi tulu teenimine. Süüdistuses heidetakse Arturs Mitrauskisele ette suurema koguse, s.o 2400 g marihuaana ühist, kooskõlastatud ja korduvat omandamist. Kuna eeltoodu kohaselt leidis tõendamist 1700 g marihuaana omandamine, tuleb Arturs Mitrauskis ülejäänud 700 g marihuaana omandamises õigeks mõista. Süüdistuses heidetakse Arturs Mitrauskisele ette vähemalt esimestel kordadel ka marihuaana ümberpakendamist. Sellega seoses märgib kohus järgmist. Prokuröri küsimusele, et kelle kätte marihuaana jäi, vastas V. V. , et „alguses pakendasime seda XXX tänava korteris nende juures, pärast lõpus hakkasin ma enda kätte võtma ja seda enda juures pakendama“ (vt IX kd tl 7 pöördel). Ka Arturs Mitrauskise kaitsjale vastas V. V. , et „aasta algul me pakkisime Artursi juures ümber“ (vt IX kd tl 11). Kohus on seisukohal, et tsiteeritud ütlused on nõnda ebakonkreetsed, et ei võimalda piisava tõekindlusega väita, kumb isikutest, kas Annabel Samoškin või Arturs Mitrauskis osales koos V. V. ega marihuaana ümberpakendamisel, või tegid nad seda mõlemad. Kuivõrd kohtule ei ole selle osateo kohta esitatud ka muid tõendeid, siis tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning jätta marihuaana ümberpakendamine Arturs Mitrauskisele omistamata. 23 Ka on Arturs Mitrauskisele süüdistuses lisaks eelnevale ette heidetud konspiratiivmeetmete kasutamise korraldamist ehk aine toimetamist Tartu linna ühistranspordiga, et hajutada kuriteo toimepanemiselt tabamise riske, samuti aine Tartusse jõudmise kontrollimist. Kohus möönab, et V. V. e ütluste kohaselt toimetas V. V. Valgas marihuaana järel käimisel ühel korral marihuaana Tartusse bussiga ning teisel korral rongiga, ehkki Valgasse mindi F. V. autoga (vt IX kd tl). Samas ei tule V. V. e ütlustest täpsemalt välja see, miks nii tehti. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas ta oskab öelda, miks ta rongiga tuli, vastas V. V. , et „neil oli vaja asju ajada ja siis nagu nii-öelda muutsime taktikat“ (vt IX kd tl 8). Muid tõendeid n-ö konspiratiivmeetmete kasutamisest ei ole kohtule esitatud. Kohus on seisukohal, et üksnes V. V. e eelviidatud ütlustest ei saa tuletada süüdistuses märgitut, et aine toimetati Tartu linna ühistranspordiga, hajutamaks kuriteo toimepanemiselt tabamise riske. Ja isegi, kui kõnealune asjaolu oleks leidnud tõendamist, ei saa tõsikindlalt lugeda tuvastatuks, et sellise konspiratiivmeetme kasutamist korraldas just Arturs Mitrauskis. Kohus möönab, et oma rollist tulenevalt, samuti sellest, et ta oli Tartu Maakohtu 28.02.2017. a otsusega määratud katseajal (vt II kd tl-d 44-46), oli Arturs Mitrauskisel selleks ilmselgelt kõige kaalukam huvi. Samas tuleb jaatada seda, et teistelgi Arturs Mitrauskisega ühes sõidukis viibinud isikutel oli huvi selleks, et neid võimalikul kinnipidamisel narkootilise ainega ei seostataks. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Arturs Mitrauskis kontrollis aine jõudmist Tartusse. Ehkki Arturs Mitrauskise huvist saada marihuaana müümisest tulu võiks taas eeldada ka temapoolse kontrolli teostamist selle üle, kas või millal marihuaana Tartusse jõudis, ei saa seda tõsikindlalt väita – vastavaid tõendeid ei ole kohtule lihtsalt esitatud. Seega ei saa neid süüdistuses nimetatud tegevusi Arturs Mitrauskisele omistada. 8. Narkootilise aine käitlemine koos E. K. , J. N. i, L. M. e, M. P. ning A. H. ga 8.1. 10.10.2017. a 50 g tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine ja Tartusse vedamine E. K. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et ta käis kuskil aasta tagasi (ristküsitlemine toimus 04.10.2018.
2. a)Tallinnas amfetamiini järel. Sõideti BMW-ga, kus lisaks E. K. le oli ka Arturs Mitrauskis. Sõidukit juhtis mingi eesti poiss, kelle nime E. K. ei tea. Tallinnas sõideti ühe tuttava juurde. Seda, kust täpselt saadi, ei tea, kuna E. K. ei tea neid tänavaid täpselt. Ta ei oska öelda ka seda, kui suur oli saadud amfetamiini kogus. E. K. sõitis kaasa, et võtta amfetamiini ka endale tarvitamiseks. (IX kd tl-d 15 ja 15 pöördel). E. K. ütlustega riimuvad J. N. i ütlused. Tema ütlustest selgub, et 2017. a oktoobrikuul käis ta koos Artursi ja E. kahel korral Tallinnas. Mindi Artursi ettepanekul ning tema BMW-ga. Juhtis Arturs, J. N. oli kõrval sõidujuhendajaks. Sellest, miks Tallinnasse mindi, juttu ei olnud. Esimesel korral sõitsid Tallinnasse veel ka A. H. ja M. P. . Teab seda, kuna nägi neid hiljem Tallinnas Ülemiste parklas. Nemad sõitsid ka BMW-ga. Veel sõitis J. N. i abikaasa E- L. N. oma sõidukiga, kuna esialgu oli jutt, et J. N. tuleb tagasi koos abikaasaga. Tallinnas sõitsid nad linna vahel ringi. Hiljem suundusid Artursi soovil Ülemiste parklasse, kus Arturs ja E. said A. ja M.ga kokku. J. N. istus sel ajal autos. Siis sõideti Tartusse tagasi. Mõni nädal hiljem, siis kui teda oli esimest korda politseisse kutsutud, sai J. N. teada, et oli aidanud Tartusse amfetamiini tuua. Seda, milline kogus amfetamiini Tallinnast toodi, ei oska ta öelda. (IX kd tl-d 48 pöördel ja 49.) J. N. i ütlustele Tallinnas amfetamiini järel käimise asjaolude kohta lisab usaldusväärsust see, et kui J. N. ile esitati kohtus äratundmiseks fototabel (IX kd tl 65-67), tundis ta fotolt nr 1, millel oli kujutatud E. K. t, ära A. ehk E., kelle perekonnanimi algab K-ga (vt IX kd tl 50 pöördel). Ka kohtueelses menetluses märkis ta E. K. t ära tundes, et tegu on A., s.o isikuga, kellega ta on 24 käinud koos Tallinnas. See asjaolu näitab, et J. N. i ütlused on viidatud osas jäänud menetluse kestel ühetaolisteks, ning kohtu hinnangul lisab see tema ütlustele omakorda tõeväärtust. Et J. N. teadis ja tundis ka Arturs Mitrauskist, leidis kinnitust juba ülal (vt kohtuotsuse II ptk A. 5. alapunkt). J. N. i ütlustes viidatud isik – M. P. – kohtus selle episoodi kohta ütlusi ei andnud. Küll aga märkis teine viidatu, A. H. , et käis 2017. a Artursi kutsel Tallinnas. Ta sõitis enda autoga ning et temaga koos samas autos sõitis ka M.(vt IX kd tl 22 pöördel). Tallinnas käimist 2017. a sügisel kinnitas ka E- L. N. . Ta märkis, et ehkki ta päris hästi aru ei saanudki, miks, pidi tema enda autoga sõitma tagant järele. Sel korral sõitsid Tallinnasse veel J., E. ja Arturs Mitrauskis. Kaasas oli ka A. H. . A. oli sinise BMW-ga, E- L. N. oli Nissan XTrailiga. Kuna Sando ehk Arturs Mitrauskis üritas sel hetkel teha õppesõitu, siis oli J. BMW roolis ja Arturs Mitrauskis istus kõrval. Tallinnas sõitis E- L. N. Ülemiste parklasse. J. ütles, et oota mind siin ära, et ma tulen kohe tagasi. Kus nad käisid, seda E- L. N. ei tea. Tema sõitis kella kolme ajal öösel sealt üksi Tartusse tagasi ja sai J. kokku alles kodus (Vt IX kd tl-d 52 ja 52 pöördel). Kõigi eeltoodud ütlustega haakuvad sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega (III kd tl-d 137-198, VI kd tl-d 1-138, V kd, VI kd tl-d 1-66) ning jälitustoimingu protokoll (VII kd tl-d 153-198 ja VIII kd). Neist esimesest nähtub ütlustes nimetatud isikute omavaheline tihe suhtlus (telefonikõned ja SMS-
3. id)alates 09.10.2017. a õhtust kuni 10.10.2017. a varahommikuni, kusjuures selleks kasutatud telefonide asukoha järgi saab järeldada, et mainitud suhtlemine algas Tartus, jätkus Tallinnas ning lõppes taas Tartus (vt nt protokolli lisa nr 10 VI kd tl 60; protokolli lisa nr 6 V kd tl 118; protokolli lisa nr 7 tl 151; protokolli lisa nr 5 IV kd tl 133 ja protokolli lisa nr IV kd tl 51). Seega seob sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ütlustes märgitud isikud (A. H. , Arturs Mitrauskise, J. N. i, E. K. ja M. P. ) omavahel ning samas ka amfetamiini väidetava omandamiskohaga, s.o Tallinnaga. Veel täpsemalt tuleb ütlustest läbi käinud isikute omavaheline suhtlus ning ühiselt Tallinnas käimine välja jälitustoimingu protokollist (vt VIII kd tl-d 81-90). Kohtul puudub alus kohtus üle kuulatud E. K. , J. N. i, A. H. ja E- L. N. i ütlustes, vähemalt mis puudutab Tallinnas käimise fakti, sellise käigu eesmärki ning seal käinud isikute ringi, kahelda – need riimuvad olulises osas omavahel ning neid toetavad ka jälitustoimingu ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et 09.10.2017. a õhtul sõideti mitme autoga Tallinnasse – ühes sõidukis olid Arturs Mitrauskis, E. K. ja J. N. , teises M. P. ja A. H. ning kolmandas E- L. N. . Tallinnas omandasid Arturs Mitaruskis ja E. K. amfetamiini. Pärast seda suundusid nad Artursi soovil Ülemiste parklasse, kus Arturs Mitrauskis ja E. K. andsid amfetamiini seal oodanud A. H. ja M. P. kätte. Seejärel sõitsid kõik Tartusse tagasi. Jälitustoimingu protokolliga saab täiendavalt lugeda tõendatuks, et Tartusse jõuti 10.10.2017. a varahommikul kella viie paiku. 10.10.2017. a kella 05:11 ajal peatus BMW 316registreerimisnumbriga XXX . Tartu linnas Ringtee 75 Lõunakeskuse Viljandi mnt poolses katusealuses parklas, sealt väljusid A. H. ja M. P. ning said kokku parklas juba oodanud E. K. ning Arturs Mitrauskisega. Koostoimes E. K. , J. N. i ja A. H. ütlustega, millest kogumis 25 nähtub, et initsiatiiv amfetamiini omandamiseks lähtus Arturs Mitrauskiselt ja E. K. lt, saab eelnevast täiendavalt järeldada, et Lõunakeskuse juures toimus Tallinnas toodud amfetamiini üleandmine Arturs Mitrauskisele ja E. K. le. Kohus peab siinkohal vajalikuks õiendada ära süüdistuses märgitud ebatäpsus. Nimelt on seal kirjas, et 50 g tarvitamisvalmis amfetamiini omandamiseks sõidutas J. N. E. K. ning Arturs Mitrauskise Tallinnasse 10.10.2017. a õhtul. Kohus leiab, et tegu on ilmselge eksitusega, kuna jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus nimetatud sündmus 09.10.2017. a õhtul. Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolli alusel saab seotud isikute omavahelise tiheda suhtluse ning suhtluskoha dünaamika järgi määratleda Tallinnasse amfetamiini järele sõitmist just 09.10.2017. a, mitte aga 10.10.2017. a õhtuga – 10.10.2017. a õhtul samaväärset suhtlemist ei toimunud, ka saab telefonide asukohtadest järeldada, et ükski Tallinnas amfetamiini järel käinud isikutest ei viibinud 10.10.2017. a hilisõhtul ning 11.10.2017. a öösel Tallinnas. Selle kohta, kui suur oli omandatud aine kogus, tõendid puuduvad. Seda ei osanud täpsustada ka ei E. K. ega J. N. (vt eespoolt). Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et tegu oli tarvitamisvalmis amfetamiiniga, nagu on kirjas süüdistuses. Järelikult ei saa väita, et 09.10.10.2017. a omandati just 50 g amfetamiini, nagu on Arturs Mitrauskisele ette heidetud. Sellest, et amfetamiini järele mindi suurema seltskonnaga ning Tallinnasse, võiks järeldada, et narkootilist ainet omandati enam kui kümne tarvitamiskorra jagu ehk siis suures koguses. Samas leiab kohus, et selline järeldus on oletuslik ega võimalda piisava tõsikindlusega inkrimineerida Arturs Mitrauskisele käsitletava episoodi puhul enamat kui väikese koguse amfetamiini käitlemist. 8.2. 16.10.2017. a vähemalt 100 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamine ja Tartusse vedamine J. N. i ütlustest selgub, et Tallinnas käidi veel 16. või 17. oktoobril 2017. a. Ka siis tegi selleks ettepaneku Arturs Mitrauskis, kes ütles, et on vaja Tallinnasse minna. Sel korral sõitis J. N. M. P. ga. Sõidukiks oli J. N. ile kuuluv Nissan X-Trail. Tallinnasse sõitsid ka Arturs ja Edgars. Teab seda, kuna said hiljem nendega Tallinnas kokku. Tallinnasse jõudnud, sõitis J. N. Ülemiste parklasse ja jäid Artursi kõnet ootama, et kuhu edasi sõita. Arturs saatis sõnumiga tänava nime, kuhu oli vaja sõita. J. N. sõitis sellele tänavale. Nad said seal kokku Artursi ja E.. J. N. rääkis Artursiga paar sõna. M. ja E. käisid vahepeal kuskil ära. Kui nad tagasi tulid, siis hakkasid J. N. ja M. P. tagasi Tartusse sõitma. Arturs ja E. jäid neist veel Tallinnasse. Kui J. N. nägi M. käes nutsakut punaste tablettidega, mille viimane oma pusa taskusse pistis, siis sai ta aru, et nad olid toonud tablette. Tartusse jõudnud, viis J. N. M. P. tema koju. Pakk tablettidega jäi M. kätte. Seda, mis tablettidest edasi sai, J. N. ei tea. (Vt IX kd tl-d 49 ja 49 pöördel.) J. N. i ütlustega haakub sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Nimelt järeldub sealt, et 16.10.2017. a õhtul on Arturs Mitrauskis teinud J. N. ile mitu kõnet ning seejuures on Arturs Mitrauskise asukohaks olnud Tartu linn. Ka 17.10.2017. a alates kella 02:54 kuni 06:06 on Arturs Mitrauskis teinud J. N. ile korduvalt telefonikõnesid ning saatnud SMS-e, kusjuures tema asukoht ei olnud seda tehes enam mitte Tartu linn, vaid erinevates kohtades Tallinnas (vt protokolli lisa 6 V kd tl 124). Ka J. N. i telefon ning järelikult tema ise asus Arturs Mitrauskise kõnede ja sõnumite ajal kõigepealt Tartus ning seejärel Tallinnas (vt protokolli lisa 6 V kd tl 152). 26 J. N. i ütlustega riimub ka jälitustoimingu protokoll, sh selles osas, et Arturs Mitrauskis saatis J. N. ile SMS-iga tänava nime, kuhu oli vaja sõita (vt VIII kd tl 129-140). Selle episoodi kohta andis kohtus ütlusi ka M. P. ning kohtu hinnangul kinnitavad needki J. N. i ütlusi olulisemas osas. M. P. tunnistas, et 2017. a oktoobris kutsus Arturs teda Tallinnasse. Toodi vist ecstasy tablette. Tallinnasse sõitsid M. P. , Arturs Mitrauskis ja A. Sõitsid BMW-ga. A. näitas, kus kohas tabletid on. Nad toimetasid tabletid Tartusse. Tabletid jäid teise isiku kätte, kelle nime M. P. enam ei mäleta. Seda, mis tablettidest edasi sai, M. P. ei tea. (Vt IX kd tl 18 pöördel, samuti tl 20 pöördel.) Seejuures räägib M. P. enda ütluste tõsiseltvõetavuse kasuks asjaolu, et ta oskas kohtus kirjeldada E. K. (A.) välimust ning tundis ta ära ka fototabelilt (vt IX 19 pöördel). Et M. P. teadis ja tundis ka Arturs Mitrauskist, see leidis tõendamist juba amfetamiini edasiandmise episoodi juues (vt kohtuotsuse II ptk 6.1. alapunkt). J. N. i ja M. P. ütlustega riimuvad E. K. kohtus antud ütlused. Neist ütlustest selgub, et teisel korral sõitsid nad Tallinnasse jälle Arturs Mitrauskise BMW-ga. Sel korral käisid Arturs Mitrauskis, siis oli veel M. P. . Mingi tüüp oli veel, kuid ei mäleta täpselt kes. Ei oska öelda, millises piirkonnas Tallinnas käidi. E. K. käis Tallinnas amfetamiini järel, kuid ei saanud vist seda. Mingi Arturs Mitrauskise tuttav eesti poiss oli seal, mingid tabletid olid seal, ei tea täpsemalt, kuidas see süsteem seal oli. Ei tea täpselt, mis tabletid olid, vist nagu mingi ecstasy oli. Ja see poiss tuli siia Tartusse Arturs Mitrauskisega. (Vt IX kd tl-d 15 pöördel ja 16.) 19.10.2017. a leiti ja võeti A. H. elukoha läbiotsimisel ära kolm väikest minigrip-kilekotti 99 oranžikas-punase värvusega tabletiga, millel oli peal Heinekeni logo (vt II kd tl-d 112-119). Ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt oli nende tablettide kogumassiks 36,97 g ning need sisaldasid 44% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi. Kokku oli neis tablettides 13,7 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d). (Vt II kd tl-d 78-80.) Üldteadaolevalt on MDMA rahva seas tuntud ka nimetuse „ecstasy“ järgi. Enda elukoha läbiotsimisel leitud tablettide kohta selgitas A. H. kohtus, et need paar ecstasy tabletti ostis ta ühelt inimeselt, kellega sai tuttavaks peol (vt IX kd tl 23). Kohtu hinnangul ei ole need ütlused ilmselgelt asjakohased, kuna A. H. ütlustes mainitud tablettide ning tema elukoha läbiotsimisel leitud MDMA tablettide koguste suurest erinevusest tulenevalt ei saanud A. H. silmas pidada tema elukohast 19.10.2017. a leitud MDMA (ecstasy) tablette, vaid andis ütlusi mingite muude tablettide kohta. Et aga A. H. elukoha läbiotsimisel leitud tabletid olid just need, mis toodi 17.10.2017. a Tallinnast, sellele viitab sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv tihe suhtlus A. H. ja Arturs Mitrauskise vahel 17.-18.10.2017. a (vt protokolli lisa nr 10 VI kd tl-d 61-62). Seejuures on A. H. 17.10.2017. a kella 00:59 ajal saatnud Arturs Mitrauskisele ühesõnalise SMS-i „Kaua?“ (vt VIII kd tl 139). A. H. ja Arturs Mitrauskise omavahelise suhtluse aeg ning viidatud SMS-i sisu osutavad kohtu hinnangul A. H. seotusele MDMA tablettide omandamisega. Lisaks sarnanes A. H. elukohast leitud MDMA tablettide värv (oranžikaspunane) Tallinnast 16.-17.10.2017. a omandatud tablettide värvile – nimelt selgus J. N. i ütlustest, millele kohus viitas juba eespool, et M. P. käes nähtud tabletid olid punast värvi. Tähelepanu väärib seegi, et MDMA tabletid leiti ja võeti A. H. elukohast ära 19.10.2017. a, seega kõigest paar päeva pärast Arturs Mitrauskise ja E. K. poolt ecstasy tablettide omandamist Tallinnas. 27 Kuivõrd eelkäsitletud tõendid riimuvad olulises osas üksteisega, siis loeb kohus nendega usaldusväärselt tõendatuks, et 16.10.2017. a õhtul sõitsid E. K. ning Arturs Mitrauskis ühes sõidukis ning M. P. ja J. N. teises Tallinnasse. Viimati nimetatud isikud jäid Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse ootama. Seejärel omandasid Arturs Mitrauskis ja E. K. 17.10.2017. a öösel Tallinnas seni tuvastamata isikult MDMA tabletid. Nende tablettide üleandmiseks saatis Arturs Mitrauskis J. N. ile asukoha andmed, kutsudes M. P. ning J. N. i Tallinnas enda juurde. E. K. näitas M. P. le ette tablettide peidiku asukoha ning M. P. võttis tabletid enda valdusesse. M. P. koos J. N. iga vedasid tabletid Tartusse, kus need anti üle A. H. le. Selle kohta, et Arturs Mitrauskis andis 17.10.2017. a ühe neist tablettidest edasi M. P. le, nagu on kirjas süüdistuses, ei ole kohtule tõendeid esitanud ja järelikult ei saa seda osategu Arturs Mitrauskisele omistada. Samuti väheneb sellega Tallinnast omandatud MDMA tablettide arv süüdistuses märgitud 100 tabletilt 99-le. Lisaks ei saa tõsikindlalt Arturs Mitrauskisele omistada seda, et Tallinnast omandatud tabletid andis A. H. le üle just tema – vastavad tõendid kohtul puuduvad. 8.3. 18.-19.10.2017. a 293,5 g 35 % amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbri omandamine, milles oli 75,4 g amfetamiini Esmalt peab kohus vajalikuks viidata süüdistuses esinevale ebakõlale – ehkki käsitletavat kuriteoepisoodi puudutava süüdistuspunkti alguses on isikutele ette heidetud 293,5 g 35% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbri omandamist, on teokirjelduse jätkudes märgitud, et E. K. ja Arturs Mitrauskis omandasid N. B. lt 293,5 g amfetamiini. Kuivõrd ka kohtule esitatud tõendid „räägivad“ 293,5 g amfetamiinsulfaadi, mitte vastava koguse puhta amfetamiini omandamisest, siis leiab kohus, et tegu on ilmselge eksitusega ning loeb süüdistuses etteheidetava teona läbivalt õigeks siiski 293,5 g 35% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbri omandamise. Tulles aga tõendamiseseme asjaolude juurde, siis isikute, s.o M. P. ja A. H. kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (vastavalt II kd tl-d 71-74 ja II kd tl-d 98-100) tõendavad, et 19.10.2017. a kell 02.30 Harjumaal Kose vallas Simsi külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt Kurgemäe bussipeatuses peeti politsei poolt kinni M. P. ja A. H. . Kinnipidamise ajal seisid M. P. ja A. H. sõiduauto BMW registreerimisnumbriga XXX . kõrval. M. P. jaki taskust leiti ja võeti ära kaks kleeplindiga ümbritsetud rusikasuurust pakki, milles mõlemas oli näha minigripkilekotte heleda pulbrilise ainega. Mõlemad pakendid olid mullased. Samuti leiti ja võeti ära üks samasuguse pakendamisviisiga, aga katki kistud pakk, milles oli minigrip-kilekott heleda pulbrilise ainega. Asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl-d 75-77) kohaselt kaalusid eelnimetatud pakid 105,75 g, 106,93 g ja 100,09 g ning ekspertiisiakt nr XXX (vt II kd tl-d 78-80) tõendab, et nendes pakkides olnud kollakas pulber kogumassiga 293,5 g sisaldas 35% amfetamiinsulfaati, kusjuures puhast amfetamiini oli neis pakkides kokku 75,4 g. Ekspertiisiaktist nr XXX (II kd tl 86-93) nähtuv eksperdiarvamus seob M. P. jaki taskust leitud narkootilise aine pakid E. K. ga (arvamuse kohaselt ei saa kindlalt välistada E. K. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neil pakenditel), kes, nagu tõendavad E. K. ja Arturs Mitrauskise kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (vastavalt II kd tl-d 47-50 ja I kd tl-d 154-158), peeti kinni koos Arturs Mitrauskise ja L. M. ega 19.10.2017. a kell 02.31, s.o pea samaaegselt M. P. ja A. H. ga, Harjumaal XXX juures. E. K. , Arturs Mitrauskis ning L. M. 28 peeti kinni sõiduautost BMW 318d registreerimisnumbriga XXX Harjumaal Tallinna ringtee Jüri-Luige vahelisel lõigul. Sõiduauto sõitis enne kinnipidamist Luige suunal ning kinnipidamise hetkel seisis tee parempoolses ääres. Sõiduki juhikohal oli E. K. , kõrvalistmel L. M. ja tagaistmel lamas Arturs Mitrauskis. A. H. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et sel päeval, kui politsei nad tee peal kinni pidas, käis ta Arturs Mitrauskise kutsel Tallinnas. Arturs Mitrauskis ütles, et on vaja sõita, kas viitsid sõita. Seda, kuhu vaja oli sõita, ei öeldud. A. H. ga koos ühes autos oli M., kelle perekonnanime A. H. ei tea. Arturs Mitaruskis sõitis teises autos, enda BMW-s. Kuhu täpsemalt A. H. Tallinnas sõitis, seda ta ei tea, kuna ei tunne Tallinna linna. M. ütles, kuhu on vaja sõita. Enne politsei poolt kinni pidamist, said korra teistega, st Artursiga jt, kes autos olid, kokku. (Vt IX kd tl-d 22 ja 22 pöördel.) A. H. ütlustega riimuvad M. P. omad. Nimelt tunnistas M. P. kohtus, et sel korral, kui politsei nad kinni pidas, sõitsid nad BMW-ga ja olid autos kahekesi. Tallinnas jäid nad Viru keskuse parklasse ootama. Juhtnööride saamiseks suhtlesid nad Arturs Mitrauskisega telefonitsi. Arturs ütles täpse koha, kuhu tulla. Arsen andis amfetamiini peidukohast M. P. kätte. Aine oli pakendatud kilekoti sisse. Arturs Mitrauskis oli sel ajal tänava peal. M. P. läks pakiga autosse. Nad sõitsid Tartu poole. Mäe peatuses pidas politsei nad kinni ning võttis aine ära. Aine oli äravõtmise ajal M. P. jope taskus. (Vt IX kd tl-d 18 pöördel ja 19.) E. K. ütlused kinnitavad M. P. ning A. H. eelkäsitletud ütlusi. Temagi ütlustest selgub, et kolmandal korral, st kui politsei nad teel kinni pidas, sõitsid nad Tallinnasse amfetamiini tooma. Sõitsid tema, Arturs Mitrauskis, L. M. ja veel mingid kaks eesti poissi. Tema, Arturs Mitrauskis ja L. M. olid BMW-ga, eesti poisid olid teise BMW-ga. (Vt IX kd tl-d 16.) Lisaks tunnistas E. K. täiendavalt, et Tallinnas sai tema kokku N. B. ga, kelle kaudu amfetamiini saadigi. N. B. numbri andis E. K. le üks tuttav – J. D. –, kellega E. K. viibis aastaid tagasi koos vanglas. Tallinnas mindi bensujaama juurde. N. B. saatis E. K. le aadressi sõnumiga. Siis liiguti sellele aadressile ja saadi kokku N. B. ga. N. B. pani amfetamiini istmele ja E. K. proovis seda kohapeal, et kas on hea kraam või mitte. (Vt IX kd tl-d 16 ja 16 pöördel.) E. K. eelnevad ütlused haakuvad omakorda J. D. i omadega, sest viimane väitis kohtus end E. K. t teadvat, tegu on tuttavaga (vt IX kd tl 89). Ta kinnitas, et ka N. B. on talle tuttav (vt IX kd tl 89 pöördel). J. D. ile meenus, et ta suhtles vanglas E. K. ga telefonitsi, viimane küsis temalt N. B. telefoninumbrit (vt IX kd tl 89 pöördel). E. K. ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvad Tallinnas käinute isikuline koosseis (vt VIII kd tl 175), 18.10.2017. a kõned J. D. i ja E. K. vahel (vt VIII kd tl-d 151-162, 163-165; 167-169), see, et pärast üht kõnet J. D. iga helistas E. K. N. B. le ja leppis viimasega kokku, et kohtuvad Tallinnas (vt VIII kd tl-d 165-166, 167), kõned ja SMS-id E. K. ning N. B. vahel Tallinnas, kus täpsustatakse, kuhu sõitma peab (vt VIII kd tl-d 175-178) ning Arturs Mitrauskise, L. M. e ja E. K. kokkusaamised ja ühiselt liikumised N. B. ga (vt VIII kd tl-d 178180) ning eraldi (vt VIII kd tl-d 181-190). Jälitustoimingu protokollist nähtub seegi, kuidas pärast N. B. ga kokku saamist läksid Arturs Mitrauskis ja E. K. Pärnamäe keskuse kõrval asuvasse metsatukka ning et E. K. kükitas ja toimetas korraks midagi maapinnal (vt VIII kd tl 181). Samuti nähtub protokollist, et Arturs Mitrauskis helistas A. H. le ning edastas Pärnamäe keskuse aadressi (vt samas), pärast seda 29 saabus A. H. BMW Arturs Mitrauskise MBW juurde ning jäi sinna ootele, samal ajal kui Arturs Mitrauskise BMW minema sõitis (vt VIII kd tl 183). Lisaks nähtub protokollist, et Arturs Mitrauskis helistas A. H. le, käskides M. P. l tulla Pärnamäe keskuse kõrvale tanklasse (vt samas) ning läks koos M. P. ja E. K.iga eelviidatud metsatukka, kus otsisid midagi maapinnalt (vt samas). Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll riimub eelnevaga, kuna sealt nähtub Arturs Mitrauskise ja A. H. tihe omavaheline suhtlus ajavahemikus 18.10.2017. a kell 23:08 kuni 19.10.2017. a kell 02:25, seejuures on mõlema isiku kasutuses olnud telefoni asukoht olnud Harju maakonnas Tallinnas, Arturs Mitrauskise oma ühe kõne ajal ka Harju maakonnas Maardus (vt protokolli lisa nr 6 V kd tl-d 125-126 ja protokolli lisa nr 10 VI kd tl 62). Kohtul puudub põhjus ülaltoodud tõendites kahelda, sest need kattuvad omavahel olulises osas, täiendades ja täpsustades üksteist. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 18.10.2017. a õhtul sõitsid L. M. , E. K. ja Arturs Mitrauskis ning viimase korraldusel ka M. P. ja A. H. eraldi kahe sõidukiga Tallinna. Seal omandasid Arturs Mitrauskis ja E. K. N. B. lt 293,5 g 35 % amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles oli 75,4 g amfetamiini, ning peitsid selle Pärnamäe keskuse kõrval olevasse metsatukka. Arturs Mitrauskis kutsus M. P. ja A. H. Pärnamäe keskuse kõrvale parklasse ning andis koos E. K. ga amfetamiini M. P. le ja A. H. le vahepeidikust üle. Selle järel alustasid nii M. P. koos A. H. ga kui Arturs Mitrauskis koos E. K ja L. M. ega tagasisõitu Tartusse. Kohus leiab, et kõik p-des 8.1.-8.3. tõendamist leidnud asjaolud viitavad üheselt sellele, et Arturs Mitrauskis käitles narkootilist ainet ühiselt ja kooskõlastatud koos E. K. , J. N. i, L. M. e, M. P. ning A. H. ga – igal nimetatud isikul oli narkootilise aine käitlemisel oma kindel eelnevalt kokku lepitud roll ning igaüks andis käitlemisse oma rollist lähtuvalt olulise panuse, ilma milleta ei oleks käsitletud teod toimuda saanud. Seejuures nõustub kohus süüdistusega, et Arturs Mitrauskise roll ja panus oli narkootilise aine käitlemisel suurim. Kui E. K. hankis narkootilise aine omandamiseks isikute kontakte, osales aine vahetus omandamises ning testis narkootilise aine kvaliteeti, L. M. e, J. N. i ja A. H. ülesandeks oli sõidukite juhtimine ja omandatud narkootilise aine vedamine, M. P. ülesandeks aga valdusesse saadud narkootilise aine vedamine, siis Arturs Mitrauskis oli see, kellelt tuli initsiatiiv ja kes korraldas narkootilise aine järel käimise (sh seega ka süüdistuses märgitud konspiratiivmeetmete kasutamise) ning andis teistele toimepanijatele juhtnööre. Lisaks kohtus tunnistajate poolt väidetule viitab kohtu hinnangul sellele ilmekalt jälitustoimingu protokoll, kust ilmneb, kuidas 18.-19.10.2017. a Tallinnas amfetamiini järel käimisel oli just Arturs Mitrauskis see, kes helistas A. H. le ja edastas Pärnamäe keskuse aadressi ning käskis M. P. l Pärnamäe keskuse kõrval asuvasse tanklasse tulla; tema oli seegi, kes rahustas ootamisest tüdinud A. H. t ning andis talle enda asukoha kohta operatiivselt infot (vt VIII kd tl-d 181, 183, 187, 188-189). Arturs Mitrauskis oli sellekski isikuks, kes rahastas tehingut. Seda kinnitab kasvõi jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, kuidas pärast N. B. ga kokkusaamist oli just Arturs Mitrauskis see, kes käis Viimsi vallas asuva Pärnamäe keskuse (XXX ) küljes asuva Swebanki sularaha automaadi juures (vt VIII kd tl 179). Ka maksis Arturs Mitrauskis kinni autode kütuse, millega käidi Tallinnas narkootilise aine järel (vt nt J. N. i ütlusi IX kd tl 49 pöördel või jälitustoimingu protokolli VIII kd tl 82, kust nähtub, et kui A. H. oli enda sõiduki tankimise lõpetanud, siis ei läinud tanklahoonesse mitte tema, vaid Arturs Mitrauskis; samuti Arturs Mitrauskise Circle-K kliendikaardi väljavõtet VII kd tl-d 140-142, kus nähtub, et 30 09.10.2017. a kella 22:15 ajal on Arturs Mitrauskis Turu tänava Circle-K tanklas tasunud kahte erinevat sorti kütuse eest). Kohus leiab, et kõik narkootilise aine käitlemisteod pani Arturs Mitrauskis toime rahaliste vahendite teenimise eesmärgil. Sellest räägivad otseselt tunnistajate (nt V. V. e, V. V. e, M. P. ) ütlused, kus on kirjeldatud narkootiliste ainete ostmist Arturs Mitrauskiselt, samuti seda, kuidas Arturs Mitrauskiselt saadi narkootilist ainet, et see maha müüa ning pärast saadud raha Arturs Mitrauskisele viia. Sellele viitab ka narkootilise aine käitlemise süstemaatilisus, pikaaegsus ning käideldud ainete märkimisväärselt suured kogused. Kohtu eelkirjeldatud seisukohta toetab asjaolu, et Arturs Mitrauskisel ning tema elukaaslasel Annabel Samoškinil puudus kindel sissetulek või ei olnud see märkimisväärne. Nimelt kinnitab väljavõte Maksu-ja Tolliameti andmebaasist, et nimetatud ametil puuduvad andmed Arturs Mitrauskise tulude kohta perioodidel 2013-2016. a ning 01.2016. a kuni 08.2017. a (vt VI kd tl 159). Eelnevast saab järeldada, et sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid, sh ametlikku töötasu Arturs Mitrauskis selles ajavahemikus ei saanud. See riimub M. S. i ütlustega, millest tulenevalt Arturs Mitrauskis tööl ei käinud, oli lastega kodune (vt IX kd tl 86). Arturs Mitrauskise elukaaslase Annabel Samoškini kohta nähtub Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, et 2013. a oli tema deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 1918 eurot, 2014. a 2975 eurot, 2015. a 3449 eurot ning 2016. a 2932 eurot (vt VI kd tl 160). Seejuures oli 2016. a esimese üheksa kuu jooksul Annabel Samoškinile teostatud väljamakseid järgnevalt: perioodil jaanuarist kuni augustini (k.
4. a)oli talle igakuiselt välja makstud 355 eurot ning septembris 91,61 eurot (vt III kd tl 102). Alates 2016. a oktoobrist kuni 2017. a oktoobrini Annabel Samoškinile väljamakseid ei olnud tehtud (vt samas). Seega ei olnud ka tema ametlikud sissetulekud suured. Tõsi, Annabel Samoškin omab ja juhatab alates 2015. a juulist tegevust alustanud äriühingut OÜ J. B. , mille põhitegevusalaks on juuksuri- ja muu iluteenindus (vt väljavõte äriregistri teabesüsteemist VI kd tl-d 161-164). Samas ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et tegu ei ole kasumliku ettevõttega. 2015. a puhaskasum oli ettevõttel 628 eurot (vt VII kd tl-d 174-184). Seevastu näiteks 2016. a oli nimetatud ettevõttel kulusid rohkem kui tulusid (ettevõte lõpetas oma majandusaasta kahjumiga) ning Annabel Samoškinil tuli 2519,46 euro ulatuses ettevõtte arveid tasuda isiklikest vahenditest. Seejuures ettevõttes palgalisi töötajaid ei olnud ja töötasusid ei makstud (sh juhatuse liikmele Annabel Samoškinile endale) (vt VII kd tl 115; VI kd tl-d 165-173). Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (vt VI kd tl-d 148-203 ja VII kd tl-d 1-15) kohaselt oli Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini leibkonnal üksnes 20162017. a ülekulu summas 6568,42 eurot, kusjuures tulude-kulude arvestusse oli võetud ka OÜ J. B. tulusid-kulusid, kuna ettevõtet majandati sularahaga ning paljud selle kulud olid tasutud Annabel Samoškini eraisiku kontolt. M. S. väitis kohtus Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini 2017. a majanduslikku olukorda kommenteerides, et ka tema toetas neid igakuiselt kuskil 300-400 euro ulatuses. Kui oli vaja midagi lisaks osta, näiteks lastele hooajalisi riideid, siis ostis ka neid. (Vt IX kd tl 86.) 31 Kohtule pole esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille alusel M. S. i ütlusi kontrollida temapoolsete toetuste osas Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini perekonnale. Samas, isegi kui lugeda tunnistaja ütlused usaldusväärseks, siis juhib kohus tähelepanu sellele, et M. S. i nimetatud vahendid puudutasid üksnes 2017. a, mitte pikemat ajaperioodi. Periood, mille osas kohus seisukohta võtab, on aga tunduvalt pikem, ulatudes tagasi 2013. aastasse. Kahtlustatavana ülekuulamisel (kuivõrd süüdistatav loobus kohtus ütluste andmisest, võttis kohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel vastu Arturs Mitrauskise kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused) vastas Arturs Mitrauskis menetleja küsimusele tema töö ja sissetulekute kohta, et ta müüb riideid, mida toob Poolast, samuti teeb juhutöid sõpradele, kuid valdavalt tegeleb lastega, naine käib igapäevaselt tööl (vt IX kd 124-128). Kohus märgib, et Arturs Mitrauskise sellised ütlused on jäänud paljasõnaliseks – tõendeid, mis kinnitaksid tema ütlusi sissetulekute osas või looks kohtule reaalse võimaluse nende kontrollimiseks, süüdistatava ega tema kaitsja poolt kohtule esitatud ei ole. Seega, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid Arturs Mitrauskise ja Annabel Samoškini täiendavate (legaalsete) sissetulekute kohta sel perioodil, siis sellest järeldab kohus, et need puudusid. Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et tulu narkootiliste ainete müügist oli nende pere eelarvesse sisse kirjutatud. B. Annabel Samoškinile esitatud süüdistused 1. 97 g marihuaana ebaseaduslik käitlemine 2016. a novembris Süüdistuse kohaselt käitles Annabel Samoškin 2016. a novembris ebaseaduslikult vähemalt 97 g marihuaanat. Käitlemine seisnes selles, et pärast Arturs Mitrauskise vahistamist 24.11.2016. a hoidis Annabel Samoškin enda elukohas aadressil XXX Arturs Mitrauskise poolt eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud vähemalt 97 g marihuaanat ning andis vahistatud Arturs Mitrauskise korraldusel sellest vähemalt 15 g edasi I. S. ele ja L. M. le. Ülejäänud vähemalt 82 g-st andis Annabel Samoškin 24.11.2016. a – detsember 2016. a aadressil XXX kõigepealt kahel korral vähemalt 1 g ning seejärel 80 g edasi V. V. ele. V. V. müüs nimetatud aine maha ning toimetas selle eest saadud raha Annabel Samoškinile. Kohus, käsitledes juba eespool Arturs Mitrauskise riimuvat süüdistust (vt käesoleva kohtuotsuse II ptk A. 1.3. alapunkt), luges V. V. e ütlusega usaldusväärselt tõendatuks selle, et Arturs Mitrauskise kinnipidamise järgselt sai V. V. Annabel Samoškini käest Artur Mitrauskise ja Annabel Samoškini ühises elukohas Tartus XXX edasimüümiseks 82 g marihuaanat. V. V. e ütlused kinnitasid sedagi, et V. V. müüs kõnealuse marihuaana maha ning viis saadud raha Annabel Samoškinile. Sellisele tõendatuks lugemisele on asjakohane viidata siingi. Ehkki kohus on juba korduvalt käsitlenud V. V. e ütluste üldist usaldusväärsust, peab ta Annabel Samoškini kaitsjale vastates (vt kaitsekõnet ja -teese IX kd tl-d 162 pöördel kuni 164 pöördel ning X kd tl 15-18) vajalikuks teha seda veelkord. Kohus rõhutab, et V. V. e ütlused on antud ka tema enda vastu, kusjuures need on olnud teda ennast oluliselt süüstavad. Kohus märgib, et endale parema positsiooni saavutamiseks oleks V. V. võinud sarnaselt Arturs Mitrauskisele ja Annabel Samoškinile loobuda enda vastu ütluste andmisest täielikult. Ometi ta seda ei teinud. See lisab kohtu silmis tema ütlustele tõeväärtust. Kohus möönab, et käsitletavatest sündmustest on möödunud enam kui aasta. Seetõttu on ka V. V. e ütlused detailide osas ilmselgelt mõneti ebatäpsed. See aga ei anna alust väita, et V. V. e ütlused oleks ebausaldusväärsed tervikuna. Lisaks ei ole kohus usaldanud V. V. e ütlusi pimesi, vaid on neid kõrvutanud ning hinnanud kogumis teiste tõenditega. Päris asjakohane ei ole kaitsja väidegi 32 selles osas, et V. V. e ütlused, millest ta on saanud teadlikuks V. V. e vahendusel, ei ole tõendiks. Kohus märgib, et need on tõendiks, kuid mitte tõendamiseseme asjaolude kohta, vaid üksnes osas, mil need aitavad hinnata V. V. e ütluste usaldusväärsust. Tulles aga tagasi marihuaana V. V. ele edasiandmise juurde Annabel Samoškini poolt, märgib kohus, et mõistetavalt eeldab kõnealune tegu praegusel juhul ka eelnevat hoidmistegu ja seetõttu tuleb Annabel Samoškinile omistada mitte üksnes 82 g marihuaana edasiandmist V. V. ele, vaid ka selle eelnevat hoidmist aadressil XXX . Kuna omandamistegu pole Annabel Samoškinile süüdistuses ette heidetud (süüdistuse kohaselt omandas kõnealuse marihuaana Arturs Mitrauskis, kuid see ei leidnud kohtus tõendamist), siis kohus, kes KrMS § 268 lg-st 1 tulenevalt on seotud süüdistuse piiridega, sellel käesolevalt ei peatu. Samuti leiab kohus, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et lisaks eelnevale andis Annabel Samoškin marihuaanat edasi ka I. S. ele ja L. M. le. Seetõttu, kuna kohus ei tuvastanud nimetatud kuriteosündmust, tuleb Annabel Samoškin selles KrMS § 309 lg-st 2 lähtuvalt õigeks mõista. 2. A. B. ilt vähemalt 100 g marihuaana omandamine, selle hoidmine ning V. V. ele edasi andmine Süüdistuse kohaselt omandas Annabel Samoškin ajavahemikul 24.11.2016. a – 04.01.2017. a Tartus Arturs Mitrauskise nõusolekul ja organiseerimisel A. B. ilt vähemalt 100 g marihuaanat Ta hoidis seda enda elukohas aadressil XXX ning andis samal päeval oma elukohas edasi V. V. ele. V. V. müüs nimetatud marihuaana maha ning toimetas selle eest saadud 2000 eurot Annabel Samoškinile. Nagu kohus viitas juba kohtuotsuse II ptk punktis A. 2, andis V. V. kohtus ütlusi, millest nähtub, et paar päeva pärast seda, kui ta oli Annabel Samoškinile viinud ära raha, mille ta oli saanud eelkäsitletud 82 g marihuaana müügist, sai ta XXX tänaval Annabel Samoškini käest veel 100 g (marihuaanat). Sellegi koguse müüs V. V. maha ning andis saadud 2000 eurot Annabel Samoškinile. Kohus kordab, et puudub igasugune põhjus V. V. e ütlusi mitte uskuda, ning ehkki käsitletavatest ütlustest ei selgu, kust Annabel Samoškin kõnealuse koguse marihuaanat sai, tuleb siiski lugeda igakülgselt tõendatuks nii marihuaana omandamine, hoidmine oma elukohas kui ka V. V. ele edasi andmine, et viimane müüks selle maha ning tooks raha Annabel Samoškini kätte. 3. Vähemalt 200 g marihuaana käitlemine koos Arturs Mitrauskise ja V. V. ega Ka kõnealuse episoodi osas (vt kohtuotsuse II ptk A. 7. punkt) on kohus juba eespool lugenud usaldusväärselt tõendatuks, et Annabel Samoškin korduvalt käitles koos Arturs Mitrauskise ja V. V. ega ühiselt ja kooskõlastatult marihuaanat. Täpsemalt tuleb V. V. e ütlustega lugeda usaldusväärselt tõendatuks, et 2017. a jaanuaris-veebruaris (mitte veebruaris-märtsis, nagu on kirjas süüdistuses) kahel korral sõidutas Annabel Samoškin Arturs Mitrauskise ja V. V. e nende perele kuuluva sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX Valga linna. Seal omandas Arturs Mitrauskis seni tuvastamata isikult mõlemal korral vähemalt 100 g marihuaanat, pärast mida sõideti Tartusse tagasi. (Vt IX kd tl-d 7 ja 7 pöördel). 33 Annabel Samoškini kaitsja väitis, et Valka sõitmine ei ole Annabel Samoškini puhul seostatav teadliku tegevusega narkootikumide käitlemisel (vt kaitsekõnet ja -teese IX kd tl-d 162 pöördel kuni 164 pöördel; X kd tl 18). Kohus sellega nõustuda ei saa. Ülal leidis tõendamist Annabel Samoškini elukaaslase ning laste isa Arturs Mitrauskise pikaaegne, süsteemne ning järjepidev tegevus erinevate narkootikumide käitlemisel. Samuti luges kohus tõendatuks kaks käitlemistegu Annabel Samoškini enda poolt. Lisaks jõudis kohus eelnevalt seisukohale, et narkootikumide käitlemine oli mitte ainult Arturs Mitrauskisele, vaid ka Annabel Samoškinile rahalise kasu saamise vahend, kuna neil puudusid muud kindlad sissetulekud. Seega Annabel Samoškini materiaalset huvi arvestades on selgelt asjakohatu väita, et ta ei teadnud, miks Valgas käidi. Tähelepanu väärib aga Annabel Samoškini kaitsja väide, et V. V. e ütlused ei osuta Annabel Samoškinile kui narkootikumide pakendajale. Kohus nõustub sellega, põhjendades seda samuti, nagu Arturs Mitrauskisegi puhul (vt kohtuotsuse II ptk A. 7. punkt), ning jätab marihuaana ümberpakendamise kui osateo omistamata ka Annabel Samoškinile. Arvesse võttes narkootilise aine koguseid, mida Arturs Mitrauskis ja Annabel Samoškin ebaseaduslikult käitlesid, ning seda, et NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur sellisel juhul, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, kusjuures marihuaana puhul on keskmine ühekordne kogus kümnele inimesele 7,5 g, amfetamiini puhul 1,3 g ning MDMA puhul 1,4 g, siis tuleb asuda seisukohale, et Arturs Mitrauskis ja Annabel Samoškin käitlesid narkootilist ainet suurtes kogustes. Seega oli nende käitumises

§ 184lg-s 1 sätestatud teokoosseis.

Erandiks on vaid 09.-10.10.2017. a Tallinnast amfetamiini toomise episood Arturs Mitrauskise puhul, kus ei olnud võimalik amfetamiini kogust tuvastada. KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt kvalifitseerub see tegu

§ 183

järgi, kuna ilmselgelt omandati narkootilist ainet sellelgi korral edasiandmise eesmärgil. Sel asjaolul ei ole aga lõpliku kvalifitseerimise mõttes tähtsust. Kui tegu on korduva käitlemisega, millest osad episoodid puudutavad suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist ning osad väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, siis lõplikult ei subsumeerita väikeses koguses narkootilise aine käitlemist mitte

§ 183

, vaid

§ 184järgi.

Subjektiivset külge analüüsides leiab kohus järgnevat. Tuvastamist leidnud asjaolud ei jäta kahtlust selles, et nii Arturs Mitrauskis kui ka Annabel Samoškin olid teadlikud, et käitlevad narkootilist ainet. Pikaaegsete (Arturs Mitrauskis) ning korduvate käitlejatena pidid nad oma kogemuse pinnalt teadma sedagi, et nende poolt käideldud narkootilisest ainest jagub enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu on suure koguse narkootilise ainega. Kuna aga nii Arturs Mitrauskis kui Annabel Samoškin käitlesid narkootilist ainet varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli nende psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani nii Arturs Mitrauskis kui Annabel Samoškin oma teod toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Kuna nii Arturs Mitrauskisele kui Annabel Samoškinile sai muu hulgas omistada ka teiste isikutega ühist ja kooskõlastatud, st grupis toime pandud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, siis tuleb nende tegevus lisaks kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Kuivõrd tuvastamist leidis seegi, et Arturs Mitrauskis ja Annabel Samoškin panid toime mitmeid 34 käitlemistegusid (faktiline korduvus), siis annab see aluse kvalifitseerida nende teod täiendavalt

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kohus ei tuvastanud üheski kuriteoepisoodis süüdistatavate käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et neid tuleb karistada. III Kohtu seisukoht karistuste osas Nagu eespool märgitud, näeb

§ 184

lg 2 ette, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest juhul, kui see on toime pandud: 1) grupi poolt; 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, karistatakse 3- kuni 15-aastase vangistusega.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud arusaamale tuleb karistuse üle otsustamisel lähtepunktiks võtta

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü suurust iseloomustavad aga näiteks isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Samuti, näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. (Vt RKKKo 3-1-158-13, p 7.) Kohtupraktikas on omaks võetud seegi seisukoht, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. (Vt RKKKo 3-1-1-91-07, p 6.5, 6.6.) Kuna süüdistatavatele etteheidetud kuriteo sanktsioon näeb ette 3-15 aastat vangistust, on sanktsiooni keskmiseks määraks käesolevalt 9 aastat vangistust. 1. Arturs Mitrauskisele mõistetav karistus Arturs Mitrauskise tegevuses puuduvad

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kuna Arturs Mitaruskis käitles narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil, siis on tema tegevuses karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv (

§ 58p 1).

Seejuures ei olnud tegu lühiajalise kasu saamisega, vaid Arturs Mitrauskis pani oma tegusid toime pikaajalist varalist kasu silmas pidades. Lisaks on tema tegevuses realiseerunud mõlemad

§ 184lg-s 2 nimetatud kvalifitseerivad tunnused, s.o grupiviisilisus ning korduvus.

Mis puudutab grupis toime pandud tegusid, siis tuleb Arturs Mitrauskise süü määratlemisel arvestada sellega, et tema teopanus oli teiste toimepanijatega võrreldes olulisim – tema oli see, kelle tutvuste kaudu (Valgast marihuaana omandamise episood) või kelle aktiivsel tegutsemisel ning organiseerimisel omandati narkootilisi aineid. Ehkki Arturs Mitrauskisele esitatud süüdistus ei leidnud kohtus tervikuna 35 tõendamist, ei saa omistatu pinnaltki tema süüd väikseks lugeda. Isegi tõendami