← Eesti

2-18-14549/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-14549 Tsiviilasi A.A. , M.M. ja E.E. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 900 eurot + 900 eurot + 900 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): E.J. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja Meelis Leis Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX ), M.M. (ik: XXXXXXXXXXX ) ja E.E. (ik: XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja M.K. hagi E.J. vastu elatise RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
  5. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 7 järgmises sõnastuses: „Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E.J. poolt alates
  6. septembrist 2018 M.K. i pangakontole A.A., M.M. ja E.E. kulude katteks kantud summadega. Ajavahemikus
  7. september 2018 kuni
  8. jaanuar 2019 on E.J. tasunud nimetatud kulude katteks M.K. i pangakontole kokku 175 eurot.“ Parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 esinevad kirjavead ja lugeda õigeks nime „A. “ asemel „A. “.
  9. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
  10. Rahuldada A.A. , M.M. ja E.E. hagi E.J. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 3.
  11. Välja mõista E.J. lt A.A. kasuks elatis 100 eurot kuus alates 28.09.
  12. a kuni A.A. täisealiseks saamiseni 01.02.
  13. a. 3.
  14. Välja mõista E.J. lt M.M. kasuks elatis 100 eurot kuus alates 28.09.
  15. a kuni M.M. täisealiseks saamiseni 26.01.
  16. a. 3.
  17. Välja mõista E.J. lt E.E. kasuks elatis 100 eurot kuus alates 28.09.
  18. a kuni E.E. täisealiseks saamiseni 09.11.
  19. a. 3.
  20. Elatis tasuda M.K.i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank), selgituseks märkida „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. 3.
  21. Jätta menetluskulud E.J. kanda ja jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. 3.
  22. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E.J. poolt alates
  23. septembrist 2018 M.K. i pangakontole A.A. , M.M. ja E.E. kulude katteks kantud summadega. Ajavahemikus
  24. september 2018 kuni
  25. jaanuar 2019 on E.J. tasunud nimetatud kulude katteks M.K. i pangakontole kokku 175 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.“
  26. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E.J. kanda. Seoses A.A. l, M.M. l ja E.E. l hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  27. A.A. (sünd XXXXXXXXX ), M.M. (sünd XXXXXXXXX ) ja E.E. (sünd XXXXXXXXX) (hagejad/lapsed) esitasid oma seadusliku esindaja, ema M.K. i kaudu 28.09.2018 maakohtule E.J. (kostja/isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja miinimumsummas elatise iga hageja kasuks alates 01.09.
  28. 28.01.2019 kohtuistungil oli hagejate seaduslik esindaja nõus elatisega 100 eurot kuus ühe hageja kohta alates 28.09.
  29. 2
  30. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub elatise väljamõistmiseks alus. Hagejad on 50% ajast isa ja 50% ajast ema kasvatada. Kostja soovib, et vanemad kasvataksid lapsi ka tulevikus võrdsetel alustel. Kostja on esitanud kohtule seoses hooldusõiguse ja suhtluskorraga teises menetluses avalduse. MAAKOHTU LAHEND
  31. Tartu Maakohus rahuldas
  32. veebruari 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis E.J. lt välja elatise alates
  33. septembrist 2018 A.A. kasuks 100 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni
  34. veebruaril 2023, M.M. kasuks 100 eurot kuus kuni M.M. täisealiseks saamiseni
  35. jaanuaril 2026 ja E.E. kasuks 100 eurot kuus kuni E.E. täisealiseks saamiseni
  36. novembril
  37. Elatis tuleb tasuda M.K. i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgituseks märkida „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et alates 01.09.2018 elavad hagejad emaga X ning alates 01.01.2019 on hagejad nädala sees emaga ja nädalavahetustel isaga. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejatel on vahelduv elukoht. Pere juhtumiplaani väljavõttest nähtuvalt on vanemad lastekaitsespetsialist M.P. juuresolekul 13.08.2018 kokku leppinud, et hagejad kolivad emaga X, hakkavad seal koolis käima ja kohtuvad isaga igal nädalavahetusel. Kuivõrd vanemad on kokku leppinud, et hagejad elavad emaga X, on nende elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 järgi ema elukoht. Tõele ei vasta kostja väide, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja. Kohus tuvastas, et hagejad on viibinud kostja juures
  38. a septembris 10 päeva, oktoobris 13 päeva, novembris 9 päeva ja detsembris 13 päeva ning
  39. a jaanuaris
  40. jaanuari seisuga 7 päeva. Seega on hagejad viibinud isa juures märgatavalt vähem aega kui ema juures ning ka kokkuleppe kohaselt viibivad hagejad alates 01.01.2019 kostja juures nädalavahetuseti (keskmiselt 8 päeva kuus). Õige ei ole ka kostja arusaam, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hagejad viibivad tema juures, on ta ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta perioodil 01.09.2018 kuni 25.01.2019 kandnud hagejate seaduslikule esindajale laste kulutuste katteks 175 eurot, mis teeb 35 eurot kuus kolmele lapsele. Ostukviitungitest nähtuvalt on kostja alates 01.09.2018 kuni jaanuari keskpaigani teinud kulutusi hagejate vaba aja veetmisele ja meelelahutusele 597,92 eurot (119,58 eurot kuus), riietele-jalatsitele 115,88 eurot (23,17 eurot kuus), tervishoiule 79,63 eurot (15,92 eurot kuus) ja koolitarvetele 9,91 eurot (1,98 eurot kuus). Seega kui jätta välja kulutused meelelahutusele ja vaba aja veetmisele, nähtub tõenditest, et kostja tehtavad püsikulutused hagejate vajaduste rahuldamiseks on olnud selgelt ebapiisavad (vähem kui 100 eurot kuus kolme lapse kohta) ning ei vasta kostja ülalpidamiskohustuse ulatusele. Laste meelelahutusele ja vaba aja veetmisele kulutuste tegemise vajadus ja suurus sõltub sellest, millised on vanemate rahalised võimalused pärast laste hädavajalike vajaduste rahuldamist. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika järgi olla igasugune asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil 3 (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Kostja ei ole kohtule enda sissetulekuid avaldanud. Kohtu järelepärimisele on vastatud, et kostja omab arvelduskontot Swedbank AS-s, mille väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulekuks töötasu
  41. a novembris 304,62 eurot,
  42. a jaanuaris 482 eurot ja veebruaris 498 eurot. Lisaks on laekunud kontole igakuiselt L.J. (eelduslikult kostja ema) summad selgitusega kingitus pojapoegadele (
  43. a septembris 850 eurot, oktoobris 1319 eurot, novembris 980 eurot, detsembris 1180 eurot,
  44. a jaanuaris 880 eurot ja veebruaris
  45. veebruari seisuga 320 eurot), mis on eelduslikult mõeldud hagejatele. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et hagejate kulutused söögile on keskmiselt 15 eurot päevas (450 eurot kuus), üürile ja kommunaalmaksetele kulub 430 eurot ning internetile ja telefoniarvetele 50 eurot kuus, riietele kuluvat summat ei osanud öelda, kuna ostab riided enamasti taaskasutusest, lisaks kulud muudele esmatarbekaupadele ning ühe lapse koolisöögile. Hagejate seadusliku esindaja Swedbank AS konto väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulekuks peretoetus alates
  46. a jaanuarist 520 eurot (varem 510 eurot) kuus ning töötasu
  47. a oktoobris 347,04 eurot, novembris 441,21 eurot, detsembris 642,02 eurot ja
  48. a veebruaris 504,29 eurot. Perekonnaseadus (PKS) ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetava elatise vähendamiseks üksnes põhjusel, et laps saab riiklikku lapsetoetust. Praegusel juhul puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks riiklike peretoetuste võrra. Kohus, arvestades kostja tehtavaid vajalikke kulutusi (eelkõige eluase, toit, tervishoid, riidedjalanõud, koolitarbed ja mõistlikus ulatuses meelelahutus) hagejatele ajal, mis nad viibivad kostja juures, kostja sissetulekut ja seda, et ema on nõus elatisega 100 eurot hageja kohta, leidis, et põhjendatud elatis ühele hagejale on 100 eurot kuus. Sellise summa tasumine (300 eurot kuus) ei kahjusta kostja tavapärast toimetulekut ning katab hagejate vältimatud vajadused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  49. E.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  50. veebruari 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi esitamise põhjuseks asjaolu, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Pärast laste X õppima asumist on vanemad lähtunud kokkuleppest, et lapsed elavad isa juures nädalavahetused ja koolivaheajad. Kuna 2018/2019 õppeaastas on 177 koolipäeva ja 188 puhkepäeva, elavad lapsed aasta lõikes kummagi vanema juures võrdse aja. Seega suvekuudel tekiks lastel elatisenõude esitamise õigus omakorda ema vastu. Mõistlik on jätkata senist kokkulepet: vanemad katavad oma ülalpidamiskohustused vahetult ning kui hagejate seaduslik esindaja vajab laste kulude kandmisel abi, siis kostja teeb pangaülekande. Lisaks on suur tõenäosus, et tsiviilasjas nr 2-18-16311 tehtava lahendi tulemusena jätkavad hagejad kooliteed X ja elavad kooli ajal kostja juures. Kohus lahendas elatisehagi ennatlikult, kuna ei oodanud ära hooldusõiguse vaidluse tulemust; 2) on ebaõige kohtu järeldus, et vanemad leppisid 13.08.2018 kokku, et laste elukohaks saab X. Hagejatel on vahelduv elukoht, nad elavad poole ajast ema ja poole ajast isa juures; 3) on kohus jätnud lahendamata kohtuistungi protokolli parandamise taotluse; 4) on alusetu kohtu etteheide, et kostja ei ole oma sissetulekuid kohtule avaldanud. Kohus kostjalt pangakonto väljavõtet ei küsinud ja kinnitas kohtuistungil, et kohtu pädevuses on hankida väljavõte omal algatusel. Seda on kohus ka teinud; 4 5) on kohtuotsus vastuoluline ja põhjendamata. Riigikohus on leidnud (3-2-1-35-17), et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib; 6) saab hagejate seaduslik esindaja laste riikliku toetuse 520 eurot kuus, millest 260 eurot on tinglikult ema ja 260 eurot isa panus. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb seda arvestada. Kokkuvõttes on vahetu ülalpidamise, hagejate seaduslikule esindajale küsimise peale makstud raha ja riiklike toetustega kostja ülalpidamiskohustus täidetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  51. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.02.2019 otsuse resolutsioon muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 7, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 28.09.2018 hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagejate kulude katteks kantud summadega. Ajavahemikus 28.09.2018 kuni 25.01.2019 on kostja tasunud hagejate kulude katteks hagejate seadusliku esindaja pangakontole kokku 175 eurot. Ringkonnakohus parandab ühtlasi maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 esinevad kirjavead ja loeb õigeks nime „A. “ asemel „A. “.
  52. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks või maakohtu poolt väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.
  53. Kostja väide, et hagejad on 50% ajast isa ja 50% ajast ema kasvatada, on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Kostja väide põhineb eeldusel, et hagejad viibivad kostja juures kogu suvevaheaja. Asja materjalidest ei nähtu, et vanemate vahel oleks selline kokkulepe sõlmitud. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega selles, et hagejatel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Hagejad õpivad alates
  54. a septembrist X ja elavad koolipäevadel emaga. Kostja elab X. Vastavalt vanemate vahel 13.08.2018 X vallavalitsuses lastekaitsespetsialisti juures sõlmitud kokkuleppele on hagejatel õigus tulla kostja juurde igal nädalavahetusel ja kostjal on õigus keset nädalat mõnel õhtul X koos lastega midagi ette võtta. Maakohus on tuvastanud, et hagejad on viibinud kostja juures
  55. a septembris 10 päeva, oktoobris 13 päeva, novembris 9 päeva ja detsembris 13 päeva ning
  56. a jaanuaris
  57. jaanuari seisuga 7 päeva. Eeltoodust saab teha järelduse, et hagejad viibivad kostja juures ca 1/3 ajast. Kuivõrd hagejad viibivad regulaarselt igas kuus olulise osa ajast kostja juures, on ringkonnakohtu arvates tegemist olukorraga, kus vastavalt vanemate kokkuleppele on hagejatel vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
  58. Samas leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et praegusel juhul on alust elatise suuruse määramisel arvestada ka riiklikke toetusi. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2), et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. 5 Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu seisukoht nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Lähtudes perehüvitiste seaduse §-st 15 on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Asjas on tõendatud, et hagejate seaduslik esindaja saab hagejatega seotud toetusi alates
  59. a jaanuarist 520 eurot (varem 510 eurot) kuus. Seega toetab riik kolme lapse kasvatamist igakuiselt märkimisväärse summaga. Kuna mõlemad vanemad osalevad aktiivselt hagejate kasvatamises ja ülalpidamises, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja õiglane arvestada riiklik toetus pooles ulatuses kummagi vanema ülalpidamiskohustuse katteks. Ka selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
  60. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodu aga alust maakohtu otsuse resolutsiooni sisuliselt muuta. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuivõrd seaduses sätestatud elatise miinimummäär oli
  61. a 250 eurot ja on alates 01.01.
  62. a 270 eurot kuus ühe lapse kohta, siis mõlema vanema ülalpidamiskohustust arvestades oli ühe lapse ülalpidamiskulu
  63. aastal 500 eurot ja on alates 01.01.
  64. a 540 eurot kuus (kolme lapse ülalpidamiskulu kokku siis vastavalt 1500 eurot ja 1620 eurot). Asjas ei ole tõendatud, et hagejate vajadused oleksid miinimumist väiksemad. Hagejate seadusliku esindaja poolt kohtuistungil välja toodud kulud, sh üürikorter X 430 eurot ning telefon ja internet 50 eurot kuus, toit 15 eurot päevas, lisaks kulud esmatarbekaupadele ja riietele, on usutavas suuruses. Kostja ei ole väitnud, et tema varanduslik olukord ei võimalda hagejatele seaduses sätestatud suuruses ülalpidamist anda. Riigikohus on leidnud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 23.3, 28.3), et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Seega tuleb eeldada, et kostja rahuldab laste vajadused vahetult igakuiselt ca 90 euro ulatuses ühe lapse kohta (s.o 1/3 270 eurost). Jagades riiklikud toetused kolme lapse vahel, on iga lapse kulud toetustega kaetud 173,30 euro ulatuses (520 ÷ 3). Arvestades toetustest poole kostja ülalpidamiskohustuse katteks (173,3 ÷ 2), on kostja ülalpidamiskohustus kaetud veel 86,70 euro ulatuses ühe lapse kohta. Ülaltoodud arvestuse kohaselt tuleb kostjal tasuda vastavalt oma ülalpidamiskohustuse ulatusele elatist ühe lapse kohta veel ligi 100 eurot kuus (270 – 90 – 86,70). Maakohus ongi kostjalt sellises suuruses elatise välja mõistnud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja poolt 28.01.2019 kohtuistungil väljendatuga, et sendi täpsusega ei ole võimalik laste kulude kandmist vanemate vahel jagada. Ringkonnakohus märgib veel, et kostja on menetluses läbivalt rõhutanud, et juhul kui hagejate seaduslik esindaja vajab hagejate kulude katmisel abi, siis kostja teeb ülekande (nt 28.01.2019 kohtuistungi protokollis on fikseeritud kostja öeldu „Kui M.K. võtab avalduse tagasi, siis ma kannan 300 eurot iga kuu ja sellega panustan lisaks sellele, mis nad saavad minu juures.“). Seega on kostja sisuliselt tunnistanud, et lisaks hagejatele vahetult antavale ülalpidamisele tuleks ta mingis ulatuses ka elatist maksta.
  65. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud ajavahemikus 28.09.2018 kuni 25.01.2019 hagejate seadusliku esindaja pangakontole kokku 175 eurot selgitusega „lastele“ või „ülekanne“. Ringkonnakohtu arvates on sisuliselt tegemist elatisemaksetega ning kostja poolt 6 hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagejate kulude katteks alates 28.09.2018 tehtud maksed tuleb maakohtu otsuse täitmisel arvesse võtta.
  66. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  67. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus kostja kanda. Kuna hagejatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.