1-19-298/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-19-298 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Sergei Kolesniku karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Sergei Kolesniku (Kolesnik, isikukood 36303220304) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. S. Kolesnik tunnistati Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Katseaja jooksul peab S. Kolesnik järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust.
9. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
10. augustil 2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles S. Kolesnikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Viru Maakohtu
12. augusti
13. a määrusega pöörati S. Kolesnikule mõistetud karistus täitmisele.
14. Maakohtu määruse kohaselt tutvustati S. Kolesnikule
15. märtsil 2019 kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi ning S. Kolesnik kinnitas neist arusaamist oma allkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal (
16. märtsil 2019,
17. mail 2019,
18. juulil 2019,
19. juulil 2019 ja
20. augustil 2019) lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
21. märtsi
22. a ja
23. mai
24. a rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametnik teinud süüdimõistetule kaks kirjalikku hoiatust.
25. Politsei- ja Piirivalveameti
26. juuli
27. a teatisest nr 2.1-6.2/2524-2 nähtub, et S. Kolesnik pani
28. juulil 2019 toime S.T. kehalise väärkohtlemise. Sellega seoses alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. S. Kolesnik oli tarvitanud alkoholi.
29. juuli
30. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne, näidates alkoholijoovet 1,17 mg/l kohta. Veel nähtub asja materjalidest, et
31. juulil 2019 on patrullpolitseinik teavitanud kriminaalhooldusametnikku, et
32. juulil 2019 sai ta väljakutse aadressile XXX , Kohtla-Järve. S. Kolesnik oli tarvitanud alkoholi.
33. juuli
34. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne, näidates alkoholijoovet 1,09 mg/l kohta.
35. Samuti nähtub asja materjalidest, et süüdimõistetul tuvastati alkoholijoove
36. augustil 2019 toimunud registreerimise käigus. Alkoholi tarvitamist tunnistas süüdimõistetu ka maakohtu istungil. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu
37. veebruari 2019 kohtuotsusega katseajaks pandud lisakohustuse rikkumine viiel korral on tõendatud. Tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, süüdimõistetu on vaatamata keelule tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt.
38. Argumenti, mille kohaselt tarvitas S. Kolesnik alkoholi, kuna Maardust tulid sugulased ja teda sunniti jooma, ei pea kohus vabandatavaks. S. Kolesnik jätkas nii pärast kirjalike hoiatuste tegemist kui ka pärast erakorralise ettekande kohtusse saatmist alkoholi tarvitamist, ilmudes
39. augustil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja tuvastas hooldusalusel alkoholijoobe 0,781 mg/l kohta. Teda ei ole mõjutanud kriminaalhooldaja poolt tehtud kirjalikud hoiatused ega seletused. Lisaks on S. Kolesniku käitumine alkoholijoobes olles vägivaldne. S. Kolesniku suhtes on algatatud kaks uut kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel.
40. Eeltoodu näitab, et S. Kolesnik ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline oma käitumist muutma. Arvestades S. Kolesniku käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi kohtu poolt määratud kohustusi täita. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna S. Kolesnik on rikkunud korduvalt kohustust, mitte tarvitada alkoholi katseajal, talle koostatud hoiatused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi tarvitamist, millega kaasnevad peretülid oma elukaaslasega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
41. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kolesniku kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja saata kriminaalasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub kaitsja jätta S. Kolesniku vangistuse täitmisele pööramata. 2