1-19-1797/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1797 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2019 otsus üldmenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Vilmar Valdna (isikukood 37808122726) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 09.05.2019 otsusega karistati Vilmar Valdnat KarS § 3312 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 08.12.2015 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat 4 kuud 20 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti V. Valdnale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Valdna eelvangistuses viibitud aeg alates 05.12.2018 kuni kohtuotsuse tegemise ajani karistusaja hulka ja loeti 4 aasta 4 kuu 20 päeva vangistuse kandmise alguseks 05.12.
4. Tartu Maakohtu 20.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6909 mõistetud karistus kuulub iseseisvale täitmisele.
5. Tartu Maakohtu 09.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Valdna kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, kes taotleb apellatsiooni rahuldamist, maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et kohtulik uurimine on olnud puudulik ning sellest tulenevalt on maakohtu järeldused vastuolulised, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. 07.05.2019 esitas süüdistatava kaitsja taotluse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks, et välja selgitada kriminaalasjas süüdistatava süüvõimelisus. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, aga ei ole seda põhjendanud kohtuotsuses. Maakohus on üksnes märkinud, et kaitsja taotlus jäetakse rahuldamata KrMS § 297 lg 3, § 2861 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel, kuid muud põhjendused puuduvad. Esineb oluline kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumine KrMS § 337 lg 1 p 7 mõttes. Apellatsioonis leitakse, et tegemist on niivõrd olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, mistõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ja saata maakohtule kriminaalasi uueks arutamiseks. Ekspertiis tuvastaks, kas V. Valdna on KarS § 34 mõttes süüdiv. Apellandil on varasemalt esinenud psüühikahäired ning ta on viibinud ravil. Ainult ekspert saab anda hinnangu süüdistatava tervislikule seisundile. Kuna maakohus on jätnud asjaolud kindlaks tegemata, siis on ta rikkunud õiglase kohtumõistmise põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav V. Valdna kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et V. Valdna on põhjendatult süüdi mõistetud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja maakohtule tagasisaatmiseks uueks arutamiseks. Kaitsja maakohtus tõstatud seisukohad, et isik ei pruugi aru saada käskudest ja keeldudest on lihtsustatud väide ja seotud üksnes kaitsetaktikalise tegevusega. See, et süüdistatav ei saa aru käskudest ja keeldudest ning järjekindlalt rikub seadust, ei tähenda seda, et ta ei ole süüdiv, vaid näitab tema kuritegeliku käitumise juurdumist. Nagu maakohtus on juba prokurör väitnud, siis kõik need nimetatud asjaolud olid kaitsjale teada ka enne kohtuistungite algust. On olemas kirjavahetus selle kohta, milline on süüdistatava diagnoos, mille prokurör kohtuistungil ka esitas ja mille maakohus ka vastu võttis. Kaitsja pidas süüdistatava ütlusi ebaloogiliseks ja seosetuteks. Kaitsja leiab, et maakohus on ainult formaalselt märkinud, et ekspertiisi tegemine ei ole vajalik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus on käsitlenud, miks ta leiab, et V. Valdna on oma tegudest aru saanud ja miks ei ole vajalik kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramine ning miks puuduvad V. Valdna käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on kohus põhjalikult vaaginud ekspertiisi määramise küsimuse ja vajalikkusega seonduvat ja andnud selles osas menetlusosalistele võimaluse arvamuse avaldamiseks (Ko To
8. kd, lk 117). Maakohtu põhjaliku sellekohase analüüsi tulemusena saab ainult nõustuda seisukohaga, et ekspertiisi tegemiseks põhjendatud alus puudub. Depressiooni või ärevushäire olemasolu pole kindlasti ilmselge kohene signaal, et isikule kohtupsühhiaatriaekspertiis määrata. See, et kaitsja põhistustega ei nõustu, ei tähenda, et põhistused puuduksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja ei leia, et V. Valdna süüdivus tuleks seada kahtluse alla. Ringkonnakohus leiab, et V. Valdna süüdimõistmine KarS § 3312 järgi on põhjendatud. 2
9. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3