← Eesti

2-19-6632/19

Obsah (7)§ 403§ 331§ 230§ 231§ 173§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2019 a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-6632 Tsiviilasi E O'a hagi

) § 4 lõikele 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, siis on kohus käesoleva tsiviilasjas menetlemisel määranud menetlusosalistele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks /tlk 30/, kuna vastuses hagiavaldusele kostja ei keeldunud elatise maksmisest ning soovis asja lahendamist kompromissiga /tlk 28/. Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul kompromissi ei sõlminud. 2. Kohus määras käesoleva tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses

§ 403

lg 1 alusel, kuna nii hageja kui kostja on kinnitanud oma nõusolekut tsiviilasja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

  1. Hageja nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96, § 97 punktist 1, § 101 lõikest 1 ja §-st 108 tuleneva nõudena, s.o ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased) ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 2 Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hageja sündinud 21.11.
  2. a ning hageja isa on A O ja hageja ema T O /tlk 113/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise nõude kostja vastu.
  3. Hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja alates
  4. a detsembrist koos isaga ning on isa ülalpidamisel. Seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja T O'a vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavaldusest ja kostja vastustest nähtuvalt elab kostja xxxmaal ega osale hageja ülalpidamisel ei vahetult ega raha maksmise teel. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hageja nõudele.
  5. Kostja ei nõustunud hagiga, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole osalenud lapse, s.o hageja kasvatamises alates tema sünnist kuni hageja 16-eluaastani. Kostja pidi seetõttu kaks korda pöörduma kohtusse, et hageja seaduslik esindaja maksaks lapsele elatist /tlk 28/. 5.
  6. Kohtuinfosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on hageja
  7. a esitanud hagi elatise nõudes A O'a vastu ning
  8. a hagi A. Orav'a vastu elatise suurendamise nõudes /tlk 12/. Eeltoodust saab eeldada, et hageja oli hagide esitamise ajal kostja ülalpidamisel, kuid antud asjaolu on toimunud minevikus ning ei hõlma käesolevas tsiviilasjas esitatud haginõude perioodi, s.o elatise tasumist kostja poolt alates 01.01.
  9. a. Seega ei mõjuta nimetatud asjaolu kostja poolt hageja ülalpidamise kohustust käesoleval ajal ega ole ka väljamõistetava elatise vähendamise aluseks käesoleval ajal.
  10. Kostja leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda hageja poolt nõutud tagasiulatuvat elatist summas 1071 eurot ning igakuist elatist summas 270 eurot kuus. Kostja on töötu ning ei saa hagiavalduses väidetud tulu korterite üürimisest, kuna kostjale ei kuulu ühtegi korterit. 6.
  11. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb tõendada neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad /tlk 57, p 4.3./ ning kohustanud kostjat esitama kohtule vastuväiteid kinnitavad tõendid hiljemalt
  12. augustiks
  13. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul eeltoodud asjaolude kohta tõendeid ei esitanud. Kostja on 26.08.
  14. a kirjalikus seisukohas kohtule märkinud, et oma töötuse kohta ei ole tal võimalik tõendit esitada, kuna ükski asutus seda ei väljasta. Samuti ei ole kostja arvel töötukassas, kuna pole kunagi töötanud. 6.
  15. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6.
  16. Riigikohus on 24.10.
  17. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. 3 6.
  18. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit asjaolu kohta, et ta mingil põhjusel ei oleks suuteline tööl käima ja elatist iseenda ja oma laste ülalpidamiseks teenima. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja teovõimeline täisealine isik, kellel on omandatud magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus. Seega puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. 6.
  19. Kostja on 11.09.
  20. a esitanud väidetava tõendi selle kohta, et tal ei ole kinnisvara. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab tõendi, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuivõrd kõnealune tõend on esitatud kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtaega ületades ning vastaspoolel pole võimalik enam sellele vastuväiteid esitada, siis kõnealusele tõendile ei ole võimalik käesoleva tsiviilasja lahendamisel tugineda. 6.6.

§ 230

lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva vara kohta, kuid nii kinnistusraamatu kui liiklusregistri andmetel kostjal puudub vara Eesti Vabariigis. 6.

  1. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud - kostjal puudub töökoht ning kinnisvara Eesti Vabariigis- ei ole aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, kuna vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või muud vara, mille arvelt lapsele ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tööl käima ja elatist teenima, seega on ta ka võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma.
  2. Kostja tugineb mh asjaolule, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on notariaalselt vara jaganud ning hageja esindajale kuulub 2-toaline korter Õismäel, sõiduauto Toyota Camry, garaaž Õismäel ja kaks korterit Bulgaarias (1 ja 2-toaline), mille eest saab renditulu vähemalt 600 eurot kuus. 7.
  3. Vaatamata kohtu selgitusele ei ole kostja eeltoodud asjaolude kohta tõendeid esitanud. Hageja on kohtule kinnitanud, et hageja esindaja ei teeni üüritulu Bulgaarias asuvalt kinnisvaralt ning eelmisel suvel puhkas seal hageja. Ühisvara jagamist puudutavaid asjaolusid hageja esindaja ei pidanud vajalikuks ümber lükata, kuivõrd see ei puuduta käesoleva tsiviilasja vaidlust. 7.
  4. Kohus leiab, et hageja esindaja varaline seis kuuluks hindamisele olukorras, kus hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt suuremas määras kui seadusest tulenev miinimumäär. Nimetatud määrast madalamas määras elatise väljamõistmiseks tuleb kostjal tõendada PKS § 102 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud peavad olema tingitud kostjast endast, mitte aga teise poole seadusliku esindaja varalisest seisundist. Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on vanema seadusest tulenev kohustus, mille vähendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Hageja seadusliku esindaja varanduslik seis kohtu hinnangul selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, mis annaks alust kostjalt elatise väljamõistmiseks väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumäär. Seetõttu kohus ei hinda täiendavalt kostja kõnealust vastuväidet ning ühtlasi jätab kohus rahuldamata kostja taotluse notarilt Tea Türnpuu kinnisvara jagamise kohta tõendi esitamiseks. 4
  5. Kostja on mh tuginenud asjaolule, et ta on hagejale makstava lastetoetuse lasknud ümber kirjutada hageja seadusliku esindaja nimele, mistõttu saab hageja seaduslik esindaja 60 eurot alates jaanuarist
  6. a. 8.
  7. Hageja ei ole eeltoodud asjaolule vastuväiteid esitanud.

§ 231

lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega saab eeldada hageja poolt nimetatud väite omaksvõttu. 8.

  1. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-16-11905 28.03.
  2. a lahendis (p 18 ja 19) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3213517, p 28.1 ja 28.2). Riigikohus leidis samas, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3213517, p 28.2). 8.
  5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka käesolevas asjas ei anna peretoetuse maksmise fakt iseenesest alust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning nimetatud asjaolu tuleb hinnata koostoimes muude kostja esitatud vastuväidetega.
  6. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. 9.
  7. Kohus leiab, et kostja on tuginenud mõjuvale põhjusele elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, s.o tema vahetul ülalpidamisel on teine alaealine laps, kes võib elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud alammääras osutuda vähem varaliselt kindlustatuks. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostjal ka teine alaealine laps, s.o
  8. a sündinud T. T /tlk 16 pöördel/. 9.
  9. Kohus kohustas kostjat esile tooma ja tõendama, millised on kostja ülalpidamisel oleva lapse vajadused ning milliste vahendite arvelt need vajadused rahuldatakse. Kostja on küll välja toonud teise lapse vajaduste loetelu /tlk 72/ kokku summas 14 000 rubla, s.o ligikaudu 198 eurot, kuid vajadused on tõendamata. Kostja on välja toonud ja tõendanud, et kulud katab kostja praegune abikaasa, kelle netosissetulek kuus on 141 696 rubla, milline on jaotatud kolme pereliikme vahel, s.o 47 231 rubla ehk ligikaudu 225 eurot kuus ühele pereliikmele. 9.
  10. Eeltoodust nähtuvalt katab kostja teise lapse ülalpidamiskulud küll kostja praegune abikaasa, kuid see ei vabasta kostjat oma teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kuivõrd kostjal puudub töökoht ja vara ning kohtule ei ole esitatud eeltoodud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid ning kohus ei ole tõendite kogumisel kogunud ka ise teistsugust teavet, siis kostjalt elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummääras võib kostja teine laps osutuda varaliselt vähem kindlustatuks. Seega leiab kohus, et kui eeltoodud asjaolusid hinnata kogumis sellega, et hageja seaduslik esindaja saab hageja ülalpidamiseks kasutada ka riiklikult makstavat lapsetoetust summas 60 eurot, siis on käesolevas olukorras, kus kostja ülalpidamisel on ka teine laps, põhjendatud elatise vähendamine 210 euroni kuus.
  11. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine miinimummäärast väiksemas ulatuses laieneb ka tagasiulatuva elatise nõudele, kuivõrd kostja ülalpidamisel olev teine laps on sündinud
  12. aastal ning kostja kinnitusel saab hageja seaduslik esindaja riiklikku peretoetust 60 eurot kuus alates jaanuarist
  13. a, millisele asjaolule hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine on põhjendatud, kuna 5 hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja alates detsembris
  14. a isa juures ning hageja seaduslik esindaja on korduvalt kostjalt elatist kohtuväliselt küsinud, kuid kostja vaatamata eeltoodule hagejale elatist ei ole andnud. Kostja ei ole eeltoodud hageja väitele vastuväiteid esitanud, seega kohus eeldab nimetatud väite omaksvõttu kostja poolt. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude suuruseks perioodil 01.01.
  15. a kuni 29.04.
  16. a summas 833 eurot [(3 * 210) + (210 / 30 *29)].
  17. Kohus leiab, et alaealise lapse huvid ei saa kostjalt elatise väljamõistmisega alla seaduses sätestatud miinimummäära kahjustatud, kuna talle on vanemate poolt tagatud elatis seaduses sätestatud miinimummääras või sellele ligilähedases määras (arvestades asjaoluga, et miinimumpalk eeldatavalt 2020 aastal tõuseb), s.o hageja seadusliku esindaja poolt on tagatud ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kostja poolt 210 eurot kuus ning riikliku peretoetusena 60 eurot kuus. Hageja on hagiavalduses esitanud küll oma igakuiste vajaduste loetelu, mille kohaselt on tema kulud ühes kuus 970 eurot, kuid hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele oma vajadusi tõendanud /tlk 57 p 4.1/. Seega leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud hageja igakuised vajaduses hagiavalduse lisas esitatud ulatuses (970 kuus).
  18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alla PKS § 102 lõikes 2 sätestatud alamäära, kuna kogumis esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära. Kohus mõistab kostjalt T O välja elatise summas 210 eurot kuus alates 29.04.
  19. a kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu
  20. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A O arvelduskontole nr EExxx, selgitusega: „E elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
  21. Kohus selgitab kostjale, et PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostja enda esitatud faktilisest asjaoludest nähtuvalt on kostjale endale tagatud minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard tema praeguse lapse isa poolt ning elatise väljamõistmine kostjalt ei kahjusta temale endale vajalikku minimaalset toimetulekut.
  22. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist summas 270 eurot kuus. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2430 eurot (270 € x 9). 15. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164

lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. 6

§ 163

lg 1 alusel jäävad käesolevaga tsiviilasjaga seoses kantud menetluskulud poolte endi anda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 750 eurot, mis jäävad hageja enda kanda. Kuivõrd menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda, ei hinda kohus kulude põhjendatust. Kostja ei ole käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.