) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et R L majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub olemasoleva vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 24 228,84 euro ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb R L pankrot välja kuulutada. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt
lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise pankrotihalduri tasu kokku 1350 eurot kuulub ajutisele haldurile väljamõistmisele.
lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.
lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus R L’t (isikukood xxxx) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 15.10.2019, kell 10:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.