← Eesti

2-18-9831/44

Obsah (4)§ 78§ 29§ 6§ 82

Tsiviilasi nr: 2-18-9831 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Tallinn Tsiviil

§ 78lg 1 tähenduses.

  1. Muuhulgas peab Provident OÜ vajalikuks välja tuua, et Provident OÜ hinnangul on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning eiranud poolte võrdsuse põhimõtet. Provident OÜ hinnangul jättis maakohus Provident OÜ hagi rahuldamata, tuginedes eelkõige kostja Aktsiaseltsi Megaron-E seadusliku esindaja Aivo Mark poolt vande all antud ütlustele, samas üle kuulamata Osaühingu BESTOK KINNISVARA poolt nimetatud lepingu allkirjastanud isikud ning isikud, kes osalesid lepingueelsetel läbirääkimistel.
  2. Samas jättis maakohus
  3. novembri
  4. a määrusega rahuldamata Provident OÜ poolt
  5. augusti
  6. a menetlusdokumendis esitatud taotluse kuulata käesolevas tsiviilasjas tunnistajatena üle Osaühingu BESTOK KINNISVARA ajutised pankrotihaldurid IL, AH, samuti Osaühingu BESTOK KINNISVARA endine juhatuse liige LV, samuti Osaühingu BESTOK KINNISVARA endised töötajad YS ja RR, kes puutusid vahetult kokku vastava lepingu sõlmimise ja vaidlusaluse sätte formuleerimisega. Seega ei ole maakohus andnud pooltele võrdset võimalust esitada tõendeid oma väidete kinnitamiseks, mida tuleb lugeda oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks.
  7. Üleüldse oli Aktsiaseltsi Megaron-E seadusliku esindaja Aivo Mark poolt vande all antud ütluste osas tegemist õigusvastase tõendiga, kuivõrd TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Provident OÜ
  8. detsembri
  9. a menetlusdokumendi punktis 2.11 Provident OÜ ei nõustunud Aktsiaseltsi Megaron-E taotlusega kostja Aktsiaseltsi Megaron-E seadusliku esindaja AM vande all ülekuulamiseks.
  10. Ka Riigikohus on märkinud, et poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda (või enda seadusliku esindaja), vaid vastaspoole (või tema seadusliku esindaja) vande all ülekuulamist
  11. Seega ei olnud menetlusõiguse normide kohaselt võimalik Aktsiaseltsi Megaron-E
  12. novembri
  13. a menetlusdokumendis esitatud taotluse alusel TsMS § 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-9831 267 lg 1 kohaselt Aktsiaseltsi Megaron-E seadusliku esindaja juhatuse liikme AM vande all ülekuulamine.
  1. Samuti olid Provident OÜ hinnangul Aktsiaseltsi Megaron-E seadusliku esindaja juhatuse liikme AM vande all antud ütlused ebausaldusväärsed ega saanud anda maakohtule täiendavat objektiivset tõendusteavet. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Asja materjalidest nähtub, et: - 04.05.2012 müüs Bestok KV kostjale notariaalselt tõestatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingute nr 1735 alusel mh lepingu esemeks I oleva Küünisaare kinnistu (registriosa 6325102). Lepingu punkti 2.1.12 kohaselt lepingu esemega I seoses on müüjal võlgnevused kolmandate isikute (AS Vensen, OÜ Jaotusvõrk) ees seoses lepingu eseme I liitumistasude (vee - ja kanalisatsiooniga ning elektrivõrguga) maksmisega. - Lepingu punkti 3.6.
  5. kohaselt ostja kohustub tasuma lepingu esemeks I oleva kinnistu arendamisega seotud vee - ja kanalisatsiooniga liitumise eest tasumisele kuuluva liitumistasu, samuti muud lepingu esemetega seotud liitumistasud. Lepingu punkti 3.6.
  6. kohaselt müüja kohustub ostjale kompenseerima lepingu esemeks I oleva kinnistu arendusega seotud vee - ja kanalisatsiooniga liitumise eest tasumisele kuuluva liitumistasu summas 64461,88 eurot, mis sisaldab käibemaksu, hiljemalt 31.12.2013.a. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt viivist 0,05 % tasumata summalt päevas (tl 18-25); - Samal päeval, st 04.05.2012, sõlmisid Bestok KV ja kostja notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud (nr 1741), mille punktide 1.
  7. ja 1.
  8. kohaselt on lepingu esemeks Harjumaal Harku vallas Liikva külas asuv Kople 1 kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 8872702). Lepingu punkti 2.1 kohaselt omanik seab hüpoteegipidaja kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 65000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu punkti 2.2 kohaselt hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 04.05.2012.a. sõlmitud ja Tallinna notari Robert Kimmeli poolt tõestatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktist 3.6.
  9. Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse (tl 16- 17, 55); - Harjumaal Harku vallas Liikva külas asuv Kople 1 kinnistu omanikuks sai 02.11.2012 OÜ BESTOK ARENDUS (tlk 12). - 04.12.2012 omandas Provident OÜ kinnisasja Kople 1 (praeguse nimetusega VäikeKople, registriosa 8872702) OÜ-lt BESTOK ARENDUS (tl 27); - 19.10.2015 kustutati Bestok KV äriregistrist (tl 26); - 15.05.2018 esitas AS Megaron-E kohtutäitur Mati Kadak´ale täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notari Robert Kimmeli 04.05.2012 notariaalne leping nr 1741, võlgnikuks hageja, nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu (tlk 13-15). 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-9831
  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praeguses asjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalne leping, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
  2. Asjaõigusseaduse § 279 lg 7 järgi võib pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus on
  3. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09 tehtud otsuse p-s 25 selgitanud, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib selliseid vastuväiteid esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Seega on hagejal võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väitele, et tagatav nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mida hageja käesoleval juhul teinud ongi.
  4. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle, kas 04.05.2012 notariaalselt tõestatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingute p-s 3.6.
  5. kokkulepitud kohustuse sissenõutavaks muutumiseks oli kostjal vaja eelnevalt tasuda 3-ndatele isikutele liitumistasu või mitte. Maakohus leidis, et viidatud lepingutes selline kohustus puudub. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 25.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1112-15, p 15).
  3. Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et ainult OÜ Bestok KV ajutise pankrotihalduri selgitustega (tlk 121) ei ole veenvalt tõendatud, et lepingupoolte ühiseks tahteks oli Bestok KV kohustuse sissenõutavaks muutumine seada sõltuvusse sellest, kas kostja poolt on liitumistasud eelnevalt 3-ndatele isikutele tasutud. Maakohus hindas nii vaidluse all oleva lepingupunkti teksti, võrdles neid lepingu teiste punktidega ning arvestas otsustuse kujundamisel ka lepingu sõlmimise asjaolusid. Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rajas oma seisukoha vaid kostja seadusliku esindaja AM poolt vande alla antud seletustele.
  4. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega ka selles, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme, jättes hageja taotletud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Asjast ei nähtu, et hageja sellise taotluse maakohtule esitas. Hageja 27.08.2018 menetlusdokument ei sisalda taotlust maakohtule, vaid hageja on teatanud, et ta võib tulevikus esitada taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kui hageja maakohtule taotlust ei esita, siis pole maakohtul ka võimalik taotlust lahendada. 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-9831 Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et 01.11.2018 määrusega jättis maakohus hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Seonduvalt hageja taotlusega lahendas maakohus selle määrusega hageja taotluse, kus hageja palus kohtul täita selgitamiskohustust.
  1. Apellatsioonkaebuses väidab hageja ka seda, et maakohus rahuldas ebaõigesti kostja taotluse kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks, kuigi hageja sellele nõusolekut ei andnud. Maakohtu 19.12.2018 määruse (tlk 139) kohaselt rahuldas maakohus AM ülekuulamise taotluse TsMS § 2681 alusel, st kohaldas sätet, mille sisuks on poole ülekuulamine kohtu algatusel. Seega ei ole põhjendatud hageja apellatsioonkaebuse väide, et kohus rahuldas menetlusnorme rikkudes kostja taotluse, kuigi hageja vaidles sellele vastu. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus pooli ebavõrdselt kohelnud.
  2. Hageja väidab ka seda, et maakohtu seisukoht vaidlustatud lepingupunkti tõlgendamisel tooks kaasa hea usu põhimõtte vastase olukorra, kus lisaks kostjale saaks ka 3-ndad isikud võlausaldajana Bestok KV nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16).
  3. Ringkonnakohus hageja seisukohaga, et tõlgendatav lepingutingimus on hea usu põhimõttega vastuolus, ei nõustu. Esiteks märgib ringkonnakohus seda, et lepingupoolte vabadus kokkuleppe sisu ise määrata toob kaasa ka selle, et kohtutel on õigus ainult väga piiratud juhtudel sekkuda lepinguvabadusse. Kohustuse sisu kindlaksmääramisel võib teatud asjaoludel siiski kohtutel olla õigus seda hinnata hea usu põhimõttest tulenevat, st ka tõlgendada lepingut laiendavalt nagu seda hageja käesoleval juhul soovib, kuid seejuures tuleb arvesse võtta lepingu sisu ja selle eesmärki. Käesoleval juhul leppisid lepingupooled kokku konkreetses kohustuses, selle täitmise tähtajas ning selles, et kostja täidab võlgniku kohustuse 3-ndate isikute eest. Sellistes tingimustes kokkuleppimine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Mõlemal lepingupoolel on lepingu järgi soorituskohustus ning asjaolu, et kostja peab endale võetud kohustuse täitma hiljem, kui lepingu teine pool, ei tee kokkulepet hea usu põhimõtte vastaseks.

§ 82

lg 2 järgi, kui kohustuse täitmise tähtaeg on kokku lepitud tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 7 esimese ja teise lause järgi, kui kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Kohustuse täitmise tähtpäev oli hiljemalt 31.12.2013.a. Puudub vaidlus selles, et võlgnik kohustust ei täitnud, mistõttu kohustus muutus sissenõutavaks. 31. Ringkonnakohus osutab, et hageja ei vaidle selle üle, et lepingu sõlmimise ajal oli Bestok KV-l 3-ndate isikute ees liitumistasude tasumise kohustus vähemalt selles summas, mille ulatuses Bestok KV kohustuse kostja ees võttis ja kostjal on Bestok KV-ga sõlmitud lepingust tulenevalt jätkuvalt kohustus tasuda liitumistasud 3-ndatele isikutele. 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-9831
  1. Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebustes taasesitatud väidetele uuesti vastata. Kaebustes viidatud menetlus- ja materiaalõigusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMs § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg1 p-st
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.