Obsah (6)

§ 62§ 637§ 336§ 150§ 405§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-18-102300 Tsiviilasi Tapa v

) § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 62

lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtute infosüsteemi andmete ning toimiku materjalide kohaselt on otsuse kättetoimetamise aeg hagejale

1. mai
2. Seega TsÜS § 135 lg 1 kohaselt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema järgmisest päevast, s.o
3. maist 2019 ning TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 kohaselt saabus apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev hageja jaoks
4. juunil
5. Ka hageja esindaja
6. juuni 2019 kinnituse kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
7. juuni 2019 kl 23:
8. Apellatsioonkaebus loetakse kohtule esitatuks alates selle kohtusse saabumisest, mitte menetlusosalise poolt postitamisest. Apellatsioonkaebus ringkonnakohtule on esitatud
9. juunil 2019 kl 10:16, seega pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

1. Hageja esitas
2. juunil 2019 taotluse tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt allkirjastas hageja esindaja apellatsioonkaebuse
3. juunil 2019 kl 23:29 ning edastas koheselt kl 23:35 kohtule e-posti aadressile tarturk.menetlus@kohus.ee. Põhjuseks, et apellatsioonkaebus jõudis kohtuni
4. juunil 2019 võib hageja hinnangul olla seotud online.ee elektronpostiga, kuna serveris toimusid muudatused ja vana serveri aadressidel tekkisid tehnilised probleemid. 2 Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 67 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohus on

§ 336lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28.

detsembri 2005 määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (Riigikohtu

1. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9;
2. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14, p 10;
3. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15, p 17). Kuigi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks, peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikohtu
4. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak. Hageja väitel edastas ta apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule
5. juunil 2019 kell 23:
6. Ringkonnakohus ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st serveri muudatused võisid põhjustada tehnilisi probleeme, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid ringkonnakohtu arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud.
7. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuselt täies ulatuses riigilõivu tasunud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnast lähtuvalt. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 1646 eurot 17 senti. Tsiviilasjas hagihinnaga 1500 eurot kuni 2000 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 50 eurot, s.o ettenähtust 175 euro võrra vähem. Kuivõrd

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellantidele tähtaega puuduse, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks, kõrvaldamiseks.

1. Hageja taotleb apellatsioonkaebuse p-s 4 tagastada enamtasutud riigilõiv. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millise enammakstud riigilõivu tagastamist hageja taotleb. 3 Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohus on
2. detsembri 2018 määrusega rahuldanud hageja taotluse enamtasutud tunnistajatasu tagastamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses riigilõivu ettenähtust rohkem tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel ette näha, et kohus keeldub selle menetlusse võtmisest ning tal võib tekkida õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 6. Käesolevas asjas on tsiviilasja hind 1646 eurot 17 senti. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg-d 4 ja 10).

Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4