2-19-14407/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14407 Tsiviilasi J.P hagi M.K ja D.K vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine nende Hageja J.P (isikukood xxx) Kostja I M.K (isikukood xxx) ja D.K II (isikukood xxx) Kostjate esindaja V.V kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Võtta menetlusse J.P hagi M.K ja D.K vastu elatise vähendamise nõudes.
3. Hagi rahuldada ja muuta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a lahendiga tsiviilasjas nr xxx J.P väljamõistetava elatise suurust.
6. Välja mõista alates
7. septembrist 2019 J.P M.K ülalpidamiseks 30 eurot kuus kuni M.K täisealiseks saamiseni, so xxx
8. Välja mõista alates
9. septembrist 2019 J.P D.K ülalpidamiseks välja 30 eurot kuus kuni D.K täisealiseks saamiseni, so xxx.
10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-19-14407 Hageja nõuded ja põhjendused
11. J.P esitas
12. septembril 2019 hagi M.K ja D.K vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja toob esile, et tema sissetulek ei võimalda tal elatist tasuda väljamõistetud määras ilma, et ta ise satuks abivajava rolli. Ta märgib, et ta on võimeline tasuma elatist 30 eurot kuus lapse kohta. Kohtu eelmenetlus
13. Kohus kontrollis kohtuinfosüsteemist, et Tartu Maakohus on
14. aprilli
15. a lahendiga tsiviilasjas nr xxx J.P ja D.K välja mõistnud elatise laste M.K ja D.K kasuks kummagi lapse kohta 177 eurot 50 senti kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumist. M.K ja D.K eestkostjateks on V.V
16. Kohus soovis teada, kas V.V M.K ja D.K eestkostjana on nõus J.P hagiavaldusega, et ta tasub 30 eurot kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Kostjate seisukoht
17. V.V kostjate eestkostjana vastas
18. septembril 2019 kohtule, et V.V tutvus hagiavaldusega, sellele lisatud tõenditega ja tuvastas mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla miinimummäära, on nõus, et J.P tasub kummagi lapse ülalpidamiseks 30 eurot kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus võtab J.P hagi M.K ja D.K vastu elatise vähendamise nõudes menetlusse.
20. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
21. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
22. oktoobri
23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
24. veebruari
25. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Riigikohus märkis
26. märtsi
27. a lahendis tsiviilasjas nr 2-16-11905, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.
28. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu seaduses ei ole ammendav.
29. Kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldus põhjendatud. Hageja on esile toonud, et tema sissetulek ei võimalda elatist tasuda nõutud määras, s.o elatise kehtivas miinimummääras kummalegi lapsele. Kostjate esindaja V.V on nõus esitatud hagiavaldusega. Seetõttu rahuldab 2