Obsah (8)

§ 116§ 97§ 100§ 101§ 108§ 120§ 99§ 102

2-18-17566 KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-17566 Alaealise L P hagi R P va

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-160-12 lahendi p-s 16 asunud seisukohale, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2 2-18-17566

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2017 määruse nr 189 § 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2018 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus. Seega ei või

kohaselt ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus 2018. aastal olla väiksem kui 250 eurot kuus.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Elatise nõue Kuna kostja on hageja isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist. Riigikohus on korduvalt leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hagejale tema ülalpidamiseks igakuuliselt elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Seega esitab hageja kostja vastu nõude mõista tema kasuks välja elatis alates hagi kohtule esitamisest
2. novembril 2018 kuni
3. detsembrini 2018 summas 250 eurot kuus. 3.1.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus on suurendanud viimastel aastatel igal aastal kuutasu alammäära ja vältimaks hageja igakordset pöördumist töötasu alammäära igakordsel suurenemisel elatise määra suurendamise nõudega kohtusse, esitab hageja alates

1. jaanuarist 2019 elatise maksmise nõude järgmiselt: alates
2. jaanuarist 2019 mõista hageja kasuks välja elatis arvestusega, et kostjal on kohustus maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral hagejale igakuist elatist summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on sündinud
3. novembril 2007, seega saab ta täisealiseks
4. novembril
5. 3.2.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-35-17 lahendi p-s 13.5 andnud selgituse Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaldamiseks: „ Seega kohaldub edaspidi

§ 100

lg 4, mille järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks“. Lähtudes eeltoodust esitab hageja kostja vastu elatise tasumise nõude tingimusega, et kostja kannab temale maksmisele kuuluva elatise hageja seadusliku esindaja M A arvelduskontole hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. 3 2-18-17566 3.3.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nagu eelpool on märgitud, maksis kostja

1. aasta septembrikuus hagejale elatist 200 eurot, mis on alla Perekonnaseaduses kehtestatud alammäära.
2. aasta oktoobrikuus kostja hagejale elatist ei maksnud. Ta kandis
3. novembril 2018 hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 400 eurot kirjega „oktoobri alimendid“. Hageja seaduslik esindaja on nõus lugema
4. novembril 2018 makstud elatise osaliseks elatise maksmiseks
5. aasta oktoobrikuu eest summas 250 eurot ja novembrikuu eest summas 150 eurot. Seega on kostja elatise võlgnevus hagejale 150 eurot, mis koosneb
6. aasta septembrikuu elatise võlgnevusest summas 50 eurot ja
7. aasta novembrikuu elatise võlgnevusest summas 100 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
8. Mõista R Pelt (P), isikukood XXXXXXXXXXX, L Pe (P), isikukood XXXXXXXXXXX kasuks välja igakuine elatis alates hagi kohtule esitamisest
9. novembril 2018 kuni L Pe täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX järgmiselt: 1.
10. alates hagi kohtule esitamisest
11. novembril 2018 kuni
12. detsembrini 2018 summas 250 eurot kuus; 1.
13. alates
14. jaanuarist 2019 kuni L Pe täisealiseks saamiseni XXXXXXXX Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral igakuine elatis summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale. ja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt summas 150 eurot ajavahemiku eest alates
15. septembrist 2018 kuni hagi esitamiseni
16. novembril
18. Kohustada R Pt kandma L Pe kasuks väljamõistetav iga kuu elatis M A arvelduskontole nr XXXXX hiljemalt iga alanud kuu
19. kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Kohustada R Pt kandma eelmärgitud arvelduskontole L Pe kasuks tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis.
20. Menetluskulud jätta kostja kanda.
21. Vastusena kostja vastusele /t.l. 35/ pidas hageja vajalikuks märkida järgmist: Hageja on seisukohal, et ta ei ole elatise hagiga pöördunud kohtusse alusetult, kuna kostja maksis
22. aasta septembrikuus hagejale elatist 200 eurot, mis on alla Perekonnaseaduses (

) kehtestatud alammäära. 2018. aasta oktoobrikuus kostja hagejale elatist ei maksnud. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-160-12 lahendi p-s 16 ja 3-2-1-35-17 p-s 19 asunud seisukohale, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Seega oli hagejal kohtusse pöördumiseks alus. Elatise maksmiseks loetakse raha maksmist last kasvatava vanema arvelduskontole.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Suurema elatise maksmine ei ole käsitletav elatisraha ettemaksuna ja lapsele kingituste tegemist ei loeta elatise maksmiseks. 4 2-18-17566 Kostja tunnistab hagi ja on kohtule esitatud hagivastuses kinnitanud: „Olen nõus vabatahtlikult igakuiselt tasuma 250€ kuni L P täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXEdaspidi märgin selgitusse „elatis““. Hageja jääb oma nõude juurde ja on seisukohal, et menetluskulu tuleb panna kostja kanda. Kuna kostja hagile vastu ei vaidle, võib hagi lahendada kirjalikus menetluses.

1. Hageja menetluskulu nimekiri Hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust. Hageja vajas õigusabi. Ta pöördus Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Hageja lepinguline esindaja osutas järgmist õigusabi: Jrk nr Õigusteenuse sisu
2. Hagi esitamise asjaoludega tutvumine, kliendi seadusliku esindaja seisukoha väljaselgitamine
3. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine Kostja hagivastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtule 17.12.2018 esitamine Kokku:
4. Õigusabi kogus (h) Tasumisele kuulus (eur) 0,5 50,00 2,5 250,00 0,5 3,5 50,00 350,00 Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas L Pele osutatud õigusabi eest arved: nr 608-2018 summas 360 eurot; nr 630-2018 summas 60 eurot; Kokku on hageja õigusabikulu 420 eurot. Seega on hageja menetluskulu seisuga
5. detsember 2018 kokku 420 eurot. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on tema poolt kantud seoses tsiviilasjas nr 2-18-17566 toimuva kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. KOSTJA SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 19/ ei võta hagi õigeks. Kostja leiab, et tegemist on elatise põhjendamatu kohtu kaudu nõudmisega. Kostja kinnitab, et on teadlik oma kohustustest ja on last toetanud vabatahtlikult. 6.
7. Kostja ei ole nõus väitega: Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-160-12 lahendi p-s 16 ja 32-1-35-17 p-s 19 asunud seisukohale et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. 5 2-18-17566 Kostja leiab, et on lapse esindajale maksnud elatist (minul selgituses alimendid, toit) alates lahutuse jõustumisest 23.03.18 Summa sisaldas ka ettemaksu, kuna minu töö on hooajaline ja ei soovinud, et tekiks võlgnevus. Kokku on kostja hageja esindajale maksnud elatist alates lahutusest 3250€. Lisaks elasid hageja ja hageja esindaja kuni 26.10.18 kostja elukohas XXXXXXXXXXX, mille kommunaalkulude eest (elekter, prügivedu, küte) tasus kostja täies mahus. 6.
8. Kostja ei ole nõus väitega : Seega on kostja elatise bvõlgnevus hagejale 150 eurot, mis koosneb 2018.a. septembrikuu elatise võlgnevusest summas 50 eurot ja
9. aasta novembrikuu elatise võlgnevusest summas 100 eurot. Kuna kostja on lapsele lisaks ostnud riideid, ipad ja iphone mille maksekorraldus on ka olemas. Kui kostja on kodus, siis viibib tütar enamasti tema juures ja kostja võimaldab talle söögi ja kooliks vajaliku, samuti toetab kostja vanemat poega, kes viibib praegu ajateenistuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et kuna on vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis on hageja esindaja põhjendamatult kohtusse põõrdunud ja sellest tulenevalt peaksid jääma kohtukulud hageja esindaja kanda. Kostja kinnitab, et on nõus vabatahtlikult igakuiselt tasuma 250€ kuni L P täisealiseks saamiseni 21 novembril
13. 2019 esitas kostja kohtule tõendi elatise võla tasumise kohta summas 150 eurot. Alates detsembrist on kostja maksnud elatist 250 eurot kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
14. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 ja § 97 punkt 1, kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

9. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 32-1-118-12 p 15). 10.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud 6 2-18-17566 ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 32-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus

§ 108

sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • • • Kostja on hageja isa; Hageja elab oma ema juures; Kostja on hagejate ülalpidamiseks tasunud alates märtsist
2. Kostja on maksnud elatist alates
5. /t.l. 20 ja 21/ esialgu 400 eurot kuus, kuid alates septembrist on kostja elatist maksnud vähem, mistõttu võlg hagi esitamise seisuga oli 150 eurot, mille hageja on menetluse ajal tasunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud. Küll aga on vajadus elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt ära langenud.
6. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Käesoleval juhul ei küsi hageja kostjalt elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ega ka väida, et nende kulud oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
7. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.

102 lg 2 sätestab, et erandina saab alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses 7 2-18-17566 sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
3. Hageja L P palub kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest summas 250 eurot kuus, kuni
5. 2018 ja edasi muutuvas suuruses, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemise korral – ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on nõustunud maksma 250 eurot kuus ja on seda teinud kuni
7. 2018, kuid ei ole nõustunud elatise minimaalmääraga muutuvas suuruses. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates
9. 2019, mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse
10. detsembri 2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates
11. jaanuarist 2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega ei või

kohaselt ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus

1. aastal olla väiksem kui 270 eurot kuus.
2. Tulenevalt poolte soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja M A arvelduskontole nr XXXXXXXXXX , märkides makse selgitusse „elatis“. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 14. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades toimingute vajalikkust, põhjendatust ning esitatud dokumentide mahtu ja sisu, on hagejate lepingulise esindaja kulud kohtu hinnangul põhjendatud. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja teinud järgmised toimingud: 8 2-18-17566 Vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja esindaja käesoleva tsiviilasja menetluses hagejale osutanud õigusabi 4,3 tunni eest 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba, siis käesolevas asjas riigilõivuga seonduvaid kulutusi kantud ei ole. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mida käesolevaga ka kinnitab, siis taotleb hageja menetluskulu koos käibemaksuga ehk summas 516 eurot väljamõistmist kostjalt. Hagejad kinnitavad, et kõik taotletud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja kantud. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu 258 eurot(koos käibemaksuga). 15.Kuna menetluse käigus on selgunud, et hageja võtab sisuliselt õigeks kohustuse elatise maksmiseks ja on seda ka teinud, tasudes ka varasemast jäänud võla, siis peab kohus siinjuures vajalikuks märkida, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 9