← Eesti

1-14-7590/245

Kriminaalasi nr 1-14-7590 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 200

lg 2 p 6, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Vadim Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.

  1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.
  2. a ja lõppeb 27.03.
  3. a. Vangla ei toeta Vadim Semjonovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vadim Semjonovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Vadim Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Vadim Semjonov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Vadim Semjonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Vadim Semjonovi ja tema kaitsja, leiab, et Vadim Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  5. Vadim Semjonov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vadim Semjonov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Vadim Semjonov on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Vadim Semjonovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vadim Semjonov on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused ei ole käesoleval ajal enam kehtivad. Vadim Semjonov kannab esmakordselt karistust kinnipidamisasutuses. Vadim Semjonov kannab karistust raske varavastase süüteo toimepanemise eest, s.o suures ulatuses ja relva ähvardusel toime pandud grupiviisilise röövimise katse eest. Kohtu hinnangul kuriteo asjaolud on rasked. Materjalide kohaselt soovis Vadim Semjonov koos kuriteo kaasosalistega relva ähvardusel röövida 80 000 euro väärtuses sularaha. Selleks jättis Vadim Semjonov koos kuriteo kaasosalistega mulje, et hangib oma tuttavale 20 kg narkootilist ainet amfetamiini, mille viimane oli nõus 80 000 euro eest ostma. Tegelikkuses Vadim Semjonov ja tema kuriteo kaasosalised ei kavatsenudki narkootilist ainet hankida. Sularaha kättesaamiseks rammisid kuritegeliku grupi liikmed sularaha omanud isiku sõiduautot ja kasutasid sõiduauto peatamiseks ka laskekõlbulikku tulirelva. Kuritegu jäi lõpule viimata kuna sündmusesse sekkus politsei. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt oli kuritegu läbimõeldud ja planeeritud ning kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli suures ulatuses rahalise kasu saamine. Vadim Semjonovi omas kuriteo toimepanemisel olulist rolli, kuna kannatanu oli just Vadim Semjonovi tuttav ja tehingute täpsed detailid leppis just Vadim Semjonov kannatanuga kokku. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Vadim Semjonovi selgitusi kuriteo kohta, ei ole kohus veendunud, et Vadim Semjonovi poolt senini ära kantud karistus on täinud oma eesmärki. 3.2 Vangistuse jooksul on Vadim Semjonov läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Samuti on Vadim Semjonov omandanud riigikeele tasemel A2 ja keevitaja kutse. Tööhõives ei ole Vadim Semjonov osalenud tervise tõttu. Sellele vaatamata ei ole Vadim Semjonovi käitumist karistuse kandmise ajal võimalik pidada positiivseks. Seda põhjusel, et Vadim Semjonovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust viisaka käitumise kohustuse rikkumise ja allumatuse eest. Ka distsiplinaarkaristuste kohta on Vadim Semjonov selgitanud üksnes, et nii juhtus (nagu kuriteo kohtagi). Lisaks distsiplinaarkaristustele peab kohus oluliseks, et Vadim Semjonovi suhtes on vangistuse ajal korduvalt kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna vangla andmetel osaleb Vadim Semjonov narkootiliste ainete vanglasse organiseerimises ja levitamises. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline ja valmis täitma kõiki kohustusi ning kehtestatud nõudmisi. Vadim Semjonov seda ilmselgelt teinud ei ole. 3.3 Vabanemise korral on Vadim Semjonovil võimalik elama asuda enda korterisse aadressil Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Vadim Semjonovi sõnul soovib ta vabanemise korral tööle asuda Soome Vabariiki. Tartu Vangla andmetel Vadim Semjonovil puuduvad rahalised nõuded ja vabanemisfondis on 1620 eurot. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vadim Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Vadim Semjonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Vadim Semjonovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Anti Aasmaa Advokaadibüroost Anti Aasmaa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 228 eurot (koos käibemaksuga). 3 Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 228 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 228 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Vadim Semjonovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.