lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Rain Lind Isikukood: 38202266539; elukoht: xxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; töökoht: xxxx. Tõkend KrMS § 217 alusel peeti Rain Lind kahtlustatavana kinni 05.04.2019.a kuni 06.04.2019.a. Alates 06.04.2019.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni 06.04.2020.a. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: 26.03.2014.a Harju Maakohtu poolt karistati süüdistatavat
järgi vangistusega 6 kuud;
Karine Nersesjan (loobus kohtuistungil) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Rain Lind
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel arvestada Rain Linnu karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (05.04.2019 kuni 06.04.2019.a) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada Rain Linnule mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 418 (neljasaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab Rain Lind järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.
lg 2 p 5 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi sõltuvusvastasele ravile ja kohustuma osaleda programmis „Kainem ja Tervem Eesti“. 8.
lg 2 p 8 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis LOP (liiklusohutusprogramm). 9. Määrata Rain Lind Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 10.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Rain Linnu (Lind) suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
järgi toimepandud kuriteos, juhtis uuesti, st korduvalt 05.04.2019 kella 09.18 ajal xxxx juures suunaga xxxx mnt poole mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,35 mg/l, laiendmääramatusega 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,23 mg/l) ning rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Rain Lind toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
28.06.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav Rain Lind ja tema määratud korras kaitsja Karine Nersesjan kokkuleppe järgnevas. Prokurör taotleb kohtus Rain Linnu (Lind) süüdimõistmist
lg 2 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aega 05.-06.04.2019 karistuse hulka, s.o 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 1 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotleb vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada vangistus üldkasuliku tööga
Vastavalt
3 Seega mõistetav vangistus moodustab 418 tundi üldkasulikku tööd ja üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks taotleb prokurör 1 aasta 6 kuud. Rain Lind on nõus sooritama üldkasulikku tööd. Vastavalt
lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 2 p 2 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi sõltuvusvastasele ravile ja kohustuma osaleda programmis „Kainem ja Tervem Eesti“.
lg 2 p 8 alusel kohustada Rain Lindu käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis LOP (liiklusohutusprogramm). Rain Lind määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Harju kriminaalhooldusosakonna
Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled kinnitasid 14.10.2019.a toimunud kohtuistungil, et jäävad kokkuleppe juurde Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Rain Lind kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 4 Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.