kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 6 kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 17.
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja menetluskulud on kokku summas 681 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 225 eurot, õigusabikuludest summas 420 eurot ja kostjale dokumentide kättetoimetamise tasust summas 36 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista (
Menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 36 eurot on asja läbivaatamise kulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista (
Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 420 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi ja 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot + käibemaks järgnevalt: 1) dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1 tund ja 30 minutit summas 150 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi summas 200 eurot; Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot + käibemaks vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 420 eurot. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). 7 Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa seetõttu kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuga. Hageja menetluskulud (riigilõiv, asja läbivaatamise kulu ja õigusabikulud) kokku on 681 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.