KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-13684 Tsiviilasi Võlgniku,

§ 39lg 1 kohaselt edastada määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta võlgniku osaühing BALANS-TIIM kanda.
2. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasuks x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Tsiviilasi nr 2-19-13684
3. Võlgnikul vara puudumise tõttu ning

§ 23

lg-te 4 ja 6 alusel maksta ajutise halduri tasu hüvitamiseks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arveldusarve nr EE861010902001530007 SEB Pank AS), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. MENETLUSE KÄIK 23.09.2019 määrusega kohus võttis menetlusse osaühingu BALANS-TIIM pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. Ajutine haldur 27.09.2019 aruandes andis arvamuse, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgasid on vähemalt 62 336,84 euro ning varad võlgade tasumiseks puuduvad. Majandustegevus on lõppenud. Osaühingu BALANS-TIIM pankrotimenetluses on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad ja alus nõude esitamiseks juhtorgani liikmete vastu. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 30.09.2019 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Puudub vara ja menetlus tuleks raugetada, kui keegi ei maksa deposiiti raha pankrotimenetluse kuludeks. Pankrotimenetluse eeldatavade kulude summa oleks 1500 eurot, arvestusega, et see kataks ka ajutise halduri tasu. Ajutise halduri tavapärase tunnitasu x eurot järgi oleks asjas kulutatud x töötunni eest tasu kokku x eurot (lisandub käibemaks x eurot), kuid menetluse raugemise korral soovib haldur tasu ainult x eurot +käibemaks. 30.09.2019 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot ja tasumise tähtajaks 10.10.2019. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.09.2019. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha kohtuistungil ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub realiseeritav vara, mis võimaldaks katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (

) § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. 2. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendeid ei ole ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Võlgnikul mingit vara ei ole ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Aruande 2

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Eeltoodu alusel kohus lõpetab osaühing BALANS-TIIM menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb

§ 29

lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks kahe kuu jooksul ettevõte likvideerida likvideerimismenetluseta ning kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. 4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühing BALANSTIIM dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Hillar Taltsi. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu 5.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

1. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Andrus Õnnikul selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega x eurot/tund. Selle järgi kujuneks halduri tasu suuruseks koos käibemaksuga x eurot. Haldur kohtuistungil täpsustas, et menetluse raugemise korral taotleb ta määrata ajutise halduri tasuks x eurot (+ käibemaks) ja mõista see välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu taotleb haldur hüvitada OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. Kulude hüvitamist ajutine haldur ei taotle.
2. Kohus leiab, et ajutise halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on selles asjas vajalik ja põhjendatud ajutise halduri töömaht x tundi ning täidetud ülesannete keskmisena tunnitasumäär x eurot vastab halduri kutseoskustele. Taotlus määrata menetluse raugemise korral ajutise halduri tasuks x eurot + käibemaks on mõistlik. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja kulusid oleks võimalik katta, ükski võlausaldaja ei ole samuti soovinud teha täiendavaid kulutusi pankrotimenetlusele.

§ 23

lg 4 võimaldab sellisel juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodu alusel kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis hüvitada riigivahenditest. 3