Obsah (5)
§ 637§ 124§ 173§ 174§ 1622-19-286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-19-286 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019, Jõhvi Kohtuasi V I hagi Jõhvi Valla vastu töö
§ 637lg 21).
1 2-19-286 I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
- V I esitas 16.10.2018 töövaidluskomisjonile avalduse Jõhvi Valla vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.09.2018 ja välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja, so 30 kalendripäeva eest 375 eurot (TLS § 100 lg 5) ja töötaja kolme kuu keskmise töötasu 1125 eurot (TLS § 109 lg 1). Töövaidluskomisjoni 04.12.2018 otsusega rahuldati avaldaja nõuded töövaidlusasjas nr 41/2046/18 osaliselt (rahuldamata jäi hüvitise nõue 375 eurot). Jõhvi Vald esitas 08.01.2019 kohtule taotluse avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
- Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Jõhvi Põhikoolis koristajana alates 17.08.2015 tähtajatu kirjaliku töölepingu nr xxx alusel. Alates 02.01.2018 täitis hageja töökohustusi 0, 75 koormusega ehk 30 tundi nädalas. Kostja kohustus maksma palka 375 eurot kuus iga kuu eelviimasel tööpäeval. Eesti Töötukassa hindas 04.01.2018 töötaja xxx. Sotsiaalkindlustusameti 25.04.2018 otsusega määrati hagejale xxx ajavahemikuks 01.05.2018 - 20.07.
- Kostja ütles 18.09.2018 hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1, sest hageja tervislik seisund ei võimaldanud töösuhet jätkata. Töötukassa otsusest teada saamisel oleks kostja pidanud saatma hageja tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde, kuid seda ei teinud. Kostja ei ole kordagi öelnud, et pole hageja tööga rahul.
- Tervise portaali andmetel on hageja viibinud 2018 aastal haiguslehel kokku 81 kalendripäeva (mitte järjestiku), s.o 2, 5 kuud. Tööandja on jätnud järgimata TLS § 88 lg 1 p 1 sätestatud asjaolu, et tööülesannete täitmine peab olema takistatud nelja kuu jooksul (perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult). Hagi rahuldada samas ulatuses TVK otsusega. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping hagejaga lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.09.2018, teha kande muudatus TÖR-is ning mõista välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 375 eurot ning töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1125 eurot. II KOSTJA VASTUVÄITED
- Kostja hagi ei tunnista. Hageja varjas tööandja eest pikka aega, et on xxx ja talle on määratud xxx. Kostja lõpetas töölepingu erakorraliselt, sest koristaja töö on hagejale vastunäidustatud. Hageja viibis perioodil jaanuar kuni august 2018 töövõimetuslehel kokku 109 kalendripäeva: 17.
- - 19.01.2018 (3 kp), 02.
- - 03.03.2018 (30 kp), 12.
- 07.05.2018 (57 kp) ja 11.
- - 29.06.2018 (19 kp). Lisaks viibis tööandja nõusolekul 2018 aasta eest puhkusel 02.
- - 05.08.2018 (35 kp). Töö teostamise mahu ja kvaliteedi osas olid pidevalt probleemid, kuid need jäeti kolleegide palvel kirjalikult vormistamata. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis on tööandja käitunud õiguspäraselt. Peale töösuhte lõpetamist käis avaldaja tööandja esindajaid tänamas, et teda ei vallandatud mitte töökohustuste mittekohase täitmise tõttu, vaid tervisesisundi tõttu, mis annab avaldajale võimaluse taotleda õigusaktidega ette nähtud hüvitisi. Jätta hagi rahuldamata. III KOHTU PÕHJENDUSED 2 2-19-286
- Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 2 lg 3 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse vaidlustatud osas hagimenetluse korras hagina (TvLS § 58 lg 4). Arvestades hagi hinda 1125 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja hüvitise nõue TLS § 100 lg 5 alusel summas 375 eurot. Hageja vastavasisulist taotlust kohtule esitanud ei ole. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas Jõhvi Põhikoolis töölepingu alusel alates 17.08.2015 kuni 18.09.2018 koristajana. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest järgitud ei ole nelja kuulist perioodi. Kostja arvates on töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud.
- Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Riigikohus on selgitanud, et TLS § 88 lg 1 p 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (3-2-1-17214 p 12). Eesti Töötukassa 04.01.2018 otsusega määrati töötajale xxx. Otsusest tuleneb, et töötajal on takistatud xxx. Piiranguid põhjustavad xxx. Kõnnak on xxx ja tempo aeglane. Liikumispiirangud esinevad igapäevaselt. Vasaku xxx raskendavad esemete käsitsemist, tõstmist ja kandmist. Töövõime vähenemise kestus kuni vanaduspensionieani (tl 29-30). Hageja on viibinud 2018 aastal haiguslehel 02.02.-02.03.2018, 12.03.-07.05.2018 ja 11.06.-29.06.2018 (tl 49) ning on ära kasutanud kogu pikendatud puhkuse 2018 aasta eest 02.
- - 05.08.2018 (tl 42).
- Eeltooduga on tõendatud, et töötaja ei ole olnud pika aja jooksul võimeline ja ei suuda ka edaspidi täita koristaja tööülesandeid, mille tulemusel ei ole ka töösuhte jätkamine võimalik. Koristaja tööülesannete täitmine eeldab arusaadavalt füüsilist võimekust, sh. suures ulatuses liikumist. Töötukassa otsuses kirjeldatud hageja xxx on aga sellise iseloomu ja ulatusega, mis kohtu hinnangul ei võimalda koolis koristaja tööd teha. Järelikult on olemas erakorralist ülesütlemist õigustav mõjuv põhjus ja erakorraline ülesütlemine on põhjendatud. Hageja väite osas, et kostja (tööandja) ei ole järginud TLS § 88 lg 1 p 1 sätestatud nelja kuulist perioodi märgib kohus, et säte ei välista tööandja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist ka enne seda, st. tegemist ei ole ajalise piiranguga tööandjale. Töövõime vähenemine võib olla sellist laadi, et töötaja ei suuda töötada selle aja jooksul. TLS § 88 lg 1 p 1 järgi ainult eeldatakse töötaja töövõime vähenemist, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööd teha nelja kuu jooksul, mitte et tööandja peaks sellist tingimust ilmtingimata järgima.
- Kohus ei nõustu hageja etteheitega, et tööandja oleks pidanud teda eelnevalt saatma tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Töötaja terviseseisundi tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimuseks ei ole töötervishoiuteenuse osutaja poolt läbi viidud tervisekontroll. Tööandja peab TTOS § 13 lg 1 p 7 järgi töötaja suunama töötervishoiuteenuse osutaja juurde tervisekontrolli juhul kui töötajal on oht sattuda kokkupuutesse ohutegurite, ohtlike protsesside või töötingimustega. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ning hageja tervislik seisund on tuvastatud. TTOS eesmärk on luua ja tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, mitte tuvastada töötaja töövõime määra. 3 2-19-286 Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (
§ 124
). Hageja palub hagis välja mõista välja kostjalt hüvitise 1125 eurot, mis on hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
§ 173lg 1).
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (
§ 174
lg 2).
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude välja mõistmist hagejalt taotlenud ei ole ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4