1-19-3059/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3059 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Andres Parmas, Sten Lind Kriminaalasi Andres Uuemäe süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.september 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andres Uuemäe Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Andres Uuemäe otsuses) RESOLUTSIOON Süüdistatava Andres Uuemäe apellatsioon Harju (ankeetandmed maakohtu Maakohtu 24.septembri 2019.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale vahendusel esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva saab advokaadi jooksul Tallinna alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu 24.septembri 2019.a otsusega tunnistati Anndres Uuemäe süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. 1 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti Andres Uuemäele mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Andres Uuemäe ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Andres Uuemäe katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.09.2019. Kannatanu Y OÜ tsiviilhagi rahuldati ja Andres Uuemäelt mõisteti Y OÜ kasuks välja 9441,00 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Välja mõistetud rahasumma tuleb kanda Y OÜ arveldusarvele nr EE602200221049429395 Swedbank pangas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Andres Uuemäelt välja menetluskulu kokku 1650,00 eurot, sh sundraha 810,00 eurot ja kaitsjatasu 840,00 eurot. Kooskõlas KrMS § 180 lg 3 võib Andres Uuemäe menetluskulu tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Andres Uuemäe mõisteti süüdi selles, et tema, 12.11.2017 kella 20:00 ajal Tallinnas, XXX asuva maja juures, olles alkoholijoobe seisundis lõhkus tahtlikult, jalgade ja haamriga tagudes Y OÜ-le kuuluvat sõiduautot BMW reg nr XXXXXX: sõiduki vasaku esiukse klaasi, sõiduki parema esiukse klaasi, parema tagumise küljeklaasi, vasaku tagumise küljeklaasi, parema tagumise tule tiival, vasaku esimese tuleklaasi, vasaku esimese suunatule, parema peegli, vasaku peegli, vasaku tagumise aknaaluse liistu, vasaku tagumise aknatihendi, vasaku tagumise küljepolstri, parema tagumise kõlari, parema tagumise kõlarikatte, aknatõstuki lüliti, parema tagumise seljatoe (nahk, imola), tagaistme peatoe (imolarot) ning vasaku esiukse polstri, põhjustades varalist kahju 5959.85 eurot. Lisaks tekitas seoses lõhkumisega vajalikuks osutunud sõiduki kere remont-ja värvitööde teostamisega kahju 2184 eurot ning sõiduki süvakoristuse, klaaside vahetuse ning toonimise, interjööri detailide vahetuse ja paranduse, peeglite süsinikkiudkangaga katmise ja lakkimise vajadusega kahju 1298 eurot. Seega põhjustas A. Uuemäe oma käitumisega Y OÜ-le olulist varalist kahju kokku 9441.85 euro suuruses summas. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav taotleb tsiviilhagi uuesti läbivaatamist ringkonnakohtu poolt kuna kannatanu poolt esitatud nõuded ja vara kahjustused ei ole tema arvates usaldusväärsed. Kahjusid ei ole hinnatud erapooletult ning ekspertiisi ei ole läbi viidud. Kannatanu on remonttööd ise teostanud ning kahjustustatud vara ei ole ta hinnapakkujatele reaalselt näidanud vaid on teinud seda ise enda tehtud fotode põhjal. Süüdistatav on nõus hüvitama kahju 2081,70 euro ulatuses. Samuti peab süüdistatav ebareaalseks menetluskulude hüvitamist 12 kuu jooksul kuna tervise halvenemise tõttu on ta sunnitud töökoormust vähendama. Palub pikendada tähtaega 24 kuuni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles 2 esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 (KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3) teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegiumi hinnangul on käesoleval juhul tegemist perspektiivitu kaebusega. Süüdistatav vaidlustab süüdistuse mahtu ja tsiviilhagi ja seda väitega, et tema ei ole tekitanud kõiki kannatanu autol tuvastatud kahjustusi ning kahju suurus on kannatanu poolt ülepaisutatud. Samuti ei nõustu ta sellega, et kogu kahju on tuvastatud kannatanu poolt tehtud fotode alusel. Kohtukolleegiumi leiab, et maakohus on äärmise põhjalikkusega kohtuliku uurimise käigus uurinud vahetult kõiki neid tõendeid, mis puudutavad tsiviilhagi. Põhjalikult ja üksikasjalikult on uuritud kannatanu poolt tehtud fotosid ning iga fotodel nähtava vigastuse kohta on maakohus nõudnud ka kannatanu kommentaari. Seejuures on maakohus ka põhjendanud, miks ei saa süüdistatava poolt kannatanu autole tekitatud kahjustuste hulga ja seega kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuda menetleja poolt koostatud vaatlusprotokolli ja fotode alusel. Maakohtule ei olnud need tõendid piisavad ning võrreldes kannatanu poolt tehtud fotodega olid need puudulikud. Kõigi tõendite kogumis hindamisel tuli maakohus järeldusele, et tõendatud on sisuliselt kõik süüdistuses A. Uuemäele etteheidetavad sõidukile tekitatud kahjustused. Kohus käsitles eraldi süüdistatava ja kaitsja vastuväiteid juhi kõrvalistuja poolse klaasi (süüdistuses parema esiukse klaas) ja tagumise istme nahksisu (süüdistuses parem tagumine selja- ja peatugi) vigastuste tekitamise osas. Kohus leidis, et kuigi süüdistuses heidetakse A. Uuemäele ette parema esiukse klaasi lõhkumist, siis võrreldes teiste, purustatud klaasidega, oli see küll terve, ent sellel esinesid siiski kahjustused – kraapejäljed. Samuti leidis kohus, et A. Uuemäele on etteheidetavad sõiduki tagumise istme polstrile tekitatud vigastused. Nii pidas kohus kogutud tõendite pinnalt usutavaks, et A. Uuemäe poolt kasutatud esemega, mida osad tunnistajad kirjeldasid kui haamrit või kuvaldat, sõiduki akendesse suunatud löögid olid sedavõrd tugevad, et tabasid riivamisi istmete nahksisu ja rikkusid selle. Kohus hindas ka kannatanu esitatud sõiduki kahjude arvestust, pidas seda tekitatud vigastustele vastavaks, selles toodud summasid mõistlikeks, koguni konservatiivseks. Maakohus oma sellekohaseid järeldusi ka põhjalikult motiveerinud ning apellatsioonis esitatud väited neid seisukohti ümber ei lükka. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et kannatanu on kooskõlas TsMS § 230 lg 1 põhjendanud oma nõudeid, kuid süüdistatava väited on jäänud paljasõnalisteks. 3 Apellatsioonis kordab süüdistatav juba maakohtule teadaolnud kaitseväiteid, mis maakohtu põhjendusi ümber ei lükka. Süüdistatava väited, et kannatanu enda poolt tehtud fotod ei ole usaldusväärsed, et kannatanu ise teostas remonditööd ja et eksperti ei ole kahju suuruse hindamisel kaasatud, ei ole argumendid, mis võiks kuidagi mõjutada maakohtu argumenteeritud seisukohti. Süüdistatava arusaam, et kuskil autoremonditöökojas oleks remonttööd olnud odavamad, on jäänud süüdistatava poolt põhjendamata. Mis aga puudutab seda, et menetluses ei ole kaasatud spetsialisti, siis ka seda ei ole süüdistatav taotlenud. Veel enam, maakohtu istungil teatas süüdistatava kaitsja, et on kaitsealusega arutanud, kas oleks vaja siia spetsialisti või mitte, kuid arvestades kui kaua aega siiski on ka sündmusest möödunud ja muid asjaolusid, siis nad siiski mõlemad leidsid ja kuna see suurendaks ka kohtukulusid, et nad seda taotlust ei tee. Apellatsioonis ei taotleta mingite uute tõendite uurimist vaid veelkordselt tsiviilhagi läbivaatamist ringkonnakohtu poolt. Arvestades aga maakohtu kohtuliku uurimise põhjalikkust ja igakülgsust ning maakohtu otsuse põhjendatust ning esitatud apellatsiooni väiteid, kujutaks apellatsioonimenetlus pelgalt maakohtu poolt tehtu ülekordamist ning nendega nõustumist. Seega võib juba eelmenetluses nentida, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu e perspektiivitu. Maakohus on KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldanud A.Uuemäel tasuda menetluskulusid vabatahtlikult seaduses ettenähtud ja kohtupraktikas aktsepteeritud maksimaalse tähtaja jooksul. s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtupraktika muutmiseks alus puudub. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4