KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn Haldu

) § 117); 2) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile

§ 101lg 1 alusel.

Tõendatud on politseiteenistuse staaž 27 aastat 5 päeva, kuid täitmata on muud seadusest tulenevad tingimused. Täitmata on 55-aastane vanusenõue. Kuna XX lahkus prokuröriteenistusest 31. oktoobril 2015, ei ole tal täidetud nõue omada viis aastat pidevat politseiteenistuse või prokuröriteenistuse staaži, mis eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele; 3) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile

§ 117lg 1 alusel.

Tõendatud on politseiteenistuse staaž 27 aastat ja 5 päeva. Vanuse nõue olla 50-aastane saab täidetud

1. jaanuaril
2. XX ei ole avalduse esitamise ajal politsei- ega prokuröriteenistuses. Kinnitada tuleb, et XX ei oma esitatud dokumentide alusel õigust väljateenitud aastate pensionile

§ 117lg 1 alusel ka alates 15.

jaanuarist

1. XX töötab Tallinna Kommunaalametis peaspetsialistina; 4) XX-l ei ole õigust politseiametniku pensionile ka kuni
2. detsembrini 2009 kehtinud PolTS § 21¹ lg 1 alusel. Isikul oli viidatud normi kohaselt õigus politseiametniku pensionile, kui ta omas vähemalt 20 aasta pikkust politseiteenistuse staaži ja ta on 50 aastat vana ning kes on pensioniea täitmisel politseiteenistuses (Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-141-04). XX oli prokuröriteenistusest vabastamise ajal 46-aastane. XX ei oma õigust väljateenitud aastate pensionile

§ 117lg 8 alusel, mis viitab Pol

TS § 211; 5) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) § 12 alusel. XX oli teenistuses politseiametnikuna ajavahemikul

1. septembrist 1992 –
2. oktoobrini 2005, so 13 aastat ja 11 päeva. XX asus politseiametnikuna tööle
3. septembril 1992 ehk pärast
4. juulit
6. SKA jättis
7. novembri
8. a vaideotsusega nr 1.1-10/31561 XX vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) isikul tekib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kui tal on nõutav politseiteenistuse staaž ja ta jäi pensionile vahetult pärast teenistuses oldud aega (

§ 101

lg 1 ja § 117 lg 1); 2) prokuröril on õigus

alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensionile samadel tingimustel kui politseiametnikul (

§ 108lg 2). Isikul tekib politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigus, kui pensionile minnakse politseiteenistusest või prokuröriteenistusest. 2

-i jõustumist; 3) PolTS § 211 lg 31 ei nõua, et väljateenitud aastate pensioni õiguse saamiseks peaks isik olema politsei- või prokuröriteenistuses. Määrav on prokuröri teenistusaeg, millele peab eelnema 5aastane politseistaaž; 4) kaebajal on politseiteenistuse staaži 17 aastat ja 22 päeva, millele lisandub prokuröri staaž 10 aastat ja 27 päeva; 5) viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-41-04 ei ole asjakohane, kuna see on tehtud teistel asjaoludel; 6) kaebaja töötas politseis viimased kuus aastat juhtivinspektorina, mis

§ 116

lg 2 kohaselt vastab üleminspektori, komissari või vanemkomisari ametikohale.

§ 70lg 3 kohaselt on juhtivspetsialisti palgaaste 7–14.

Arvestades keskmisest palgamäärast 1500 eurost 67,7%, on arvestuslik pension 1015,50 eurot. 5. SKA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise eelduseks on, et isik peab pensioniea saabumisel olema politseiteenistuses (

§ 101lg 1 ja § 117 lg 1).

Seaduse seletuskirjast nähtub, et seadusandja tahe oli kehtestada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise üheks eelduseks selle, et isik oleks pensioniea saabumisel teenistuses; 2) PolTS § 211 lg 1 kohaselt oli politseiametnikul õigus politseiametniku peansionile üksnes juhul, kui ta oli pensioniea saabumisel teenistuses (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-04); 3) eespool märgitud tingimused kehtivad ka isikule, kes pärast politseiteenistust jätkas prokuröriteenistuses (PolTS § 211lg 91). Prokuröriteenistusaeg arvatakse pärast 1. juulit 2004 politseiteenistuse staaži hulka, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat (

§ 108lg 2).

Seega tekib õigus väljateenitud aastate pensionile üksnes juhul, kui pensionile minnakse kas politsei- või prokuröriteenistusest; 4) kaebaja oli

-i jõustumisel prokuröriteenistuses ja tema suhtes tuleb kohaldada

§ 117lg-t 1.

Kaebajal on staaži 27 aastat ja 5 päeva. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest

1. oktoobril 2015, kui ta oli 46-aastane. Seega ei olnud kaebaja pensioniea saabumisel teenistuses ja tal puudub õigus politseitametniku väljateenitud aastate pensionile.
2. Tallinna Halduskohus jättis
3. aprilli
4. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kuigi pooled vaidlevad politseiametniku staaži pikkuse üle (s.o, kas 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva või 27 aastat ja 5 päeva), ei oma see tähtsust, kuna kaebajal ei ole õigust politseiametniku pensionile; 2) kaebaja lahkus politseiteenistusest
5. oktoobril 2005 ning siis reguleeris pensioniõigust PolTS. PolTS § 211 lg-s 1 sätestatud politseiametniku pensioni saamise eelduseks oli lisaks vanuse- ja staažinõudele ka politseiteenistuses olemise kohustus (Riigikohtu
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04, p 11); 3) kui kaebaja lahkus politseiteenistusest
8. oktoobril 2005, ei vastanud ta politseiametniku eripensioni saamise tingimustele, kuna ta oli 36-aastane, mitte 50-aastane. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest, kui ta oli 46-aastane; 3

jõustus 1. jaanuaril 2010, millega tunnistati PolTS kehtetuks. Kehtetust seadusest ei tule isikule õigusi ega kohustusi. Kaebaja õigust pensionile tuleb hinnata

-i alusel; 5) kaebaja õigust eripensionile tuleb hinnata

§ 117lg 1 alusel, sest ta oli politseiteenistuses Pol

TS kehtivuse ajal. Kaebajal on täidetud vanuse nõue. Kaebaja sai 50aastaseks

1. jaanuaril
2. Kaebajal on täidetud vähemalt 20-aastane staaži nõue. Kaebaja ei täida seda nõuet, et pensioni määramise ajal tuli olla politsei- või prokuröriteenistuses. Seetõttu puudub kaebajal õigus politseiametniku pensionile; 6)

§ 34kohaselt on politseiametnik üksnes see isik, kes on PPA-s politseiteenistuses.

Politseiteenistusest vabastatud isik pole politseiametnik. Kaebaja pole ka prokuröriteenistuses; 7)

-i süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine toetab seda, et isik pidi politseiametniku pensioni saamiseks olema politsei- või prokuröriteenistuses (

§-d 34, 100–102, 106–107 ja § 117 lg 1).

-ga ei tehtud sotsiaaltagatiste osas põhimõttelisi muudatusi.

-i seletuskirja kohaselt ei laiendatud pensioni saajate ringi, vaid selle eesmärk oli olemasoleva süsteemi säilitamine. Plaan laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkusid politseiteenistusest enne pensioniea saabumist, ei leidnud toetust. Seadusandja tahe on alati olnud, et õigus pensionile tekib nendel, kes olid pensioniea saabumisel politseivõi prokuröriteenistuses; 8) kuigi prokuröril on õigus eripensionile, saab ta seda maksma panna üksnes juhul, kui täidetud on

§ 101lg-s 1 sätestatud eeldused (s.o vanus, staaž ja teenistusnõue).

Prokuröriteenistusest lahkunud vajaliku politseiteenistuse staažiga inimesele ei saa tulla

st rohkem õigusi kui sarnases olukorras olevale endisele politseiametnikule, kes ei ole pensioniea saabumisel teenistuses; 9) kaebajal ei olnud politseiteenistusest vabastamise päevaks tekkinud PolTS alusel õigust väljateenitud aastate pensionile (

§ 117lg 8).

Ta oli 36-aastane. Kaebajal ei olnud õigust väljateenitud aastate pensionile ka VAPS § 12 alusel, sest kaebaja asus politseiteenistusse

1. septembril 1992, mitte enne
2. juulit
3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. XX taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kuna kaebaja oli politseiteenistuses PolTS kehtivuse ajal, kuulub viimati märgitud seadus kohaldamisele; 2) kaebajal on õigus politseiametniku pensionile PolTS § 211 lg 31 kohaselt; 3) PolTS § 211 lg-st 31 järeldub üheselt, et kaebaja ei pidanud pensioni saamiseks olema politsei- või prokuröriteenistuses. Kaebaja omas enne prokuröriteenistust 5-aastast politseiteenistuse staaži; 4) Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-41-04 pole asjakohane, kuna see ei puuduta prokuröre.
5. SKA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Vaidlust pole järgmiste asjaolude üle: 1) kaebaja oli politseiteenistuses
7. septembrist 1992 –
8. oktoobrini 2005; 2) kaebaja lahkus politseiteenistusest, kui ta oli 36-aastane; 3) kaebaja oli prokuröriteenistuses
9. oktoobrist 2005 –
10. oktoobrini 2015; 4

-i, mitte kehtetut PolTS-i. 12.

§ 101

lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. 12.1. Viidatud normi kohaselt on väljateenitud aastate pensioni määramise esimeseks tingimuseks see, et isik oleks pensioniea täitumisel politseiametnik. Politseiametniku mõiste on sätestatud

§ 34

lg-s 1, mille kohaselt on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Kaebaja eespool nimetatud tingimusele ei vasta, kuna ta polnud väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimise ja selle taotlemise ajal Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses, ega prokurörina prokuröriteenistuses (

§ 108lg 2).

Seetõttu ei ole kaebajal õigust

§ 101lg 1 alusel taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni.

Normi sõnastus vastab ka seadusandja tahtele säilitada varem PolTS-s kehtinud põhimõte, et väljateenitud aastate pensioni õigus tekib üksnes politseiteenistuses olemise ajal (politsei ja piirivalve seaduse eelnõu 343 seletuskiri, lk 30–33). PolTS § 211 lg 1 kohaselt oli politseiametniku pensioni määramise aluseks asjaolu, et isik pidi olema politseiametniku pensioni õiguse tekkimise ajal politseiteenistuses (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04 , p-d 11–15; vt ka Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-06-2097, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 310-3155, p 11). Politseiametniku pension kehtestati selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus (Riigikohtu
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04, p 14). Eesmärgiks oli motiveerida politseiametnikku pensioniea saabumiseni ametis jätkama. Kaebajale pensioni määramine ei oleks nende eesmärkidega kooskõlas. 12.
9. Ühtlasi puudub kaebajal viieaastane pidev politseiteenistuse staaž vahetult enne pensioniõigusliku ea täitumist. Kaebaja oli politseiteenistuses
10. okroobrini 2005 ning prokuröriteenistuses
11. oktoobrini 2015, kuid avalduse esitas
12. augustil
13. 12.
14. Kaebaja polnud ka avalduse esitamise hetkel 55-aastane. 5

§ 117

, mille kohaselt tekib politseiametnikul 50aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile, kui: 1) ta oli

-i jõustumisel PolTS-i alusel politseiteenistuses; 2) ta on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja 3) tal on vähemalt 20-aastane

-s sätestatud politseiteenistuse staaž. 13.1. Tegemist on politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramise kumulatiivsete tingimustega. Kui üks eespool sätestatud tingimustest on täitmata, ei ole isikul õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. 13.2.

§ 117

kohaselt on väljateenitud aastate pensioni määramise esimeseks eelduseks õiguslik asjaolu, et isik peab olema politseiametnik ehk ta peab olema politsei- või prokuröriteenistuses (vt käesolev otsus, p 12.1). Kuna kaebaja polnud politsei- või prokuröriteenistuses, puudub tal õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 117alusel.

Vajadus puudub seega analüüsida seda, kas täidetud on

§ 117p-des 1–3 sätestatud teised tingimused.

14. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile PolTS § 212 lg 31 alusel.

§ 108lg 2 sätestab, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004.

aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Sama põhimõte ja samas sõnastuses norm oli sätestatud ka PolTS § 212 lg-s 31.

§ 108lg 2 sätestab ja Pol

TS § 212 lg 31 sätestas politseiteenistuse staaži arvutamise alused ja loetleb või loetles selle staaži, mis tuleb või tuli arvata politseiteenistuse staaži hulka. Viidatud norm ei loo ega loonud iseseisvat politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õiguslikku alust, vaid seda tuleb või tuli kohaldada koos

§-dega 101 ja 117 või PolTS §ga

2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ka siis, kui kaebaja lahkus politsei- ja prokuröriteenistusest, seadis õigus tingimuse, et politseiamentiku väljateenitud aastate pension määratakse üksnes juhul, kui pensionile minnakse vahetult pärast politsei- või prokuröriteenistust.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
4. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle. (allkirjastatud digitaalselt) 6