1-14-1538/219

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1538 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Shakhin Agaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Shakhin Agaevi (ik 37005159513) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure advokaat Marko Paabumetsa poolt Shakhin Agaevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Shakhin Agaevilt riigituludesse menetluskuluna välja 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Shakhin Agaevil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2015 otsusega tunnistati S. Agaev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat ja 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.09.2013 ja lõpeb 13.12.
10. Tartu Vangla esitas 16.04.2019 Tartu Maakohtule materjalid S. Agaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 05.06.2019 määrusega jäeti S. Agaev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused S. Agaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.
12. S. Agaev on väljasaadetav, sest tema osas on kohaldatud sissesõidukeeldu 26.09.2016 otsusega nr 1-24/
13. Kinnipeetav on sissesõidukeelu vaidlustanud, kuna soovib perega elama asuda Eestisse. Antud otsuse kohta tehtud kassatsioonkaebus ootab hetkel lahendust Riigikohtus. S. Agaevil on vabanemise korral olemas kindel elukoht.
14. S. Agaev viibib vangistuses neljandat korda, mistõttu on põhjendamatu loota, et vangistus kui karistusliik suudaks isikut seadusekuulekal teel hoida. Praeguseks kuriteoks on KarS § 184 järgi narkootikumide vahendamine, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelnevates kuritegudes on esinenud ka vägivalda ning majandusliku kasu saamist. Maakohtu hinnangul on S. Agaevist lähtuv retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka S. Agaevi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuriteo toimepanemine.
15. Maakohtu hinnangul ei nähtu vangla iseloomustusest, et isiku elus ning mõtlemises oleks toimunud muutusi seadusekuulekuse suunas. S. Agaev ei ole ametlikult tööl käinud. Ta elatus abirahast, toetustest ja juhutööde tasudest. Ka vangistusasutuses on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud just tööst keeldumise tõttu. Eelnev kinnitab, et S. Agaevil puudub tööharjumus ning ta ei soovi ka antud osas elus muudatusi teha. Kui aga kinnipeetav ei soostu vangistusasutuses tööd tegema, on suur tõenäosus, et ka vabaduses ei asu ta ametlikult tööle ning jätkab sissetulekute hankimist osaliselt kuritegusid toime pannes.
16. Samuti ei ole S. Agaev soostunud vangistuse jooksul rehabiliteerivates tegevustes hoolikalt osalema. Nii on vangistusasutus märkinud, et 2016 planeeritud riigikeele A1 kursuse A. Agaev küll läbis, kuid ei lõpetanud. S. Agaev keeldus kirjutamast lõputesti ülesandeid ega soovinud teha ka rääkimisosa ülesandeid. Üldjoontes ei suhtunud S. Agaev õppetöösse kohusetundlikult motivatsiooni puudumise tõttu. Programmides ei ole kinnipeetav samuti oma võrdlemisi pika vangistuse jooksul osalenud. Kui aga isik ei ole soovinud läbida rehabiliteerivaid tegevusi ega mingilgi viisil panustanud enda arendamisse ja parendamisse edasise seadusekuuleka elu nimel, on vähetõenäoline, et isiku varasemad pikaajalised kriminaalsed käitumismustrid iseenesest muutunud on. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Agaevi kaitsja advokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
18. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et S. Agaevi suhtes puuduvad asjaolud, mis annavad alust loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ja et neljas vangistus jääb viimaseks. Väär 2 on maakohtu seisukoht, et vangla iseloomustusest ei nähtu isiku elus ning mõtlemises toimunud muutusi seadusekuulekuse suunas. Iseloomustusest nähtub, et S. Agaevil puuduvad karistuse kandmisel distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isik allub korrale, reeglitele ja on võimeline neid täitma, s.o ta on muutunud karistuse kandmise ajal. S. Agaev abiellus vanglas 11.10.
19. S. Agaevil on kaks last. Suhted perekonnaga on toetavad ning head. Pereliikmed on valmis teda vabanemisel toetama. S. Agaev on vangistuses kohtunud kokkusaamiste raames regulaarselt perekonnaga. Tihe suhe perekonnaga näitab, et isik on muutnud oma käitumismalle ja saanud aru, et varasem käitumine on olnud väär ning et seda tuleb muuta. Iseloomustusest tulenevalt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Maakohus ei põhjenda, miks ta järelduste tegemisel nende asjaoludega ei arvesta, mis on aga oluline kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine, kuivõrd määrus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
20. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Põhjendused jäävad kohtumääruses üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal S. Agaevi varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel. Kaitsja arvates annab see võimaluse järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega ei ole maakohus sisuliselt arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal.
21. Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 01.07.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
22. S. Agaev esitas 27.06.2019 kirjaliku seisukoha, leides, et kui kohus peaks võimalikuks ta ennetähtaegselt vabastada, saaks ta kuni Riigikohtu otsuseni väljasaatmise küsimuses veeta aega oma perekonnaga ja teha endale Vene Föderatsiooni passi. Seeläbi saaks ta vajadusel probleemideta Eesti riigist lahkuda (kui Riigikohus teda selleks kohustaks). Senikaua lubab A. Agaev aga täita kõiki kohustusi, mida kohus talle määraks. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Agaev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
25. Ei saa eitada, et S. Agaevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui S. Agaevil on vabanemise korral tõepoolest olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, ei too see kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna eeltoodu ei vähendaks S. Agaevist lähtuvat keskmisest suuremat retsidiivsusriski. 3
26. Esmalt viitab sellele siiski ka S. Agaevi käitumine kinnipidamiskohas. Nimelt ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul S. Agaevi puhul vangistuse eesmärgid veel täidetud, sest ta sotsiaalprogrammides ei osale ja keeldub ka majandustöödes osalemast (vt käesoleva määruse p 7). Ühtlasi viitab S. Agaevi puhul uute kuritegude toimepanemise ohule ka tema varasem elukäik. Isik omab kehtivat karistust narkootilise aine käitlemise eest, mis oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuna S. Agaevil puudub pikaajaline töökogemus (ametliku töökohta omanud ei ole, tegi juhutöid) ning tema rahaliste võlgnevuste summa on 8377,94 eurot, ei ole välistatud, et vabaduses võib S. Agaev majanduslike raskuste ilmnemisel taas valida n-ö lihtsama vastupanu tee ja asuda toime panema uusi kuritegusid. Seda kinnitab ka tõsiasi, et ka vanglas ei ole S. Agaev motiveeritud töötama ja kasvõi mingiski ulatuses vabanemisfondi tulu teenima. Ühtlasi viibib S. Agaev kinnipidamiskohas juba neljandat korda, mistõttu saab öelda, et teda on korduvalt üritatud läbi vabaduskaotuslike karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult.
27. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et S. Agaevi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole S. Agaevile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole S. Agaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 05.06.2019 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
29. Kaitsja advokaat M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 90 eurot S. Agaevi kanda. (allkiri) Mati Kartau (allkiri) Tiit Lõhmus (allkiri) Aarne Sarjas 4