← Eesti

2-17-5536/56

Obsah (4)§ 98§ 99§ 90§ 92

Tsiviilasi nr: 2-17-5536 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Tallinn Tsiviil

§ 98

lg 1 esimene lause tähenduses kostjani

§ 99lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

24. Tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused, sest üksnes juhul, kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see

§ 90

lg 1 kolmanda lause järgi algusest peale kehtetu ning seda sõltumata vastaspoole vastuvaidlemisest (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 35). 25. Tehingu saab

§ 92

lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel:  tehingu teinud isik oli eksimuses (

§ 92

lg 1);  eksimus oli oluline (

§ 92lg 2) 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-5536 eksimuse põhjustas teise poole käitumine (

§ 92

lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (

§ 92

lg 3 p 3); -eksimuse riisikot kannab vastaspool (

§ 92lg 5).

26. Eksimus on

§ 92lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Hageja väitel viis kostja hageja eksimusse sellega, et kostja ei teavitanud hagejat sellest, et kompromisslepingu punktis 5 märgitud tehniliselt optimaalsem tehnorajatise ümberpaigutamise lahendus tähendab seda, et üks paigaldatavatest masti tõmmitstest jääb paiknema hageja kinnistu juurdepääsu ette.

  1. Ringkonnakohus osutab, et kompromisslepingus ei olnud kokku lepitud tehnorajatise ümberpaigutamise optimaalses lahenduses. See ei nähtu ka lepingueelsetest läbirääkimistest. Elektrilevi OÜ kliendipöördumiste halduse spetsialist Jaanika Hamburg esitas 13.10.
  2. a e-kirjaga (I kd tl 16) hagejale selgitused, mille kohaselt „olemasoleva liini konfiguratsiooniga peab tõmmits jääma Tallinn, Rohula tn 57 kinnistule. Ülejäänud lahendused on võimalikud, kuid vajavad juba liinide konfiguratsiooni muutmist ehk liinide ümber ehitust (projekteerimine, uute võimalike mastide asukohad, tõmmitsate või tugede ümber projekteerimist, maaomanikega kooskõlastamine ja muu võrgu ümberehitusega kaasnevad tegevused ja kulud), kuna tõmmitsata mast püsima ei jää. Ilma olemasolevat võrgu konfiguratsiooni muutmata ei ole võimalik kinnistult ümber tõsta tõmmitsat transpordimaale. Mast paikneb ca 1m haljasala ribal, kuhu ei ole võimalik nõuetekohaselt tõmmitsat paigaldada. Tõmmitsa ankur peab jääma mastist 3-4m, et see nõuetekohaselt ka masti sirgena hoiaks.“.
  3. Nimetatud kirja sisust on võimalik aru saada, et olemasoleva tõmmitsa eemaldamise eelduseks on vaja paigaldada uued mastid, tõmmitsad/toed ja teostada muud võrgu ümberehitusega kaasnev, kuid sellest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja kuhu uued tõmmitsad/toed paigaldatakse.
  4. Seega ei teadnud hageja kompromisslepingut sõlmides, et kokku lepitud optimaalne lahendus tõmmitsa ümberpaigutamiseks võib tähendada tõmmitsate paigaldmist hageja poolt kinnistule planeeritud juurdepääsu ette. Seega oli hageja kompromisslepingu sõlmimisel eksimuses.
  5. Vaidluse all ei ole see, et poolte läbirääkimiste ajal kompromisslepingu sõlmimiseks toimus hageja kinnisasjale Rohula tn 57 elamu ehitus ja kinnisasjale juurdepääsuks väravat ei olnud veel ehitatud. Antud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud foto (I kd tl 6), millelt nähtub ehitusjärgus elamu ja ajutine piirdeaed. Hageja väitel oleks kostja pidanud elamu ehitamisest järeldama, et hageja vajab ka kinnisasjale juurdepääsu võimalust. Ringkonnakohtu arvates ei saa poolte lepingueelsetest läbirääkimistest järeldada kostja teadmist, et olemasoleva tõmmitsa eelmadamisel jääb uude kohta paigaldatud tõmmits takistama hageja poolt laneeritud juurdepääsu kinnistule. Kuhu uued mastid, tõmmitsad/toed paigaldatakse, seda kostja asja materjalidest nähtuvalt lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingu sõlmimise ajal ei teadnud. Projekteerimine toimus alles peale kompromisslepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis juba enne kompromisslepingu sõlmmist hageja planeeritavat juurdepääsu kohta. Sellest tulenevalt ei ole veenvalt põhjendatud hageja väide, et tema eksimuse põhjustas kostja käitumine.
  6. Kuna mõlemad pooled ei teadnud, kuhu uus tõmmits paigaldatakse ja kostja ei teadnud hageja planeeritud juurdepääsu kohast kinnistule, tuleb asjaolusid arvestades ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et tegemist oli mõlema poole ehk jagatud eksimusega. 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-5536 32. Tehingu teinud isik ei või

§ 92

lg 5 järgi tehingut siiski tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Selleks tuleb selgitada, kas lisaks teise poole teavitamiskohustusele lasus ka eksinud poolel enesel kohustus teavet hankida (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-193-05, p 17). Ringkonnakohtus leiab, et käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel ei kandnud hageja eksimuse riski. Asjas ei ole tõendatud, et tal pidi olema teadmine või vähemalt mõistlik kahtlus, et kompromisslepingus kokkulepitud optimaalne lahendus tõmmitsa ümberpaigutamiseks tähendab seda, et tema planeeritud juurdepääsu ette paigaldatakse takistus paigaldatava tõmmitsa näol.
  3. Tehingu tühistamiseks peab eksimus

§ 92lg 3 järgi olema oluline.

Tehing on

§ 92

lg 2 järgi tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Pooled ei vaidle selle üle, et tõmmitsa paigutamine hageja kinnistu juurdepääsu ette võimalik ei ole, seega oli hageja eksimus oluline.

  1. Eeltoodu alusel esines hagejal kompromisslepingu tühistamiseks materiaalne alus. Seega tuleb järgnevalt vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas 2006.a hageja kinnisasja ees asuva elektrimasti ja hageja kinnisasjal asuva tõmmitsa asendamine lõpetas hageja talumiskohustuse. Kostja tugineb asjas sellele, et 2006.a teostati Rohula tänavas asuva õhuliini hooldus- ja remonditöid, mille käigus liini konfiguratsiooni ei muudetud ning seetõttu hageja talumiskohustus ei lõppenud.
  2. Ringkonnakohus leiab, et 2006.a teostatud masti ja tõmmitsa asendamise puhul ei olnud tegemist uue tehnorajatise ehitamisega, kuivõrd mast ja tõmmits vahetati ehk asendati samaväärsega. 2006.a kehtinud elektriohutusseaduse § 5 lg 2 sätestas mh elektripaigaldise omaniku kohustuse paigaldist remontida ja hooldada nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest vara ega keskkonda. Asja materjalidele lisatud 1988.a plaanilt (I kd, tlk 57) nähtub, et Rohula tn 57 kinnistu ees paikneb elektrimast ja seda toestab tõmmits, kuna plaanilt nähtub vastav tingmärk. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud tõmmitsa paigaldamine 2006.a teise kohta.
  3. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas
  4. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse. 2009.a toimusid vastavalt Rohula 57, Tallinn omaniku taotlusele Rohula 57, Tallinn asuva eramu peakaitsme nimivoolu suurendamise tööd, mille käigus eemaldati Rohula 57 kinnistul asuv puitmast ja õhukaabelliinid, kusjuures maakaabelliin rajati Rohula 57 krundi juures olevast puitmastist kuni Rohula 57 liitumiskilbini (I kd, tlk 126 ja 132). 2009.a tööd omaksid käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kui nendega seonduvalt oleks muudetud vaidlusaluse tõmmitsa asukohta. Asja materjalidele lisatud tõendid 2009.a teostatud tööde kohta (I kd, tlk 125-139) ei tõenda, et nende tööde käigus muudeti vaidlusaluse tõmmitsa asukohta. Hageja poolt esitatud plaani suurendus (I kd, tlk 165) ei tõenda samuti seda, et võrreldes kinnistu esmakinnistamise ajaga on tõmmitsa asukohta reaalselt muudetud.
  5. Tehnorajatise plaanilt (I kd, tlk 58) nähtuvad elektrimastide asukohad ning asjas puuduvad igasugused andmed, et vaidlusalune elektrimast oleks hooldustööde käigus 2006 või 2009.a tööde käigus tõstetud teise kohta. Kui elektrimasti ei tõstetud teise kohta, siis puudus vajadus ka tõmmitsa teise kohta paigutamiseks. Arvestades asjaolu, et Rohula 57 kinnistu ees paikevalt elektrimastilt toimub õhuliinide hargnemine otse Saarepuu tänavat pidi kulgevale elektriliinile ning just Saarepuu tänavat pidi kulgeva liini tõmbest 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-5536 tingitud jõudude kompenseerimiseks ongi paigaldatud tõmmits (selle kohta vaata I kd, tlk 75 pöördel), ei oleks elektrimasti ja tõmmitsa ümberpaigutamine ka võimalik.
  1. Hageja on tuginenud asjaolule, et tõmmitsa olemasolu ei ole vajalik, et olemasolevat tehnorajatist kasutada. Hageja esitatud asjatundja MP arvamuse (I kd, tlk 74-79) kohaselt on võimalik elektrimasti püsimine ka ilma vaidlusaluse tõmmitsata. Kostja esitatud asjatundja RR arvamusest nähtuvalt on MP lähtunud masti püsivuse arvutamisel ebaõigetest lähteandmetest (I kd, tlk 87), eelkõige on ebaõiged õhuliini kaablite kaal, mistõttu ei ole ka püsivusarvutuste tulemused tõesed. Kuna hageja seda ümber pole lükanud, siis leiab ringkonnakohus, et tõendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt peab elektrimasti püsimiseks olema paigaldatud tõmmits nagu kostja on varasemalt hagejale osutanud (I kd, tlk 28).
  2. Kuna kostjale kuuluv tehnorajatis paiknes olemasoleval asukohal juba enne Rohula 57, Tallinn esmakinnistamist on hagejal vaidlusaluse tõmmitsa talumiskohustus AÕSRS § 1522 lg 1 järgi ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas AÕSRS § 1522 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas. Maakohtu menetluse ajal kehtis AÕSRS § 1522 lg 1 sõnastuses, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne
  4. aasta
  5. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Maakohtu otsuse tegemise ajal ja käesoleval ajal sätestab AÕSRS § 1522 lg 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. AÕSRS § 1522 lg 2 sätestab ja sätestas, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne
  6. aasta
  7. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine), millega mh muudeti asjaõigusseaduse § 152 lg-t 1, ei reguleeri seda, millist seadust kohaldada kohtumenetluses, mis on alanud enne selle seaduse jõustumist 01.01.
  8. Sellises olukorras tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi - erandiks on seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded, mh talumiskohustuse nõuded. (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-91-08). Seega tuleb vaidluses kohaldada käesoleval ajal kehtinud seadust.
  9. Hageja tugineb sellele, et käesolevas asjas asjakohane säte ei võimalda kaaluda kinnistu omaniku huvi tehnorajatise talumiskohustuse lõpetamiseks või muutmiseks ning eelistab tehnorajatise omanike huve. Ringkonnakohus leiab, et hageja on põhjendamatult keskendunud vaid AÕSRS § 1522 lg 1 ja 2 sätestatule, kuid jätnud tähelepanuta, et AÕSRS § 1522 lg 4 sätestatu järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Seega võimaldab kehtiv seadus nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see on tehniliselt võimalik. Seega on võimalik ka erinevate huvide kaalumine sellise nõude esitamisel. Menetluskulude jaotus 8
(9)Tsiviilasi nr: 2-17-5536 42. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid ringkonnakohtu menetluses esindaja poolt osutatud õigusabi eest 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot kokku 950 eurot ning esindaja istungil osalemise eest tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja teenuse tunnihind õigusabi osutamise eest summas 100 eurot on mõistliku suurusega, kuid täies ulatuses ei ole põhjendatud istungiks valmistumise ajakulu 3 tunni eest 300 eurot. Käesolev asi on pigem vähemahukas ning sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatuks istungiks valmistumise ja istungi kuludeks kokku 2 tundi. Kokku on põhjendatud teenuse osutamise ajakulu 8,5 tundi. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 850 eurot ja tasumise viivitamisega viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.