← Eesti

2-16-13697/115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-13697 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi I.G. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 777,60 eurot + 777,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.G. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): I.G. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX ) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja T.Z. , lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. mai 2019 otsus I.G. lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista I.G. lt välja elatis ajavahemiku
  5. september 2016 kuni
  6. mai 2019 eest A.A. kasuks kokku 2623 eurot 92 senti ja B.B. kasuks kokku 2601 eurot 7 senti ning lugeda ajavahemiku
  7. september 2016 kuni
  8. mai 2019 eest elatise maksmise kohustus täidetuks. Mõista I.G. lt välja alates
  9. maist 2019 igakuine elatis A.A. kasuks kuni A.A. täisealiseks saamiseni XX. a 126 eurot 50 senti ja B.B. kasuks kuni B.B. täisealiseks saamiseni XX. a 126 eurot 50 senti.
  10. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  11. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  12. Mõista I.G. lt välja A.A. kasuks elatis ajavahemiku
  13. september 2016 kuni
  14. mai 2019 eest kokku 2623 eurot 92 senti ning lugeda ajavahemiku
  15. september 2016 kuni
  16. mai 2019 eest elatise maksmise kohustus täidetuks. Kui I.G. on tasunud A.A. kasuks elatist pärast
  17. aprilli 2019 kas kohtutäituri kaudu või vabatahtlikult, tuleb tasutud summa arvestada alates
  18. maist 2019 tasumisele kuuluva elatise katteks. 2.
  19. Mõista I.G. lt välja B.B. kasuks elatis ajavahemiku
  20. september 2016 kuni
  21. mai 2019 eest kokku 2601 eurot 7 senti ning lugeda ajavahemiku
  22. september 2016 kuni
  23. mai 2019 eest elatise maksmise kohustus täidetuks. Kui I.G. on tasunud B.B. kasuks elatist pärast
  24. märtsi 2019 kas kohtutäituri kaudu või vabatahtlikult, tuleb tasutud summa arvestada alates
  25. maist 2019 tasumisele kuuluva elatise katteks. 2.
  26. Mõista I.G. lt välja A.A. kasuks elatis alates
  27. maist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XX. a 126 eurot 50 senti kuus. 2.
  28. Mõista I.G. lt välja B.B. kasuks elatis alates
  29. maist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni XX. a 126 eurot 50 senti kuus. 2.
  30. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu
  31. veebruari
  32. a hagi tagamise määrus, millega kohustati I.G. t tasuma B.B. le ja A.A. le elatist igakuise elatusrahana summas 235 eurot kummagile alates 08.02.2017 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 2.
  33. Jätta B.B. ja A.A. menetluskulud nende endi kanda. 2.
  34. Jätta I.G. menetluskulud tema enda kanda. 2.
  35. Jätta B.B. ja A.A. riigi õigusabi kulud elatise nõude osas summas 1560 eurot Eesti Vabariigi kanda. 2.
  36. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2.
  37. I.G. lt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.“
  38. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  39. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, v.a A.A. le ja B.B. le antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. I.G. lt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab maakohus eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
  40. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 09.09.2019 vastus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  41. A.A. (sünd XX) ja B.B. (sünd XX) (hagejad) esitasid 10.09.2016 kohtule I.G. (kostja) vastu hagi, milles palusid tuvastada oma põlvnemine kostjast ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni seadusega kehtestatud miinimummääras, s.o mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kummalegi hagejale. Hagiavalduse kohaselt on hagejad sündinud oma seadusliku esindaja (ema T.Z. ) ja kostja kooselust. Hagejate sünnitunnistustel kanne isa kohta puudub. Hagejate vanemate kooselu lõppes
  42. a augusti lõpus ning pärast seda ei ole kostja lapsi ülal pidanud. Hagejad elavad koos emaga. Mõlema hageja igakuised kulud moodustavad 505 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot, söök 250 eurot, söök väljaspool kodu 20 eurot, huviringid 30 eurot, meelelahutus 30 eurot, transport (sõiduki bensiin) 20 eurot, riided, jalanõud, hügieen 60 eurot, TV ja internet 20 eurot, ravimid ja meditsiin 15 eurot. Kompromissina pakkusid hagejad, et kostja tasub kummalegi hagejale 200 eurot kuus.
  43. Viru Maakohus tuvastas 16.01.2017 osaotsusega hagejate põlvnemise kostjast.
  44. Kostja väidete kohaselt ei võimalda tema sissetulekud miinimummääras elatist maksta. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps (C.C. , sünd XX) ja kostja sissetulekud ei ületa 400 eurot kuus. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hagejatele makstavaid riiklikke toetusi. 16.01.2017 kohtuistungil oli kostja nõus maksma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. 12.07.2018 seisukohas oli kostja valmis sõlmima kompromissi, mille kohaselt tasuks ta kummalegi hagejale elatist 126,50 eurot kuus ja summat indekseeritakse kooskõlas palga alammäära muutumisega. MAAKOHTU LAHEND
  45. Viru Maakohus rahuldas
  46. mai 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis I.G. välja elatise: - A.A. kasuks
  47. septembrist 2016 –
  48. maini
  49. a 2248,68 eurot. Kui I.G. on tasunud elatist pärast
  50. aprilli 2019 kas kohtutäituri kaudu või vabatahtlikult hagejatele, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada; - B.B. kasuks
  51. septembrist 2016 –
  52. maini
  53. a 2271,53 eurot. Kui I.G. on tasunud elatist pärast
  54. märtsi 2019 kas kohtutäituri kaudu või vabatahtlikult hagejatele, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada; - A.A. kasuks alates
  55. maist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XX. a 156,40 eurot kuus; - B.B. kasuks alates
  56. maist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni XX. a 156,40 eurot kuus. Maakohus jättis hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagejate riigi õigusabi kulud elatisenõude osas summas 1560 eurot jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tohi perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 3 alammäära (
  57. aastal 215 eurot,
  58. aastal 235 eurot,
  59. aastal 250 eurot ja
  60. aastal 270 eurot). Last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Kostjal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees. Vanem peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, see aga ei tähenda, et kolme alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt poolteise palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (2-16-2343, p 13; 2-16-100215, p 20). Kostja pangakonto väljavõtete kohaselt sai kostja ajavahemikus 01.03.–23.09.2016 töötukassalt kokku 703,88 eurot ehk keskmiselt 140,78 eurot kuus. OÜ-lt XX sai kostja
  61. a juulis, augustis ja septembris töötasu kokku 978,24 eurot ehk keskmiselt 326,08 eurot kuus. Seega 01.03.–23.09.2016 oli kostja sissetulek võrdne
  62. a töötasu alammääraga. Ajavahemikus 07.10.2016–07.02.2017 sai kostja Eesti Haigekassalt
  63. a oktoobris ja novembris töövõimetushüvitist kokku 479,02 eurot ning OÜ-lt XX 12.10.2016 töövõimetushüvitist 37,44 eurot ja 16.01.2017 töötasu 366,85 eurot. Seega 07.10.2016– 07.02.2017 oli kostja sissetulek kokku 883,31 eurot, s.o 220,80 eurot kuus, mis on tunduvalt väiksem kui töötasu alammäär. Ajavahemikus 01.08.2018–31.01.2019 sai kostja OÜ-lt XX töötasu kokku 1740,80 eurot ehk keskmiselt 290 eurot kuus. OÜ XX palgatõendi kohaselt töötas kostja nende juures 06.06.2016 kuni 14.01.2019 ja ajavahemikus
  64. a august –
  65. a jaanuar maksti kostjale palka netosummas 1828,02 eurot ehk keskmiselt 304,67 eurot kuus. Kostja pangakonto 01.02.–31.03.2019 väljavõtte kohaselt sai kostja 06.03.2019 OÜ-lt XX palka
  66. a veebruari eest 568,89 eurot. Kohus tuvastas kostja abikaasa N.L. pangakonto väljavõttelt, et OÜ XX on 15.10.2018 kandnud tema kontole kostja töötasu 223,28 eurot ja OÜ XX on 13.02.2019 kandnud tema kontole kostja töötasu
  67. a jaanuari eest 401,02 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatistest nähtub, et perioodil 01.02.2016–31.01.2017 tehti kostjale väljamaksed 2939,92 eurot, s.o keskmiselt 245 eurot kuus, ja perioodil 01.01.–31.07.
  68. a 2742,75 eurot, s.o keskmiselt 391,82 eurot kuus. Kostja nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti andmetel kuulub kostjale kaks sõidukit: Honda HRV (ehitusaasta 2002) ja Volkswagen Golf (ehitusaasta 1992). Arvestades kostja sissetulekuid, mis on lähedased miinimumpalgale või alla selle, ei mõjutaks kostjale kuuluvate sõiduautode müügist saadav raha kostja sissetulekut määral, mis võimaldaks hagi rahuldada nii, et hagi rahuldamine ei jätaks kostja kolmandat last varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostja ei ole suuteline säilitama enda toimetulekut, kui ta peaks tasuma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, samuti ei jääks kostjal kolmanda alaealise lapse ülalpidamiseks vähemalt samas ulatuses vahendeid. Sellest lähtuvalt ei pea kohus eraldi kindlaks tegema kostja kummagi lapse vajadusi. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ kohaselt oli aastail 2010-2012 ühe lapse keskmine ülalpidamiskulu 280 eurot kuus. Uuringu p 7.3 järgi tuleks
  69. a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Selliselt saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe lapse kohta lugeda
  70. aastal 285 eurot,
  71. aastal 296,24 eurot,
  72. aastal 306,30 eurot ja
  73. aastal 312,76 eurot. Kohus leidis, et lähtuda tuleb RAKE uuringu alusel arvutatud ülalpidamiskulu suurusest, millest lähtudes on mõlema vanema ülalpidamiskohustus ühe lapse kohta
  74. aastal 142,50 eurot,
  75. aastal 148 eurot,
  76. aastal 153,15 eurot ja
  77. aastal 156,40 eurot 4 kuus. Kostjalt hagejate kasuks sellises suuruses elatise väljamõistmine arvestab nii hagejate kui ka kostja ja tema kolmanda lapse huve. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek oli pangakonto väljavõttest lähtudes OÜ-lt XX saadud miinimumpalk. Alates
  78. a veebruarist saab ta Eesti Töötukassalt töötutoetust. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub 2-toaline korter XXXXX , suvila XXXXX , XXXXXX , garaažiboksid Metalliset nr 57 ja 58 ning sõiduk Hyundai Trajet (XXXXXX ). Kostja kolmanda lapse ema, N.L. on XX OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta OÜ-lt XX palka
  79. aastal 462,48 eurot kuus ning
  80. a veebruaris 492 eurot ja märtsis 495,03 eurot. Hagejate ema ja kostja kolmanda lapse ema varalist seisundit arvestades saavad mõlemad panustada laste ülalpidamiseks samad summad, mis kindlustab laste heaolu. Osa laste vajadustest on kaetud peretoetustega. Hagejate seaduslik esindaja sai peretoetust
  81. aastal kokku 100 eurot kuus ja
  82. aastal kokku 110 eurot kuus,
  83. aastal on peretoetus kokku 120 eurot kuus. Lisaks sai ta
  84. ja
  85. aastal sotsiaaltoetust B.B. le igakuiselt 69,04 eurot (
  86. a juunis 16,11 eurot) ja A.A. le 80,55 eurot ning
  87. ja
  88. aastal A.A. le igakuiselt 80,55 eurot. Samas kohus leidis, et elatise vähendamine nimetatud toetuste võrra ei ole õigustatud, kuivõrd hagejad saavad elatist vähem kui seadus ette näeb ning kostja vabaneb selle summa võrra hagejate ülalpidamiskohustusest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  89. I.G. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  90. mai 2019 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta rahuldamata hagejate nõue mõista kostjalt välja elatis alates
  91. septembrist 2016 kuni
  92. jaanuarini 2017 ning mõista kostjalt välja elatis alates
  93. maist 2019 kummagi hageja kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni 70 eurot kuus. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) mõistis kohus ebaõigesti elatise välja alates hagi esitamisest. Kostja ülalpidamiskohustus tekkis 16.01.2017 osaotsuse, millega tuvastati hagejate põlvnemine kostjast, jõustumisega; 2) ei oma N.L. varaline seisund asjas tähtsust. N.L. t ei ole kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Kui kohus soovis viidata N.L. sissetulekutele, pidi kohus tuvastama, kas N.L. l ja kostjal on ühine majapidamine. N.L. majanduslik olukord ei ole parem kui hagejate seaduslikul esindajal ning ei võimalda katta kõiki K.G. vajadusi; 3) ei ole väljamõistetud elatise suurus põhjendatud. Kuna kohus leidis, et mõlemale hagejale tuleb anda ülalpidamist 156,40 eurot, siis tuleb eeldada, et K.G. vajadused ei ole väiksemad. Kostja sissetulek on 300–400 eurot kuus. Hagejatele väljamõistetud elatise maksmisel ei jää kostjale piisavalt vahendeid K.G. ülalpidamiseks. Sellises olukorras oli kohus kohustatud hindama nii hagejate kui ka K.G. vajadusi ning tuvastama, kas elatise väljamõistmisel hagejate kasuks rikutakse K.G. huve. Kohtu järeldus, et hagejate nõude katteks on võimalik võõrandada kostja omandis olevad sõidukid, ei ole põhjendatud, kuna sõidukite väärtust ei ole tuvastatud. Kostja sissetulekut arvestades ei saa elatis ületada 70 eurot lapse kohta, kuivõrd kostjal peab olema võimalik rahuldada ka enda minimaalsed vajadused.
  94. A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus isaduse tagantjärgi alates hagi esitamisest; 5 2) on kostja teinud end varatuks ja kogu vara on tema abikaasa N.L. käes. Kostjal on piisav sissetulek enda ja oma laste ülalpidamiseks temalt väljamõistetud ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  95. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.05.2019 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 10.09.2016 kuni 21.05.2019 eest A.A. kasuks kokku 2623,92 eurot ja B.B. kasuks kokku 2601,07 eurot ning loeb nimetatud ajavahemiku eest elatise maksmise kohustuse täidetuks. Samuti mõistab ringkonnakohus alates 22.05.2019 kostjalt välja igakuise elatise kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 126,50 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  96. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta rahuldamata hagejate nõue mõista kostjalt välja elatis alates 10.09.2016 kuni 16.01.2017 ning mõista kostjalt välja elatis alates 22.05.2019 kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni 70 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelnimetatud osas.
  97. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus mõistis ebaõigesti elatise välja alates hagi esitamisest, kuivõrd kostja ülalpidamiskohustus tekkis 16.01.2017 osaotsuse, millega tuvastati hagejate põlvnemine kostjast, jõustumisega. Riigikohus on selgitanud (11.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08, p-d 12, 13), et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini ning kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Seega mõistis maakohus õigesti kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest 10.09.
  99. Ringkonnakohus tegi TsMS § 230 lg 5 p 4 alusel Maksu- ja Tolliametile täiendava järelepärimise kostja
  100. ja
  101. a sissetulekute kohta ning võtab Maksu- ja Tolliameti 09.09.2019 vastuse asja juurde. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja puhul on alus mõista temalt PKS § 102 lg 2 alusel elatis välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Siinjuures nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta ka maakohtu poolt väljamõistetud 156,40-eurost elatist hageja kohta. Kostjal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees. Arvestades kostja kõigi kolme lapse ülalpidamiseks 156,40 eurot, tuleks kostjal kulutada laste ülalpidamiseks igakuiselt kokku 469,20 eurot. Lisaks tuleb kostjal tagada ka endale minimaalne toimetulek. Apellatsioonkaebuses palub kostja mõista temalt alates 22.05.2019 välja elatis suuruses 70 eurot kuus kummalegi hagejale. 16.01.2017 kohtuistungil teatas kostja, et talle on jõukohane maksta mõlemale hagejale elatist 100 eurot kuus. 12.07.2018 seisukohas oli kostja valmis sõlmima kompromissi, mille järgi tasuks ta kummalegi hagejale elatist 126,50 eurot kuus. Maakohus on kostja pangakonto väljavõtete ning Maksu- ja Tolliameti teatiste põhjal tuvastanud, et kostja sissetulekud on olnud lähedased miinimumpalgale või alla selle. Sama kinnitab Maksu- ja Tolliameti vastus ringkonnakohtu järelepärimisele, millest nähtuvalt on kostja töötasu 2018–
  102. aastal veidi ületanud Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtöötasu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et avalike registrite andmete põhjal 6 ei kuulu kostjale sellist vara, mis tema võimekust lastele ülalpidamist anda arvestatavas ulatuses suurendaks (kostjale kuulub kaks sõidukit ehitusaastatega 2002 ja 1992). Riigikohus on selgitanud (13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14), et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Eeltoodut kinnitab kaudselt ka asjaolu, millises ulatuses õnnestus kohtutäituril menetluse kestel hagi tagamise korras määratud elatist kostjalt sisse nõuda, ning samuti see, et maakohus on pidanud võimalikuks anda kostjale asjas riigi õigusabi osalise hüvitamiskohustusega osamaksetena. Maakohtu seisukoht, et olukorras, kus on tuvastatud kostja sissetulekud miinimumtöötasule lähedastes summades, on kostjal siiski võimalik maksta kummalegi hagejale alates 22.05.2019 elatist 156,40 eurot kuus, on vastuoluline ja seega põhjendamatu. Juhul kui kostja peaks maksma mõlemale hagejale igakuiselt 156,40 eurot, jääks kostja kolmas laps (K.G. ) ebavõrdsesse olukorda ja osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad või jääks kostja enda ülalpidamiseks minimaalselt vajalike vahenditeta.
  103. Lähtudes Riigikohtu juhistest (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18), tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Maakohus on tuvastanud, et hagejate mõlema vanema sissetulekud on tagasihoidlikud, ning see määrab ka laste tavalise elulaadi. Maakohus on tuvastanud hagejate vajalikud kulutused RAKE uuringu alusel, korrigeerides
  104. a seisuga arvestatud lapse keskmist ülalpidamiskulu tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Selliselt on maakohus saanud
  105. a ülalpidamiskuluks lapse kohta 312,76 eurot ja mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suuruseks 156,40 eurot lapse kohta. Ringkonnakohus on maakohtust erineval seisukohal elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetusega arvestamise küsimuses. Kostja varalise seisundi tõttu on praegusel juhul põhjendatud arvestada, et osa hagejate vajadustest saab katta riikliku lapsetoetusega, mida mõlemad hagejad saavad
  106. aastal 60 eurot kuus. Kostja on menetluses riiklike toetustega arvestamist taotlenud. Ülaltoodu põhjal ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb mõista alates 22.05.2019 kummagi hageja kasuks välja elatis 126,50 eurot kuus. Olukorras, kus mõlemad vanemad kulutavad hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 2 × 126,50 eurot (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) peaksid vanemad panustama hagejate ülalpidamisse võrdses ulatuses), millele lisandub riiklik lapsetoetus 60 eurot lapse kohta (kokku 313 eurot kuus lapse kohta), on hagejate mõistlikud vajadused kaetud. Täiendavalt eelnimetatud summadele laekub hageja A.A. vajaduste katteks sotsiaaltoetus 80,55 eurot kuus. Sellises suuruses elatise väljamõistmine jätab ringkonnakohtu hinnangul kostjale võrdväärselt vahendeid ka kolmanda lapse ja kostja enda vajaduste katmiseks.
  107. Maakohus on tuvastanud, et kostja on tasunud hagi tagamise määruse alusel algatatud täiteasjas nr 066/2018/423 A.A. le elatist 2177,59 eurot ja täiteasjas nr 066/2018/424 B.B. le elatist 2154,74 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejate seadusliku esindaja kontole hagejate ülalpidamiseks 892,66 eurot ehk 446,33 eurot hageja kohta. Seega kohtul olemasolevate andmete põhjal on kostja maakohtu menetluse ajal maksnud A.A. le elatist 2623,92 eurot ja B.B. le 2601,07 eurot. Ehkki maakohus kohustas 09.02.2017 määrusega kostjat hagi tagamise korras tasuma kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 7 igakuiselt 235 eurot alates 08.02.2017 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, ei ole kohtutäituril suuremas ulatuses õnnestunud kostjalt elatist sisse nõuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ajavahemiku 10.09.2016 (s.o alates hagi esitamisest) kuni 21.05.2019 (maakohtu otsuse tegemiseni) eest tuleb mõista kostjalt välja elatis A.A. kasuks kokku 2623,92 eurot ja B.B. kasuks kokku 2601,07 eurot ning ühtlasi lugeda nimetatud ajavahemiku eest elatise maksmise kohustus täidetuks. Ringkonnakohus arvestab sellise otsustuse tegemisel nii seda, et maakohtu tuvastatu kohaselt on kostja sissetulek olnud miinimumtöötasu lähedane ja kohati alla selle, kui ka asjaolu, et RAKE uuringut ja tarbijahinnaindeksi muutust arvestades oli lapse keskmine ülalpidamiskulu 2016–
  108. aastal mõnevõrra madalam kui see on
  109. aastal. Lisaks, kuivõrd hagejate seadusliku esindaja peres kasvab kaks väikese vanusevahega ühest soost last, oli (ja on) mastaabisäästu arvestades võimalik hagejate kulud katta mõnevõrra väiksema summaga ühe lapse kohta, kui see oleks võimalik ühelapselises peres. Riigikohus on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja kohtute poolt tuvastatud ülalpidamisvõime on praegu selline, et kostjal puuduvad vahendid, et hagejatele lisaks igakuisele elatisele veel ajavahemiku 10.09.2016 kuni 21.05.2019 eest täiendavat elatist maksta. Kõike eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kostjalt ajavahemiku 10.09.2016 kuni 21.05.2019 eest elatist välja mõista suuremas ulatuses, kui temalt menetluse jooksul sisse nõutud on. Kui kostja on tasunud A.A. kasuks elatist pärast 08.04.2019, tuleb tasutud summa arvestada alates 22.05.2019 tasumisele kuuluva elatise katteks. Kui kostja on tasunud B.B. kasuks elatist pärast 22.03.2019, tuleb tasutud summa arvestada alates 22.05.2019 tasumisele kuuluva elatise katteks.
  110. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  111. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a hagejatele antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kostjale anti tsiviilasjas riigi õigusabi kohustusega hüvitada 75% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kostja hüvitamiskohustuse määrab maakohus riigi õigusabi seaduse § 25 lg 1 ja TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kindlaks määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.