KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-2369 Haldusasi N.K. kaebu

) § 101 lg 1 alusel. Kaebajal on küll politseiteenistuse staaži koos prokuröriteenistuses oldud ajaga 31.10.2015 seisuga 27 aastat ja 5 päeva, kuid kaebaja ei täida vanusenõuet 55 aastat ja puudub penisoniõigusliku ea täitumisele eelnev viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest 31.10.2015. Sarnaselt puudub kaebajal õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 117lg 1 alusel.

15.01.2019 seisuga on küll täidetud politseiteenistuse staaži nõue 27 aastat ja 5 päeva ning vanusenõue 50 aastat, kuid kaebaja ei ole avalduse esitamise ajal politseiteenistuses ega prokuröriteenistuses. Kaebaja töötab Tallinna Kommunaalametis. Väljateenitud aastate pensioni ei saa määrata ka

§ 117lg 8 ja Pol

TS § 211 lg 1 alusel, kuna prokuröriteenistusest vabastamise päevaks – 31.10.2015 – ei täitnud kaebaja vanusenõuet 50 aastat. Kaebaja oli prokuröriteenistusest vabastamise ajal 46-aastane. Kaebaja ei oma õigust väljateenitud aastate pensionile ka väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 alusel, kuna täitmata on 25-aastane politseiametnikuna töötamise nõue. Kaebaja töötas politseiametnikuna 13 aastat ja 11 päeva. Prokurörina töötamise aega ei saa arvestada politseiametniku staaži hulka, kuna kaebaja asus politseiametnikuna tööle pärast 01.07.

2. SKA jättis 28.11.2018 vaideotsusega nr 1.1-10/31561 kaebaja vaide rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi SKA 07.09.2018 otsuse nr 06389 ja 28.11.2018 vaideotsuse nr 1.1-10/31561 tühistamine ning SKA kohustamine vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi. POOLTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja leiab, et tal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Kaebaja määrati politseiteenistusse ja vabastati sealt enne

jõustumist, mistõttu tuleb kohaldada politseiteenistuse seadust. Kaebaja politseiteenistuse staaž on kokku 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et väljateenitud aastate pensioni saamiseks peab taotleja olema politsei- või prokuröriteenistuses. PolTS § 212 lg-st 31 tuleneb, et õigus väljateenitud aastate pensionile on ka politsei- või prokuröriteenistuses mitteoleval piisavat prokuröristaaži omaval isikul, kelle prokuröriteenistusele eelneb 5-aastane politseistaaž. Õigus väljateenitud aastate pensionile annab teenistusaeg prokurörina, millele eelneb 5 aastat politseistaaži. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04 ei ole asjakohane, kuna ei puuduta prokuröriteenistuses olnud isikut. Politseiametniku pensioni määr on PolTS § 5 ja § 211 lg 3 alusel 67,7% viimase ametikoha ametipalgast. Kaebaja töötas politseis viimased kuus aastat juhtivinspektorina, mis

§ 116

lg 2 kohaselt vastab üleminspektori, komissari või vanemkomisari ametikohale.

§ 70lg 3 kohaselt on juhtivspetsialisti palgaaste 7–14.

Arvestades keskmisest palgamäärast 1500 eurost 67,7%, on arvestuslik pension 1015,50 eurot. 6. SKA palub kaebuse jätta rahuldamata. Kaebaja oli teenistuses PolTS alusel, mistõttu tuleb tema õigust väljateenitud aastate pensionile kontrollida

§ 117

lg 1 alusel.

-s sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise eelduseks on pensionile minek politseiteenistusest. Teisisõnu peab isik olema 2

eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et plaan ühtlustada eripensioni õiguse tekkimise iga PolTS-ga ehk 50 eluaastani ja laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne vastavasse vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust, kuna sellega oleks kehtestatud kehtivatest tingimustest soodsamad tingimused. Eelnõu teisel lugemisel tehti ka ettepanek lisada sättesse sõna „vahetult“, et välistada selle tõlgendus selliselt, nagu poleks pidev teenistusstaaž vahetult enne pensioniea saabumist oluline. See, et politseiametnik peab väljateenitud aastate pensioni saamiseks olema politseiteenistuses, tuleneb ka PolTS § 211 lgst 1 ja § 3 lg-st 1. Samal seisukohal oli ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-41-04. Kaebaja seisukoht, et see tingimus ei kehti isikule, kes pärast politseiteenistust jätkas prokuröriteenistuses, ei ole õige. Iseenesest arvatakse teenistusaeg prokurörina

§ 108

lg 2 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse väljateenitud aastate pensionile, kui politseiteenistusestaaž on olnud eelnevalt vähemalt 5 aastat. Õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siiski samadel tingimustel ehk siis, kui pensionile minnakse politseiteenistusest või prokuröriteenistusest. Kaebajal on olemas nõutav staaž, kuid ta lahkus prokuröriteenistusest 46-aastaselt. Seega ei olnud ta pensioniea saabumisel teenistuses ja tal puudub õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja eesmärk on, et SKA määraks talle alates 15.01.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja hinnangul on tal õigus politseiametniku eripensionile PolTS § 212 lg 31 alusel (kaebuses ekslikult märgitud PolTS § 211 lg 31). SKA jättis kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni 07.09.2018 otsusega määramata, leides, et kaebaja ei täida

§ 101

lg-s 1, §-s 117 ega VAPS §-s 12 sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise tingimusi. Pooled vaidlevad selle üle, mis seaduse alusel tuleb õigust politseiametniku eripensionile hinnata ning kas kaebajal on see õigus olemas.

1. Kohus on seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.
2. Kaebaja tööraamatust ja ametniku teenistuslehest nähtub, et kaebaja asus politseiteenistusse 21.09.1992 ning lahkus sealt 02.10.
3. Ajavahemikul 03.10.2005–30.10.2015 töötas ta Põhja Ringkonnaprokuratuuris prokuröri abina. Seda kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 31.08.2018 tõend nr 1.7-10/437-3 (tl 27). Pooled vaidlevad küll politseiametniku staaži pikkuse üle – kaebaja hinnangul on tal politseiametniku staaži 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva, vastustaja on pidanud staaži pikkuseks 27 aastat ja 5 päeva –, kuid staaži arvutuse erinevusel ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust. Esmalt tuleb kindlaks teha see, kas kaebajal on õigus politseiametniku pensionile.
4. Kaebaja lahkumisel politseiteenistusest 02.10.2005 reguleeris politseiametniku pensioni taotlemist, määramist ja maksmist PolTS. PolTS § 211 lg 1 sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS § 211 lg 91 laiendas politseiametniku eripensioni saamise õiguse ka prokuröridele, kellel oli vajalik politseiteenistuse staaž. PolTS § 212 lg 31 luges prokuröri vajalikuks politseiteenistuse staažiks vähemalt viis aastat. Igal juhul oli PolTS § 211 lg-s 1 sätestatud politseiametniku pensioni saamise eelduseks vanuseja staažinõude kõrval tingimus, et need eeldused täidetakse politseiteenistuses olles ning pensioni saamise õigust ei teki varem teenistusest lahkunud politseinikel (Riigikohtu 11.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04, p 11). 3

jõustumisel 01.01.2010 kaotas PolTS kehtivuse: politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse §-ga 110 tunnistati politseiteenistuse seadus (RT I 1998 50, 753; RT III 2009, 54, 401) kehtetuks. Kehtetust seadusest ei tulene isikule õigusi ega kohustusi. Kehtivuse kaotanud seadust ei kohaldata, v.a rakendusseaduses või -sätetes nimetatud tingimustel. Haldusmenetluses on politseiteenistuse õiguslikud alused ja politseiteenistuse korraldus, sh sotsiaalse tagatisena politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile sätestatud

-s. Seega tuleb kaebaja õigust politseiametniku eripensionile hinnata

alusel, mitte PolTS alusel. 12. Politseiametniku õigus eripensionile on sätestatud

§ 101lg-s 1.

Sätte kohaselt tekib politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Politseiametnikele, kes olid politseiteenistuses PolTS alusel, rakendatakse

§-s 101 sätestatud õigust sama seaduse §-s 117 sätestatud erisustega.

§ 117

lg 1 kohaselt tekib väljateenitud aastate pensionile õigus 50-aastasel politseiametnikul: 1) kes oli

jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses; 2) kes on vahetult

jõustumisel ja alusel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja 3) kellel on vähemalt 20-aastane

-s sätestatud politseiteenistuse staaž. Sarnaselt PolTS § 211 lg-ga 91 on politseiametniku eripensionile õigus ka prokuröril, kui tal on eelnevalt vajalik politseiteenistuse staaž, samuti võetakse politseiteenistuse staaži arvestamisel arvesse prokuröriteenistuses oldud aega.

§ 108

lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 01.07.2004 politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse

-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. 13. Kuna kaebaja oli politseiteenistuses PolTS alusel, tuleb tema õigust politseiametniku eripensionile hinnata

§ 117lg 1 alusel.

Sättes nimetatud tingimused on kumulatiivsed, st eripensioni saamiseks peavad olema korraga täidetud kõik tingimused. 13.1. Kaebaja täidab 15.01.2019 seisuga vanuse nõude. Kaebaja sai 15.01.2019 50-aastaseks. Kaebajal on täidetud ka vähemalt 20-aastase staaži nõue. Kohus nõustub aga vastustajaga, et

§ 117

lg 1 kohaldamiseks peab politseiametnik või vajaliku politseiametniku staažiga (5 aastat) prokurör olema pensioni määramise ajal politsei- või prokuröriteenistuses. Kuna kaebaja ei ole politsei- ega prokuröriteenistuses, puudub tal õigus politseiametniku eripensionile. 13.2.

§ 117lg-s 1 sätestatud õigus on vanuse- ja staažinõuet täitval politseiametnikul.

Politseiametniku mõiste ei ole paragrahvi tähenduses autonoomne. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda

§-st 34.

§ 34kohaselt on politseiametnik PPA-s politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik, samuti Pol

TS alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale

alusel. Politseiametnik on seega igal juhul teenistuses olev isik, mitte sealt vabastatud isik. Ainult politseiametnikul on õigus eripensionile. Vaidlus puudub, et kaebaja vabastati prokuröriteenistusest 30.10.2015. Pensioniõigusliku ea saabumisel polnud ta enam seega politsei- ega prokuröriteenistuses. Selliselt puudus tal ka õigus politseiametniku eripensionile. 4

süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine.

§ 117

pealkiri on „Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes“. Paragrahvi pealkiri iseloomustab lühidalt selle sisu (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 23 lg 3).

§ 117

lg 1 räägib omakorda samas seaduses sätestatud õigusest väljateenitud aastate pensionile. Kuna see õigus on sätestatud

§ 101

lg-s 1, tuleb

§ 117

lg-s 1 sätestatud õiguse sisustamisel arvestada

§ 101

.

§-s 101 sätestatud õigus on teenistuses oleval politseiametnikul. Politseiametniku mõiste sisustamisel tuleb jällegi lähtuda

§-st 34, mille kohaselt on politseiametnik teenistuses olev isik. Asjaolu, et

§ 101

lg 1 nõuab, et pensioniõigusliku ea saabumisele eelneks vahetult pidev politseiametniku (prokuröri) staaž, viitab samuti teenistuses olemise nõudele. Veelgi enam, politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ei saa politseiametnik, kes jätkab pärast pensioniõigusliku ea saabumist ametis (

§ 107lg 3).

Teenistuse jätkamine saab toimuda aga vaid teenistuses olles. Kui eripensioni õiguse tuvastamisel jätta

§ 101

lg 1 arvestamata, ei oleks võimalik jaatada ka

§ 108

lg-s 2 sätestatud prokuröri õigust eripensionile ja lugeda prokuröri staaži politseiteenistuse staaži hulka. Nimelt ei viita

§ 117ise prokuröriteenistusele.

Eripensioni õiguse kitsendamine

-ga ei olnud siiski seadusandja tahe.

§ 117

lg-s 1 sätestatud õigus politseiametniku eripensionile erineb

§ 101lg 1 p-s 1 sätestatud õigusest seega üksnes pensioniõigusliku ea nõude osas. Pol

TS alusel teenistuses olnud ametnike puhul on see 50 aastat,

alusel ametisse astunutel aga 55 aastat. Selline tõlgendus nähtub ka seaduse seletuskirjast.

mingeid põhimõttelisi muudatusi politseiametniku sotsiaalsete tagatiste osas ei toonud.

seletuskirja kohaselt ei laienda

pensioni saajate ringi, võrreldes PolTS-ga.

eesmärk on eripensioni säilitamine. Plaan laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne vastavasse vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust. Muudatust peeti kehtivast seadusest soodsamate tingimuste kehtestamiseks, millele ei leitud õigustust. Veelgi enam,

teisel lugemisel tehti ettepanek lisada sõna „vahetult“ „pensioniõigusliku“ ette, et välistada sätte tõlgendus selliselt, nagu ei oleks pidev teenistusstaaž enne eripensioniea saabumist oluline. Seadusandja tahe on seega olnud alati anda politseiametniku eripensioni õigus neile, kes pensioniea saabumisel on politsei- või prokuröriteenistuses. 14. Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 108

lg-st 2 tuleneb küll prokuröri õigus eripensionile, kuid nõudeõiguse saab maksma panna vaid

§ 101lg-s 1 sätestatud tingimuste täitmisel.

Teisisõnu annab

§ 108

lg 2 prokurörile nõudeõiguse üksnes koos

§ 101lg-ga 1, s.o vanuse, staaži ja teenistusnõude täitmisel.

Vastupidine tõlgendus muudaks vanuse ja staažinõude sisutühjaks. Prokuröriteenistusest lahkunud vajaliku politseiteenistuse staažiga inimesele ei saa tuleneda

-st ka rohkem õigusi kui sarnases olukorras olevale endisele politseiametnikule, kes ei ole pensioniea saabumisel enam teenistuses. See poleks seaduse mõttega kooskõlas. Võrreldes PolTS-ga ei loonud

täiendavaid sotsiaalseid tagatisi endistele politseiametnikele. Kaebajat ei kohelda ebavõrdselt võrreldes politseiametnikega, kellel on küll nõutav teenistusstaaž, kuid kes on enne pensioniea saabumist teenistusest lahkunud. 15. Kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka muul alusel. 15.1.

§ 117

lg-s 8 on sätestatud, et isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel. 5

jõustumist, kuid kaebajal oli täitmata vanusenõue. Kaebaja oli politseiteenistusest vabastamise ajal 36-aastane. Seega ei ole kaebajal õigust politseiametniku eripensionile

§ 117lg 8 alusel.

15.2. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka VAPS § 12 alusel. VAPS § 12 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni õigus saada politseiametnikel, kes on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Selliste kutsealade või ametikohtade loetelu, samuti pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus (VAPS § 2 lg 2). Väljateenitud aastate pension VAPS-s ja politseiametniku eripension

-s on erinevad pensioni liigid, mille saamise eeldused erinevad. VAPS § 12 ja § 2 lg 2 alusel kehtestatud politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord ei võimalda arvata töötamist politseiametnikuna ajavahemikul märts 1991 kuni september 1994 staaži hulka sooduskorras kolmekordselt (vt ka Tallinna Halduskohtu 08.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1031, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1462, p-d 8 ja 9). VAPS § 2 lg 2 alusel kehtestatud korra kohaselt võib politseiametniku staaži hulka arvata kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aja vaid juhul, kui isik on politseiametniku ametikohale asunud enne 01.07.

1. Kaebaja astus politseiteenistusse 21.09.
2. Seega ei saa staaži hulka arvestada töötamist prokurörina. Selliselt on kaebajal VAPS §-s 12 sätestatud staažinõue täitmata.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, tehes otsuse seega kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 6