← Eesti

1-18-9616/38

Obsah (7)§ 424§ 346§ 66§ 64§ 68§ 76§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-9616 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Ühtlasi mõisteti K. Riet süüdi ka

§ 346, § 349 ja § 1572 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses summas 1500 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti K. Rietile karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses summas 1000 eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi kümne kuu jooksul.

§ 64

lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Rietile 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.01.2019 ja lõpeb 17.07.

  1. Tartu Vangla esitas 17.07.2019 maakohtule materjalid K. Rieti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
  2. Tartu Maakohtu 09.09.2019 määrusega jäeti K. Riet vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused K. Rieti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
  3. Maakohtu hinnangul on K. Rieti varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. K. Riet on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on kandnud vanglakaristust nii Eestis kui välisriigis. K. Rieti varasem kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge ja ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta, dokumendi kinnipidamise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Oluline on seegi, et eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.01.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati K. Riet ennetähtaegselt, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega on K. Riet kohtu usaldust varasemalt kuritarvitanud.
  4. Käesoleva karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavad tegevused ei ole maakohtu arvates K. Rietist tulenevaid kuriteoriske piisavalt maandanud. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud kehv probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus. Sõnades K. Riet tunnistab, et tema probleemide põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Samas näeb ta vajadust alkoholi tarvitamisest hoiduda vaid terviseprobleemide tõttu. Vangla iseloomustuse järgi on probleemiks ka narkootiliste ainete tarvitamine, mida süüdimõistetu ei tunnista.
  5. K. Rieti vabanemisjärgsed elutingimused on maakohtu arvates head, kuid ei ole ilmselt määrava tähendusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kuritegude toimepanemise ajal oli K. Rietil samuti elu – ja töökoht ning toetav tugivõrgustik. Nendest aga ei piisanud, et teda õiguskuulekusele suunata. Määruskaebus
  6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Rieti kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
  7. K. Rietil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Individuaalset täitmiskava on ta püüdnud täita vastavalt oma võimetele, varasemalt on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Käesoleval ajal läbib ta samuti sotsiaalprogrammi, mis peagi saab läbi. Vabanemise korral on 2 tal olemas kindel elu – ja töökoht. K. Riet avaldas, et tema elu on viltu läinud alkoholi liigtarvitamise tõttu. Tal avastati neeruvähk, mida nüüdseks on opereeritud. K. Riet vajaks operatsioonijärgset taastusravi, kuid vanglas talle seda ei võimaldata. K. Riet on aru saanud, et tal on kaks valikut, kas juua edasi ja surra või teha alkoholiga lõpp ja ennast ravida. K. Riet kinnitas kohtule, et teeb alkoholiga lõpparve ja elab edasist elu seaduskuulekalt.
  8. Kaitsjal ei ole võimalik vastu vaielda, et K. Rietil on kuritegelik minevik. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on enda süüd tunnistanud ja kahetseb. Ta on kinnipidamiskohas teinud oma võimetekohaselt kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale.

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid tuleks arvestada kogumis, s.o maakohus ei ole K.

Rieti puhul piisavalt arvesse võtnud tema isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on liigselt keskendutud K. Rieti varasemale elukäigule, mis on küll oluline, kuid ei tohiks kinnipeetavalt võtta võimalust enda õiguskuuleka käitumise ja enesearendusega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja mõistetud karistus on oma eesmärgi saavutanud. K. Rietist lähtuvate võimalike riskide maandamiseks on ta võimalik vabastada riigipoolse järelevalve alla, mis aitaks tal sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla seaduse ning ühiselu reeglitega.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 04.10.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. K. Riet esitas selgituse oma halva tervisliku seisundi kohta koos vastava epikriisiga. Ta palub ennast vangistusest ennetähtaegselt vabastada, et saaks ravida enda tervist. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Riet ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
  3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et K. Riet tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

  1. On õige, et K. Rieti iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui K. Riet on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tegelenud, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
  2. Eelkõige räägib K. Rieti vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid ja K. Rieti arusaam, et alkoholiga tuleks teha lõpparve. Süüdimõistetu omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas samuti neljandat korda (muuhulgas on K. Riet mitmel korral vangistust kandnud ka välisriigis). Teda on karistatud 3 eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest (vt käesoleva määruse p 4), sealhulgas ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Kuritegusid on K. Riet toime pannud erinevalt põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, kehva probleemide lahendamise oskuse ja impulsiivsuse tõttu, tingituna sõltuvusprobleemidest ja grupi mõjul. Kõik eeltoodu muudab aga K. Rieti sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt mõnuainete järjekordse tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka vägivallakuritegusid.
  3. Ka K. Rieti vabanemisjärgsed elutingimused ei ole taolised, mis tooksid ilmtingimata kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Tal on küll vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht, kuid enne vangistust isik ametliku töökohta ei omanud, mistõttu puudub tal suure tõenäosusega tööharjumus ja distsipliin. Samuti nähtub K. Rieti varasemast elukäigust, et tihti eelistas isik legaalsel teel rahaliste vahendite hankimise asemel kasutada enda jaoks n-ö „lihtsamat teed“, s.o pani toime varguseid. Seetõttu püsib ka siin teatav risk, et raha puudusel asub isik taas kuritegusid toime panema. Seda enam, et tema rahaliste võlgnevuste kogusumma on 17 180,20 eurot, mida tuleks vabaduses tasuma hakata.
  4. Mis puudutab aga K. Rieti sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult mõnuainete tarvitamisest loobuda tuleb suhtuda ettevaatusega. Nimelt on K. Riet juba varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, samuti oleks ta saanud enda sõltuvuskäitumisega tegeleda juba enne käesolevat vangistust, kuid selle asemel otsustas isik alkoholi tarvitamist jätkata ja selle toimel panna toime uusi kuritegusid (juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes).
  5. Samuti, vastupidiselt määruskaebuses toodule, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et K. Rietist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt on maakohus õigustatult välja toonud, et isikut on juba varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kuid K. Riet rikkus kriminaalhooldustingimusi, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele. Seega ei ole kriminaalhooldusele allutamine K. Rieti puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
  6. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab K. Rieti pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. Siinkohal ei ole võimalik esikohale seada ka K. Rieti tervisliku seisundiga seotud probleeme ja taastusravi vajadust, mis justkui peaks kaasa tooma ennetähtaegse vabastamise. Nimetatud probleemid olid maakohtule enne määruse tegemist teada. Ringkonnakohus märgib, et kui K. Rieti tervis pöördumatult halveneb, siis need küsimused lahendatakse mitte käesoleva määrusega, vaid eraldi menetluses

§ 79ja Kr

MS § 425 alusel.

  1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.09.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  2. Kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot K. Rieti kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.