lg 1 p 1 ja § 5 lg 1, s.o juht on kohustatud kandma sõitjateveol teenindajakaarti rinnal nähtaval kohal ja sõitjate mugavuse ja ohutuse tagamiseks peab jalgratas olema ehitatud sõitjateveoks, jalgratas peab olema valmistajatehase poolt ettenähtud komplektsuses ja vastama tehase kehtestatud tehnonõuetele ja sertifikaadile, peab olema ümberehitamata, avariitunnusteta ja tehniliselt sõidukorras. Sõitjateveol on keelatud kasutada iseehitatud jalgratast ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele mittevastavat jalgratast. Sellega pani menetlusalune isik toime ÜTS 941 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Soovib vaidlustada antud otsuse tema suhtes tehtud karistuse suhtes. Ei ole karistusega nõus ja soovib asja läbivaatamist kohtu poolt. Taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Väärtegu ei ole põhjendatud ja tõendatud. Soovib kohtuistungist osa võtta ja kaitsja osalemist istungil. Endal kaitsja puudub. Kohtuistungil menetlusalune isik H T selgitas, et ei ole kelleltki raha võtnud sõidu eest, see on oletus. Niisama seisis ühe koha peal, see ei tähenda, et oleks kelleltki raha võtnud. Läks sinna enda jalgrattale järgi, velotaksole, mis seisis D-terminaali juures. Sõber jättis selle sinna, pidi garaaži ära viima, lähedale xxx tänavale. Velotakso kuulub temale, sõber jätab selle vahest sinna. Ise velotaksoga elatist ei teeni. Ostis velotakso eelmisel aastal sõbralt. Ilmselt Hiina toode. Sildikest selle kohta, et teenuseid ei osuta, küljes ei olnud. Hinnakirja küljes ei ole, see võeti istme alt ära kui pildistama hakati. Keegi ei ole kontrollinud velotakso korrasolekut. Seal, kus seisis, oli igasuguseid sõidukeid, autod, taksod, velotaksod. Kus tema oma täpselt Dterminaalis seisis, ei mäleta. Läks järgi, võttis ära ja siis tulid ametnikud. Varem on kaks korda sellise asja eest karistatud rahatrahvidega, trahvid on tasumata, ei ole võimalust olnud. Eelmisi otsuseid vaidlustanud ei ole, jäi päeva hiljaks. Esimene kord oli mingi muu probleem, teine kord tegi e-toimikus ja saadeti tagasi, midagi oli valesti. Väärtegu ei ole tõendatud, see hinnakiri tõmmati välja, tekitati tõend. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja D B selgitas, et oli 21. juunil patrullis oma paarimehega A Kiga ja said politseilt kutse, et nad vajavad abi selleks, et D-terminaalis kontrollida velotaksosid. Jõudsid kohale, kontrollisid mõned tavataksod, kes olid väga imelikud ja siis politseinikud palusid koos nendega kontrollida ka velotaksosid. Seal D-terminaali juures, kus tavaliselt seisvad velotaksod, kellel on teenindajakaardid olemas, seisavad ja ootavad kliente, seisis ka hr T ja kui hakkasid nende poole liikuma, siis H. T üritas, hakkas juba liikuma ja peatasid teda kontrollimiseks. Kontrollise käigus tuli välja, et H. Til puudub sertifikaat, mis velotaksode jaoks on vajalik, see tõendab väljastaja poolt, et selle rattaga võivad inimesed sõita, puudus kehtiv teenindajakaart ja kontrollimise käigus tuli välja, et hinnakiri ka on olemas aga oli peidetud istme alla. Palusid võtta abipolitseinikul see välja, abipolitseinikud hakkasid seda välja võtma sealt istme alt aga hr T kuidagi jõudis esimesena, võttis ära selle hinnakirja, peitis kuhugi enda taskusse ja vabatahtlikult ei tahtnud seda ära anda ja näidata, aga videosalvestuse peal ja fotodel on väga hästi näha, et see oli seal peidetud ja pool kuskilt paistis välja. Siis pidid 2 ootama niikaua, kui tuleb politsei, sest neil ja abipolitseinikel seda pädevust ei ole, et inimesi läbi otsida. See võttis kuskil tund aega. Niikaua kui jõudsid nende juurde, oli hr T jõudnud selle ära hävitada, ei tea kuidas. Kui politseinikud hakkasid isiklikke asju läbi vaatama, seda hinnakirja rohkem ei olnud. Härral oli see juba korduv rikkumine, siis selleks, et takistada seda korrarikkumist ja korduvat korrarikkumist otsustasid, et võtavad jalgratta hoiule. Täitsid kõik vajalikud paberid ja panid jalgratta käru peale ning viisid xxx. Paarimees koostas väärteomenetluse seoses sellega, et H. Til puudus teenindajakaart ja vajalik sertifikaat, õigused, kohustused oli selgitatud. Hinnakiri oli vasakpoolsel, seal kus inimesed istuvad, vasakpoolsel küljel, pool paistis välja, teine pool oli istme all. Kui nägi seda, siis palus abipolitseinikul see välja võtta, et pildid ära teha aga nad ei jõudnud. Mitu korda andsid käsu ja abipolitseinikud andsid käsu, et andke ära, see on nagu tõend ja käitumine üldse oli väljakutsuv ja agressiivne nende vastu ja politseinike vastu, vabatahtlikult ta seda hinnakirja ei andnud. Velotakso oli järjekorras koos teiste velotaksodega, kes ootavad seal kliente, võtavad peale, teistel oli kõik korras, teistel oli teenindajakaart olemas kaela peal aga härral ei olnud, see oli põhjus teda kontrollida. Isiklikult ei ole varem H. Tiga tegelenud aga mupo poolt oli karistatud mitu korda, täitsa hiljuti nädal või kaks nädalat tagasi oli jälle temaga probleem, et kontrollimise käigus ta sõitis meie ametniku peale, ametnik sai vigastuse, ta üritas ära sõita, peitis oma hinnakirja jälle ära ja sõitis nende ametniku peale ja nüüd on ametnik haiguslehel traumaga. Tema suhtes on praegu mitu menetlust alustatud, sama asi, puudub teenindajakaart. Mida ta kohapeal selgitas, täpsemalt ei mäleta, rääkis väga palju, enamus nendest asjadest ei ole seotud rikkumisega ja olid roppväljendid. Ei rääkinud sellest midagi, et oleks läinud seda garaaži ära panema, vähemalt ei mäleta, et oleks rääkinud, et läheb kuhugi garaaži. Sellest, et tema sõber on jätnud selle terminaali juurde, ja et tema läks sellele velotaksole järele, et ära viia kindlasti ei rääkinud. Sel kellaajal Soomest tulevad laevad ja velotaksod ja taksod tulevad sinna juurde, et kliendid peale võtta. Nemad lähevad tavaliselt koos politseiga umbes samal ajal sinna, sest väga paljud piraattaksod ja velotakso piraadid tulevad sinna kohale. Koos politseiga kontrollitakse sellel ajal kui laevad tulevad sisse, muidu tavaliselt seal ei ole mitte kedagi. Kui tulevad laevad, siis nad kogunevad seal. Ära viidud ratas on vist tagastatud, kui ei eksi, jalgratas oli ära võetud korrarikkumise kõrvaldamiseks, oli arusaadav, et kui jätavad selle jalgratta talle edasi, siis hakkab edaspidi seadust rikkuma. Tavaliselt võetakse rattad rendile, mingi firma eksisteerib, seda võib rentida, seal ei küsita, kas on juhiload olemas või teenindajakaart olemas. See oli rendiratas kui ei eksi. Vastavussertifikaat väljastatakse siis kui inimesed ostavad selle jalgratta, siis koos selle jalgrattaga tulevad need sertifikaadid kaasa. Kui võtavad hoiule, siis see jalgratta omanik võib tulla nende juurde koos dokumentidega, mis tõendavad seda, et see jalgratas kuulub temale koos sertifikaadiga ja siis antakse tagasi. Aga ise sellega ei tegelenud, tegeles teine ametnik, kes tegi otsuse. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja süü on tõendatud menetluses kogutud tõendite alusel ja ka videosalvestis, mis sai kohtuistungil üle vaadatud. Kaebajale määratud karistus ÜTS § 90 lg 1 alusel 45 trahviühikut, so 180 eurot on täiesti proportsionaalne tema poolt toime pandud süüteoga. Tal on juba samalaadseid karistusi, samalaadseid tegusid on toime pandud mitu ja kaks on ka hetkel menetluses. Kohtuväline menetleja on õiguspäraselt väärteomenetluse läbi viinud ja süü tõendatud. Palume kaebus jätta rahuldamata täies ulatuses. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, vaadanud ametniku rinnakaamera videosalvestist ning kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule üldmenetluse otsuse sissejuhatuse ja põhjenduste kohaselt ÜTS § 941 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, mis näeb ette vastutuse ühistranspordiseaduse § 1 lg 81 alusel kehtestatud motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumise eest. Tallinna Linnavolikogu 31.05.
lg 1 p 1 kohaselt on juht kohustatud kandma sõitjateveol teenindajakaarti rinnal nähtaval kohal. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt peab sõitjate mugavuse ja ohutuse tagamiseks jalgratas olema ehitatud sõitjateveoks, jalgratas peab olema valmistajatehase poolt ettenähtud komplektsuses ja vastama tehase kehtestatud tehnonõuetele ja sertifikaadile, peab olema ümberehitamata, avariitunnusteta ja tehniliselt sõidukorras. Sõitjateveol on keelatud kasutada iseehitatud jalgratast ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele mittevastavat jalgratast. Otsuse resolutiivosas on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut ÜTS § 90 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses. Väärteoprotokollist nr 003602 nähtub, et 21.06.2019 on A K koostanud väärteoprotokolli selles, et H Til, kes kasutas mootoriga sõitjateveoks kasutatavat jalgratast puudus kontrollimise hetkel esitamiseks valmistajatehase poolt väljaantud sertifikaat ning tasulist sõitjatevedu teostaval juhil puudus kehtiv teenindajakaart, millega rikuti Tallinna Linnavolikogu 31.05.
Lisaks on väärteoprotokolli märgitud ka rikutud normina ÜTS § 1 lg 81 ning väärteo kvalifikatsioonina ÜTS § 941; ÜTS § 941. Väärteoasja kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistaja D Bi ütlustest tulenevalt mindi kontrollima taksosid ja velotaksosid ning valdavalt oli velotaksode juhtide teenindajakaardid nähtaval kohal ning teenust pakkuvate juhtide osas pretensioone ei olnud. Seejuures teiste velotaksode juures järjekorras olnud menetlusalusel isikul ei olnud ei jalgratta kohta väljaantavat sertifikaati ega ka teenindajakaarti. Menetlusalune isik selgitas küll kohtuistungil, et ta läks jalgratast garaaži ära viima, sest sõber olevat jalgratta terminaali juurde jätnud, kuid nii üle kuulatud tunnistaja ütlustest kui ka ametniku rinnakaamera salvestisest on üheselt näha, et laev on sadamasse jõudnud ja reisijad väljuvad laevast, suundudes taksode poole. Sama tunnistaja ütluste kohaselt tulevad nii taksod kui velotaksod sadamasse vaid ajaks, mil laev sisse tuleb ning muul ajal seal kedagi ei ole. Seega olid taksod ja velotaksod, s.h menetlusalune isik sel ajal terminaali juures selleks, et osutada tasulist sõitjateveo teenust. Sellele andis kinnitust ka asjaolu, et menetlusaluse isiku velotaksot üle vaadates avastati ka hinnakiri, mis üheselt viitab sellele, et selle velotaksoga osutatakse tasulist sõitjateveo teenust ning menetlusalune isik oligi sel kellaajal terminaali juures sellel eesmärgil. Seega väited sõbra käes olnud velotakso äraviimise plaanist on vastuolus nii tunnistaja ütluste kui ka rinnakaamera salvestiselt nähtuga sel ajal olnud olukorra kohta. Seejuures ei oleks sõber saanud jalgratast jätta terminaali juurde ajaks, mil kliente ei ole ja on eluliselt väheusutav, et menetlusalune isik läks velotaksot ära viima ajal, mil kliendid just saabusid. Seega arvestades kõiki ülaltoodud asjaolusid, samuti asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja seda, et ka käesoleval ajal on menetluses mitu väärteoasja, siis saab üheselt järeldada, et 4 menetlusalune isik oli vaidlusalusel ajal ja kohas eesmärgiga osutada tasulist sõitjateveo teenust just selle velotaksoga. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja H T kasutas mootoriga sõitjateveoks kasutatavat jalgratast, millel puudus kontrollimise hetkel esitamiseks valmistajatehase poolt väljaantud sertifikaat. Seega on tegemist Tallinna linnavolikogu 31.05.2018 määruse 31.05.2018 nr 11 § 5 lg 1 kehtestatud nõude rikkumisega. Menetlusalusele isikule on väärteootsuses ette heidetud ka Tallinna linnavolikogu määruse 31.05.2018 nr 11 § 8 lg 1 p 1 sätestatud nõude rikkumist. Määruse § 8 lg 1 p 1 järgi on juht kohustatud kandma sõitjateveol teenindajakaarti rinnal nähtaval kohal. Väärteomenetluses kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud ka menetlusalusel isikul kohustusliku teenindajakaardi puudumine, s.o eelviidatud määruse § 8 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine. Väärteotoimikus leiduvatelt fotodelt (tl 1-3) ja ka ametniku rinnakaamera salvestisest nähtuvalt on tegemist elektrimootoriga varustatud kolmerattalise jalgrattaga, millel lisaks juhikohale kaks istmekohta. Samuti nähtus fotodelt ja salvestiselt, et istme alt leiti reisijatele mõeldud hinnakiri, mille menetlusalune isik enda kätte haaras ja ametnikele välja ei andnud. Kohtuistungil hakkas menetlusalune isik väitma, et ametnikud ise panid selle sinna ja lõid tema vastu tõendi, kuigi videosalvestiselt on üheselt näha, et ametnikud leidsid selle hinnakirja juhuslikult ja menetlusalune isik oli sellest väga ärritunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isik soovib tegutseda mingil kindlal erialal, siis peab ta teadma ka erialast tegevust reguleerivaid norme, eeskirju, kohustusi ja keeldusid ning nende kohaselt ka käituma. Väärteo asjaoludest lähtuvalt pidi menetlusalune isik teadma, et sõitjateveoks kasutataval jalgrattajuhil peab olema teenindajakaart, kuid menetlusalusel isikul see puudus. Samuti puudus menetlusalusel isikul esitamiseks vajalik sertifikaat jalgratta kohta. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on pidevalt samade rikkumiste eest karistatud, siis oli talle ka üheselt teada, et selline käitumine on karistatav ja teenuse osutamiseks peavad tal olema nõutavad dokumendid, s.h teenindajakaart ja jalgratta sertifikaat. Seega on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates üheselt tuvastatud, et menetlusalune isik on rikkunud Tallinna Linnavolikogu 31.05.
Kohus leiab, et ÜTS § 941 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on väärteotoimiku materjalidega tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine oleks kvalifitseeritav ÜTS § 941 lg 1 ettenähtud väärteona. Selline asjaolu on tuvastatav ka vaidlustatud otsuse sissejuhatavast ja põhiosast. Sellele vaatamata leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 69 sätestab väärteoprotokolli sisu. Nimetatud sätte lõike 2 p 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kohtuvälise menetleja A Ki 21.06.2019 koostatud väärteoprotokollis on väärteo kvalifikatsioonina märgitud ÜTS §
Seejuures sisaldub väärteoprotokollis rikkumise lühikirjelduses küll viidatud § 8 lg 1 p 1 sätte sõnastus, kuid viidet määruse § 8 lg 1 p-le 1 märgitud ei ole. Kuivõrd aga ÜTS § 941 lg 1 ja 2 ettenähtud väärteo sisuks on just konkreetse normatiivakti sisu, on tegemist blanketse normiga ja väärteoprotokollis oleks pidanud olema ka viide Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrusega nr 11 § 8 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja oma otsuses asunud väärteoprotokollis olevaid puudusi ise kõrvaldama, lisades ÜTS §-le 941 puuduoleva lõike 1 kui ka viitelise normi – Tallinna Linnavolikogu 31.05.
Taoliselt käitudes on kohtuväline menetleja aga väljunud väärteoprotokolli piiridest. Arvestades väärteoprotokollis leiduvaid puudusi pidanuks kohtuväline menetleja tegema menetluse lõpetamise määruse VTMS § 73 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd koostatud väärteoprotokolli piires süüküsimust lahendades ei oleks saanud karistamisotsust teha. Juhul kui kohtuväline menetleja pidi siiski vajalikuks karistamisotsust teha ja selleks olid sisuliselt ka kõik alused olemas, siis enne karistamisotsuse tegemist pidanuks kohtuväline menetleja väärteoprotokollis olevad puudused kõrvaldama. Tuvastades, et väärteoprotokollis on puudusi, oleks kohtuväline menetleja pidanud lähtuma VTMS § 68 lg 2 sätetest ja väärteoprotokolli täiendama, tutvustama menetlusalusele isikule täiendatud väärteoprotokolli ja taas läbi viima VTMS § 70 sätestatud toimingud, vajadusel märkides väärteoprotokolli ka uue kuupäeva, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, samuti vastulause esitamise uue tähtaja, kui väärteoprotokolli täiendatakse mõnel muul kuupäeval kui oli märgitud väärteoprotokolli koostamise kuupäevaks. Käesoleval juhul jättis kohtuväline menetleja selle tegemata. Peale selle peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja koostatud otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamisese asjaoludele ja kohtuväline menetleja on karistamisotsuses kohaldanud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Nimelt nähtub kohtuvälise menetleja 16.07.2019 otsusest, et kohtuväline menetleja on tuvastanud menetlusaluse isiku poolt Tallinna Linnavolikogu 31.05.
lg 1 ja § 8 lg 1 p 1 kohustuste rikkumise ja seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritav ÜTS § 941 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas on otsuse lõpposas kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kui otsuse sissejuhatavas osas menetlusalusele isikule süüks arvatud ÜTS § 941 lg 1 näeb ette vastutuse ÜTS § 1 lõike 81 alusel kehtestatud motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumise eest, siis otsuse lõpposas karistamise alusena märgitud ÜTS § 90 lg 1 näeb ette vastutuse plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut teo eest, mida väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Lähtudes ÜTS §-st 1 nähtuvast ühistranspordi reguleerimisalast, sama paragrahvi lõigete 8 ja 81 sisust, §-st 3, peatükkidest 8 ja 13 ning Tallinna Linnavolikogu 31.05.
sisust, on tegemist erinevalt reguleeritavate õigussuhetega, milliste rikkumise eest kehtestatud konkreetsed karistusnormid ei ole omavahel ristkasutatavad. Sellest tulenevalt ei saa isikut, kes paneb toime Ühistranspordiseaduse § 1 lg 8 ja 81 alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrusega nr 11 reguleeritud jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas nõuete rikkumise, karistada ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteo eest, 6 kuivõrd taksovedu on reguleeritud Ühistranspordiseaduse ja selle alusel kehtestatud teiste alamate aktide, s.h Tallinna Linnavolikogu vastavate määruste alusel, mitte Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrusega nr 11. Arvestades väärteoprotokollis olevaid puudusi, kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli piiridest väljumist otsuse koostamisel ja otsusega väärteoprotokollis esinevate puuduste kõrvaldamist ning menetleja otsuse lõpposa järelduste mittevastavust tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, mille tulemusena karistati menetlusalust isikut teo eest, mida ei olnud väärteoprotokollis kirjeldatud, siis on kohtuvälises menetluses nii väärteoprotokolli koostamisel kui ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel rikutud nii oluliselt väärteomenetlusõiguse norme kui ka ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ulatuses, mida kohus kaebemenetluses kõrvaldada ei saa. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu täies ulatuses ning väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel lõpetada, kuivõrd menetlusaluse isiku teos puuduvad ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteo tunnused. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.