) § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Järelikult pidi hageja tõendama LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamiseks kostja käitumises süüteokoosseisu LS § 237 järgi, sh süüd liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises. Selleks tuli tuvastada kõigepealt kas kostja sai aru, et ta pani toime liiklusõnnetuse. Ringkonnakohtu arvates nähtub asja materjalidest, et kostja sai sellest aru. Kostja ja kannatanud sõiduki Nissan omaniku poolt allkirjastatud vormis „Teade liiklusõnnetusest“ on kirjeldatud kostja sõiduki vigastusi järgmiselt: vasakul taga poolel kahjustus, värv maas (LÕ vormi A-osa punkt 11). Nimetatu tõendab, et kostja sõidukil kahjustused esinesid. Ka asja materjalide juurde esitatud fotodelt nähtuvad kostja sõiduki kahjustused - tagatule keskmise osa juures on mõlk ning tumedam hall ala tagastange külgmisel osal (täpsemalt võimalik tuvastada Kohtuinfosüsteemis fotosid suurendades). Seega on tõendatud, et kostja sõiduk sai kahjustada. Kannatanu sõidukil on olulised kriipimis- ja muljumisjäljed (tlk 26). Liiklusõnnetuse pealtnägija (tlk 71) avaldas, et sõidukite kokkupõrkel kostus tugevale löögile iseloomulikku heli ja kannatanud sõiduk liikus löögi tõttu. Need tõendid kogumis tõendavad ringkonnakohtu arvates seda, et kostja poolt juhitud sõiduki otsasõidust tulenevat lööki pidi kostja tajuma. Kuivõrd liiklusõnnetuse pealtnägija sõnul lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja peale liiklusõnnetuse toimumist kiirelt sündmustkohalt ning asjas on tõendatud, et kostja naases alles peale seda kui liiklusõnnetuse pealtnägija oli teavitanud politseid liiklusõnnetuse toimumisest, kes 4
lg 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus, lg 2 järgi isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg 2 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli sündmuskohalt lahkudes vähemalt ettevaatamatu. Arvestades autodel esinenud vigastuste suurust ning pealtnägija ütlusi, et kannatanu auto kõikus kokkupuutest, pidi kostja tajuma sõidukite kokkupuudet ning ta pidi aru saama, et sellises olukorras ei tohi ta sündmuskohalt lahkuda, enne kui ta on kontrollinud kokkupõrkest tekkinud vigastuste olemasolu, mis võivad tingida sündmuskohale politsei kutsumise. Kostja, jättes nimetatud kohustused tegemata, lahkus sündmuskohalt, lootes, et tegemist ei olnud liiklusõnnetusega ja lahkus seega kehtivaid õigusakte rikkudes. 24.Kostjal oli kohustus tõendada süüd välistavad asjaolud. Ringkonnakohus selgitas apellatsioonimenetluses tõendamiskoormist ja tegi kostjale ettepaneku esitada oma seisukoht, milliste tõenditega ta soovib tõendada, et ta ei lahkunud liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt. Kuigi ringkonnakohtu selgitus, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 103 lg 1 oli ekslik, tuli kostjal esile tuua ja tõendada käesolevas asjas süüd välistavad asjaolud.
järgi ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Selle sätte kohaselt puudub ettevaatamatusest teo toimepannud isikul süü puudulike vaimsete või füüsiliste võimete tõttu. Selliseid asjaolusid, mis süü käesolevas asjas välistaksid kostja asjas esile toonud ei ole.
mõttes ei saa selleks olla raadio mängimine sõidukis, mistõttu sõidukijuht ei pane tähele kuidas tema juhitud sõiduk liigub. Kuivõrd asjas pole neid aluseid esile toodud ega sellest 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.