Obsah (8)

§ 238§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Andrei Barzii süüdi tunnistada Kar

S § 4231 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Andrei Barzii poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrei Barzii karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 (viis) päeva (02.02.2019-03.02.2019, 27.02.2019-01.03.2019), ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
2. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 06.11.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, so 9 kuud ja 19 päeva (289 tundi üldkasulikku tööd) ja mõistetud rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot ning mõista Andrei Barziile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva . Harju Maakohtu 6.11.2018 otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel.
3. DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 6. Kar

S § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend A. F. kuuluv mootorsõiduk Saab 9-3 registreerimismärgiga xxx, mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

1. Andrei Barzii suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Andrei Barzii vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
3. Andrei Barziilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 390 eurot; 

§ 175

lg 1 p 10 alusel mootorsõiduki teisaldamiskulu 42 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.

10. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1242 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 103,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700029849 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-4300“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 23.07.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 23.07.2019.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Andrei Barziid süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 06.11.2018 Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 02.02.2019 kella 2 01.38 ajal Tallinnas xxx juures ning 27.02.2019 kella 23.11 ajal Tallinnas, xxx juures, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit SAAB 9-3 registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõudeid. LS § 94 lg 1 - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega, pani Andrei Barzii toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, so KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalmenetluses avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Andrei Barzii poolt on tõendamist leidnud. KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Andrei Barziile heidetakse ette LS § 94 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjade ühendamise määrusega ühendati 29.04.2019.a kriminaalasjad nr 18231700469 ja 19230200083 ühiseks menetluseks, kuivõrd mõlemas kriminaalasjas oli Andrei Barziile esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (tl 29). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Andrei Barzii juhtis 02.02.2019.a mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki juhtimist kinnitavad politseinik Simre Soon 02.02.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused, millest nähtub, et teostades 02.02.2019.a tööülesandeid koos patrullpolitseinik Jaan Jaagoga nägid nad x juures kahtlase sõidustiiliga sõidukit registreerimisnumbriga XXX, mis suundus Suur-Ameerika tänava suunas. Sõidukit kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Andrei Barzii, kellel on juhtimisõigus taastamata alates
4. aastast ning kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Samuti nähtub ülekuulamise protokollist, et esimest korda ütles juht suuliselt oma nimeks A. F. (s.xxx), kuid sellist isikut andmebaasist ei leitud ja auto istmel olevalt lepingult selgus, et juhi nimeks on Andrei Barzii (tl 15-16). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Andrei Barzii kinni 02.02.2019.a kell 01.53 Tallinnas, x juures (tl 25). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub samuti, et Andrei Barzii kõrvaldati 02.02.2019.a kell 01:53 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 22). Mootorsõiduki juhtimist ja rikkumise toimepanemist kinnitab ka Andrei Barzii ise (tl 17-19). Kriminaalasjas puudub lisaks vaidlus selles, et Andrei Barzii juhtis ka 27.02.2019.a mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki juhtimist kinnitavad politseinik Rainer Peetsmanni tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused, millest nähtub, et olles 27.02.2019.a teenistuses koos patrullpolitseinik Sigrid Sihveriga märkasid nad kell 23:11 Tallinnas Mustamäe teel Linnu tee ja Räägu tänava vahel suunaga Räägu tee suunas sõitmas mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimismärgiga XXX ja nad otsustasid sõiduki kontrolliks peatada. Sõiduk keeras Räägu tänavale, sõitis 200 meetrit, peatus ja sõiduki juhikohalt väljus 3 musta värvi üleriietega tüsedam meesterahvas ning hakkas kiirel sammul kõndima Sõpruse puiestee poole. Isiku peatamisel selgus, et tegemist on Andrei Barziiga, kes ütles, et jalutas tänaval ja et tema pole sõidukit juhtinud ning sõidukist Saab ei tea ta midagi. Kui isik paigaldati politseisõidukisse ja talle teatati, et sõiduk teisaldatakse, siis küsis ta, kas ta võib sõidukist võtta oma isiklikud asjad. Andrei Barzii hakkas tänavalt otsima sõidukivõtit, mille oli sinna visanud, leidis võtme lumelt ja võttis sõidukist telefoni, rahakoti ja inhalaatori (tl 35-37). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Andrei Barzii kinni 27.02.2019.a kell 23.11 Tallinnas, Räägu 3 juures (tl 30-31). Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et Andrei Barzii kõrvaldati 27.02.2019.a kell 23:11 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 32). Andrei Barzii 28.02.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et Andrei Barzii ei tunnistanud oma süüd ja kasutas oma õigust mitte anda ütlusi seoses oma tervisliku seisundi halvenemisega (tl 44-45). Küll aga tunnistas Andrei Barzii mootorsõiduki juhtimist 24.04.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes (tl 46-47). Andrei Barzii juhtimisõiguse puudumist tõendavad kriminaalasja õiendid Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetest, millest nähtub, et Andrei Barziil on juhtimisõigus alates
5. aastast taastamata ehk Andrei Barziil puudub kehtiv juhiluba (tl 24, tl 42). Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS § 4231 koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on märkinud, et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2015.a kohtumäärus nr 3-1-1-75-15, p 8). Andrei Barzii on Harju Maakohtu 06.11.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 muuhulgas süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi. Samuti on Andrei Barziil kaks kehtivat väärteokaristust LS §-s 201 sätestatud rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemise eest. Kuivõrd ka käesoleva kriminaalasja aluseks on kaks erinevat mootorsõiduki juhtimise episoodi, siis on Andrei Barzii vaieldamatult pannud KarS §-s 4231 kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul pani Andrei Barzii mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Andrei Barzii 02.02.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et Andrei Barzii oli 02.02.2019.a rikkumise toimepanemise ajal teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Samuti selgitas Andrei Barzii, et kuna teda karistati eelmisel aastal mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest, siis ta teab, et see tegu on kriminaalkorras karistatav (tl 17-19). Lisaks oli Andrei Barzii teadlik juhtimisõiguse puudumisest ka 27.02.2019.a toime pandud rikkumise ajal. Nimelt on ta 24.04.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis selgitanud, et tal olid juhiload 2010-2011 aastal, kuid need võeti kiiruse ületamise ja ilma turvarihmata sõitmise eest ära (tl 46-47). Eeltoodu tõendab, et kuigi Andrei Barzii teadis, et tal puudub juhtimisõigus, siis asus ta vaatamata sellele 4 mootorsõidukit juhtima ning seetõttu teadis ta, et paneb toime KarS §-s 4231 kirjeldatud rikkumise. Eeltoodust tulenevalt tuleb Andrei Barzii tegevus kvalifitseerida sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Andrei Barzii on süüvõimeline ning puuduvad KarS
6. peatükkis
7. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
8. KARISTUS KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Andrei Barziil on 3 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda varem karistatud sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest (tl 9-11, tl 48-49). Viimati karistati Andreii Barziid Harju Maakohtu 06.11.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 KarS § 4231, § 348 lg 1 ja § 349 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud ning rahalise karistusega 60 päevamäära (600 eurot), mis kuulus täitmisele iseseisvalt. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.09.2018, 09.06.2018-10.06.2018, 26.10.2018-27.10.2018, s.o 5 päeva ning kanda jäävaks vangistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust, mis asendati 415 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat (tl 12-14, tl 50-53). Kriminaalhooldusosakonna vastusest prokuratuurile nähtub, et Andrei Barziil on määratud karistusest tegemata 289 tundi üldkasuliku tööd (tl 45, tl 69, tl 85). Lisaks kriminaalkaristustele on Andrei Barziil 4 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud LS § 201 järgi. Karistusregistri andmetes puudub info väärteokaristusena määratud rahatrahvide tasumise kohta. Kohus leiab, et kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjutanud Andrei Barziid õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab rikkumiste toimepanemist, siis ei ole rahaline karistus talle, kui varasemalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Eelneva tõttu tuleb Andrei Barziid karistada vangistusega. Andrei Barzii pani kriminaalasja aluseks olevad teod toime kavatsetult. Arvestades Andrei Barzii varasemaid karistusi ja uute rikkumiste toimepanemist, siis leiab kohus, et esineb põhjendatud oht, et Andrei Barzii jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt jääb süüdistatava süü suurus sanktsiooni keskmisesse määra. Seega määrab kohus Andrei Barziile KarS § 4231 järgi karistuseks vangistuse 6 kuud, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra.

Lisaks arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 päeva (02.02.2019-03.02.2019, 27.02.2019-01.03.2019) ja Andrei Barziil kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Kuna Andrei Barzii pani eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo ja kohus karistab teda selle eest vangistusega, siis kohaldab kohus lisaks KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätteid. Seega liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Harju Maakohtu 06.11.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuud ja 19 päeva (289 tundi üldkasulikku tööd) ja mõistetud rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot ehk Andrei Barzii liitkaristuseks jääb vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva ning Harju Maakohtu 06.11.2018.a otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. Kuivõrd Andrei Barziil on väike laps ja mitu töökohta, siis ei võta kohus Andrei Barziid koheselt kohtusaalist vahi alla ja loeb tema vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aja, andes seeläbi Andrei Barziile võimaluse oma igapäevaelu ümberkorraldamiseks. 5 4. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmine meede: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Seega kohus jätab DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 5. KONFISKEERIMINE Kar

S § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida KarS 83 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Kriminaalasja õiendid maanteeameti liiklusregistri väljavõtetest tõendavad, et Andrei Barzii poolt juhitud sõiduki Saab 9-3 registreerimismärgiga XXX omanikuks on A. F. (tl 24, tl 42). A. F. kaasati 28.02.2019.a määrusega kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna (tl 38-39). Kolmanda isiku A. F. ülekuulamise protokollist nähtub, et Andrei Barzii on tema abikaasa firmas töötanud endine töötaja, kes töötas firmas töölepingu alusel detsembri kuus. A. F. ei olnud teadlik, et Andrei Barziil puudub juhtimisõigus, sest ta kinnitas, et tal on juhiload olemas. Sõiduk Saab 9-3 registreerimismärgiga XXX kuulub ametlikult küll kolmandale isikule, kuid tegelikult kuulub see auto Andrei Barziile ja kolmas isik ei ole seda autot kunagi kasutanud. Andrei Barzii rääkis kolmandale isikule, et tal on mingid võlad ja probleemid kiirlaenudega ning seetõttu ei saa ta autot enda nimele kirjutada. Nad käisid koos Maanteeametis, kus topelt tehinguga vormistati auto null väärtusega kolmanda isiku nimele. A. F. ei tea palju see auto tegelikult maksis. Samuti on kolmas isik nõus auto konfiskeerimisega, sest temal pole midagi kaotada ja ta ei taha, et tema nimele tuleksid edaspidi mingisugused nõuded ja trahvid (tl 4041). Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendi, s.o A. F.le kuuluva mootorsõiduki Saab 9-3 registreerimismärgiga XXX, mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. 6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4, 9 ja 10 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. 6 A. Barziile määratud kaitsjale määratud tasu oli kohtueelses menetluses 300 eurot (tl 62-63, tl 64-65, tl 70-71, tl 72-73) ja kohtumenetluses 90 eurot (tl 88-89). Mootorsõiduki teisaldamiskulu oli 42 eurot (tl 34). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Barziilt tuleb välja mõista kaitsekulu 390 eurot, mootorsõiduki teisaldamiskulu 42 eurot ja sundraha 810 eurot, s.o kokku 1242 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 7