Obsah (6)

§ 75§ 78§ 113§ 64§ 76§ 121

1-15-10839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10839 (15244000245) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Jaak Jõe Viru Maakohtu 19.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Jaak Jõele katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.11.2021. Käitumiskontrolli ajal, s.o kohtumääruse jõustumisest 24 kuu jooksul, peab Jaak Jõe kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 pdes 2, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Jaak Jõe peab: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) kindlustama end tööga või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 1 1-15-10839 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Jaak Jõe vangistusest vabanemisest. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jaak Jõele Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot ja 80 senti. Mõista Jaak Jõelt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700044635 ning selgitus „Jaak Jõe, 1-1510839, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 19.06.2017 otsusega tunnistati Jaak Jõe süüdi

§ 113

p 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja kohaldades

§ 64

lg 1, § 65 lg 2, § 68 sätteid mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis 6 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.07.

1. Kohtuotsus jõustus 27.06.
3. 02.10.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Jõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J. Jõe karistusaeg algas 16.07.2015 ja see lõppeb 13.11.2021 ning

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 04.10.2019.

J. Jõe isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur kinnipidamisasutuse seisukohta ega toeta J. Jõe vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas J. Jõe, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Enne karistuse kandmisele asumist ametlikku tööd ei olnud. Kaks tööandjat on kinnitanud suuliselt, et võtavad vabanemise korral tööle. M , OÜ-s H oleks töö seotud metsatöödega. Tööandjaga töötasu suurusest juttu ei ole olnud. Vangistuses olles töötab, kuid tööd pakutakse vähe ja töö tegemine tagas ainsa sissetulekuallika. Majanduslikult loodab hakkama saada, kuid kindlasti on vaja tööle minna. Lähedased, kes saaks materiaalselt toetada, puuduvad. Esialgne elukoht vabanemise korral on XXX ühiselamus seni, kuni kodu saab korda. Vabanemise korral saaks seada korda oma elu: kodu korda seada, aidata tütart ja lapselast ning tasuda võlgnevused seoses viimase kohtuotsusega. Kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol. Vangla nägemine seestpoolt õpetas, et alkoholi tarvitada enam ei soovi. Alkoholisõltuvust ei ole. Suhted lapsega on alati head olnud, kahel korral on toimunud kokkusaamine vangistuses, paar korda on kontakt toimunud telefoni teel ja lisaks kirja teel. Kõik sotsiaalprogrammid on läbitud täies mahus, sh Eluviisitreening. Programmi läbimine õpetas, et oma kurbust ja viha ei tasu valada alkoholi, saab ilma. Programm Õige Hetk õpetas, kuidas elus toime tulla, kuidas 2 1-15-10839 elada ilma alkoholita. Alkoholi tarvitamisest keeldumise kogemus on varasemast elust olemas: tütre sünni järgselt keeldus alkoholi tarbimisest 6 aasta vältel.
3. Kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et äärmisel juhul on võimalus pöörduda Töötukassa poole, kui töökoha leidmine ei õnnestu. Esindatav suhtub kriitiliselt enda probleemidesse. Puudub alkoholi tarvitamise soov ja läbitud on kaks alkoholivastast programmi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud J. Jõe isikliku toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ning kaitsja seisukohad, leiab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et J.

Jõe tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et J. Jõe on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et J. Jõe puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

1. Hinnates eelnevas alapunktis loetletud asjaolusid J. Jõega seonduvalt, on kohus seisukohal, et olemuslikult on kuriteod, millede toimepanemise eest J. Jõe karistust kannab, rasked. Samas tuleb nentida, et seadusandja on ette näinud ka raskeid, esimese astme kuritegusid toime pannud isikutele ennetähtaegse vabanemise võimaluse. Seega on vähemalt üldjuhul õiguslikult irrelevantne kinnipeetava vabastamata jätmine üksnes toimepandud kuriteo raskuse motiivil.
2. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on J. Jõe viibinud kinnipidamisasutuses ca 4 aastat ja 3 kuud, tema karistusaeg algas 16.07.
3. Kohus märgib, et J. Jõe puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal – kehtivad distsiplinaarkaristused J. Jõel vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nõustuda saab sellegagi, et J. Jõe käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist toetavad. Nii on J. Jõe vangistuses tegelenud töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul, mis tähendab, et ka vangistuses on tal säilinud tööharjumus. Välja toomist vajab seegi, et J. Jõe on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja läbi on viidud ka vestlusi psühholoogiga. Vangistuses viibimise perioodil on J. Jõe säilitanud suhted oma ainsa lähedase isikuga - tütrega. Hinnates eeltoodut, saab nentida vaid üht - J. Jõe käitumine kinnipidamisasutuses on olnud eeskujulik. Ta on teinud ja andnud endast kõikvõimaliku, näitamaks, et ta on oma vigu/teo keelatust mõistnud. Kõrvuti oma teo keelatuse mõistmise ja teadvustamisega pole ta omaks võtnud vanglas sagedasti omaks võetavat subkultuuri, ent veelgi enam – ta on kinnipidamisasutuses viibitud aega kasutanud toimepandud kuriteo toimepanemise põhjuste mõistmiseks ja töötamiseks. 3 1-15-10839 Eelnev viib omakorda järelduseni, et J. Jõe peab oluliseks edaspidi elada seaduskuulekalt, iseseisvat hakkama saamist ja toimetulekut, ent sedagi, et õiguskuuleka elu üheks garantiiks on loobumine alkoholist. Need on kaalukad asjaolud, mis motiveerivad J. Jõed õiguskuulekalt käituma, toetades seeläbi tema vabanemist. Siinkohal olgu ka selgesti ja üheselt mõistetavalt välja toodud – kohus ei tugine J. Jõe puhul tema sõnadele ja/või lubadustele, vaid teda positiivselt iseloomustavad ja tema vabanemist toetavad aspektid baseeruvad tema reaalsetele tegudele ja käitumisele karistuse kandmise ajal.
4. J. Jõe selgitustest nähtuvalt viisid teda kuritegelikule teele alkoholi tarbimine. Seega on oluline hinnata J. Jõe vabanemisjärgset suutlikkust elada ilma alkoholi tarbimata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on J. Jõe osalenud vangistuses viibimise perioodil alkoholivastases programmis. Tuleb tõdeda, et esmakordne programmis osalemine jäi J. Jõel pooleli, s.o kursus jäi lõpetamata. Siinjuures tuleb aga välja tuua, et programmis mitteosalemise põhjuseks oli vangla poolt samal ajal kahe erineva tegevuse pakkumine: töötamine ja õppimine. Objektiivselt on võimatu kahte erinevat tegevust kahes erinevas kohas samaaegselt toimetada. Kui isik on seisus, kus ta peab valima erinevate tegevuste vahel, siis seega peab ka tegeluste pakkuja arvestamata, et üks või teie tegelus jääb objektiivselt sooritamata. J. Jõe on valiku tulemusena langetanud otsuse, et eelistatud tegevus on töö tegemine. Kuna J. Jõe on vangistuses viibimise perioodil pikaajaliselt töötanud, siis saab teha järelduse, et töö tegemise eelistamine ei olnud hetkeline mõte. Seda, et J. Jõe on soovinud ja seadnud endale eesmärgiks majandusliku toimetuleku tagamise, mis võimaldab erinevate materiaalsete hüvede tarbimist, ei saa ette heita seni, kui taolise eesmärgi saavutamine ei seondu käitumisega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kuna aga J. Jõe on käesolevaks ajaks asunud läbima vangla poolt pakutavat alkoholivastast programmi, siis järelikult J. Jõe on oma käitumisega üles näidanud, et väärtuslik on nii töö tegemine kui ka astuda samme, mis välistavad edaspidise alkoholi tarbimise vabaduses olles. Seega on J. Jõe vangistuses viibimisel sisustanud oma vaba aega mõtestatud tegevusega. Kuna J. Jõega on psühholoog läbi viinud ka vestlused sõltuvusainetest vabanemiseks ja J. Jõe on oma varasemas elus üles näidanud suutlikkust elada ilma alkoholi tarbimata, siis saab vabanemisjärgset prognoosi alkoholi tarbimisest hoidumises pidada usutavaks ning realiseeruvaks. Kui siia juurde arvestada, et lisaks alkoholisõltuvusest vabanemise programmile ning vestlustele psühholoogiga on J. Jõe läbinud ka sotsiaalprogrammi “Õige Hetk”, siis kohtu veendumus vaid tugevneb, kuna programmis osalemine eeldab eneseanalüüsi võimet ning kuna programmi rakendatakse pigem kriminaalhoolduses ja enne vanglast vabanemist, siis J. Jõe on kinnipeetav kes on oma väärtushinnangutes ja mõttevigades teinud korrektiivi ja kes mõistab seost õigusrikkumiste ja oma hoiakute, mõtlemise ja tunnetega; kes on õppinud suhtlemis- ja konfliktide lahendamise oskusi.
5. J. Jõe on olnud pidevalt, sh kinnipidamiseelsel ajal, küll mitteametlikult, tööga hõivatud. Töötamist ja töötamise läbi legaalse sissetuleku saamist jätkas J. Jõe ka vanglas. Vabanemise korral on J. Jõele tööd pakutud elukohalähedases OÜ-s H . Kohus on veendumusel, et J. Jõe, kes on kinnipidamisasutuses viibitud ajal teinud pikaajaliselt tööd, on säilitanud töötegemise harjumuse. Seejuures tuleb majandusliku toimetuleku puhul arvestada sellega, et J. Jõe sõnul on tal täitmata kohtuotsusest tulenevad kohustused nii menetluskuludena kui tsiviilhagi näol. Arvestades kohtuotsuses märgitud kulude suurust saab J. Jõe vabanemisjärgset toimetulekut pidada kesiseks, kuid seejuures on oluline, et J. Jõe mõistab, et igapäevase toimetulemise tagab vaid töö tegemisest saadav sissetulek, mitte aga riigi poolt Töötukassa kaudu pakutavad teenused/toetused. Ehk siis vaatamata tööle saamisele võib J. Jõe siiski sattuda majanduslikku kitsikusse, kuid arvestada tuleb et majanduslikud raskused või omakasu ei ole olnud J. Jõe kuritegude toimepanemise põhjuseks. 13.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Iseloomustuse kohaselt on J. Jõel olemas võimalus asuda elama enda omanduses olevasse eramusse kui selgub, et see on kasutuskõlblik. Kuid 4 1-15-10839 J. Jõe on avaldanud, et võimalus on asuda elama ühiselamus, aadressiga XXX. Ühiselamu pidaja J Ü OÜ esindaja on vastava nõustumuse J. Jõe ühiselamusse elama asumiseks ka andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on ühisealmus olemas kõik eluks vajalik. Kuna ühiselamusse asuja on avaldanud soovi elada ühisealmus ning ühiselamu pidaja on avaldanud nõustumust tagada J. Jõele elamispind, siis on elukoht J. Jõel vabanemise järgselt olemas. Seega on J. Jõel vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 14. Samuti tuleb kohtul seadusenõuetest johtuvalt arvestada isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid. Esmalt märgib kohus, et J. Jõed süüditunnistav otsus on vormistatud resolutiivotsusena. St, et vabastamisküsimust otsustavale kohtule ei ole teada kohtuotsuse sisulised põhjendused. Seega saab kohus hinnata kuriteo toimepanemise asjaolusid vaid süüdistuses toodud asjaolude ja karistusotsuse pinnalt. J. Jõed karistati

§ 121

lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. Võttes arvesse, et seadusandaja on

§ 121

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse, siis viitab J. Jõele kohaldatud vangistuse määr, s.o 6 kuud vangistust, tema küllaldaselt väikesele süüle. Mis puudutab

§ 113

lg 1 järgi mõistetud karistust, s.o 6 aasta pikkust vangistust, siis nähtub, et kohus karistas J. Jõed sanktsioonimäära alammääras. See annab alust seisukohaks, et kohus on hinnanud J. Jõe süüd ka eluvastase kuriteo toimpanemisel samuti väikeseks. Süü väiksusele viitab selgelt ka J. Jõe süüdistusse kantud teopanus eluvastase kuriteo toimepanemisel. Nii nähtub, et tema tegevus kannatanu suhtes piirdus aktiivse tegevuse vormis puuhaluga vähemalt kolmel korral vastu pead ja keha löömises ning ahjuroobiga vastu kannatanu keha löömises. Märkimist väärivaks on seegi, et kannatanu surma põhjustasid aju-kolju lahtine tömp trauma koljulaeluude hulgikillunenud murruga, mis tekkisid eelduslikult J. Jõest erineva isiku poolt tehtud kirvelöökidest kannatanu pähe. Seega leiab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaoludest johtuvalt, et J. Jõe süüd koostoimes toimepandud kuriteo asjaoludega ei saa hinnata sedavõrd suureks, mis välistaks tema ennetähtaegse vabastamise.

1. J. Jõe õiguskuuleka käitumise kindlaim tagatis on aga tema ise. Vastava motivatsiooni olemasolu on J. Jõe kohtuistungil kohtule ka kinnitanud ja edaspidi tuleb vaid näidata oma tegudega suutlikust pidada oma sõna ja elada seaduskuulekat elu. Puutuvalt J. Jõe suhtlusringkonda, peab kohus vajalikuks märkida, et puuduvad andmed kas kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud või mitte. Iseloomustuse esitaja eeldab, et J. Jõe suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kuna J. Jõe on kinnipeetav, siis vangistuse tingimustes toimub paratamatult suhtlus ka kaaskinnipeetavatega. Et toime pandud kuritegude üheks põhjuseks oli J. Jõed ümbritsev seltskond, kellega tarbiti üheskoos alkoholi, siis peab kohus vajalikuks piirata J. Jõe suhtlusringkonda.
2. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et J. Jõele tuleb anda reaalne võimalus näidata, et ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Eelneva pinnalt kohus leiabki, et J. Jõel tuleb karistuse täitmist jätkata reaalsest vangistusest erineval viisil ehk katseaja ning kontrollnõuete- ja kohustuste täitmise tingimustes. J. Jõe allub kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; kindlustama end tööga või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Katseaeg tuleb määrata 24 kuu pikkusena, kuid mitte kauem kui 5 1-15-10839 13.11.
3. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui J. Jõe kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui J. Jõe kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
4. Seoses J. Jõe suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid J. Jõe varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse J. Jõed just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. J. Jõe kaitsja Ilya Zuev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 64,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 10,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit, summas 27 eurot, kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub J. Jõelt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6