lg 2 p 3,
lg 1 ja
lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Risto Erikson isikukood: 38307152737; asukoht: Turu 56, Tartu Vangla, Tartu linn; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Tartu Maakohtu 24.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6676
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, karistus kantud. tõkend: vahistamine 28.06.2019 – 28.10.2019; kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2018 – 11.10.2018, 28.06.2019 Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: 1 Tunnistada süüdi Risto Erikson
Tunnistada süüdi Risto Erikson
Tunnistada süüdi Risto Erikson
lg 1 p 1 järgi ja karistada 10 (kümne) kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõista Risto Eriksonile liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Risto Eriksoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.10. – 11.10.2018, s.o 2 (kaks) päeva. Risto Eriksoni poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 2 alusel määrata, et koheselt kuulub Risto Eriksoni poolt ärakandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamiseaeg 28.06.2019.
lg 1 alusel määrata, et ülejäänud 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi Risto Eriksoni suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
Vastavalt
lg-le 1 on Risto Erikson kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata Risto Eriksonile käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel kinnitada kohustustena Risto Eriksoni poolt endale võetavad järgmised kohustused: 2 1) registreerida ennast 10 tööpäeva jooksul peale vangistusest vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: LõunaEesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 2) 10 päeva jooksul peale vangistusest vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorne vereanalüüs.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest. Risto Eriksonile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat kõnesalvestusega (PAKEND HK1). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Risto Eriksonilt riigi tuludesse menetluskuludena sundraha osa 540 (viissada nelikümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 440 (nelisada nelikümmend) eurot 40 senti. Jätta sundrahast 270 (kakssada seitsekümmend) eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot 40 senti tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Risto Eriksonil tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber
lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles 24.08.2016 karistatud Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-6676 vägivallakuriteo toimepanemise eest,: - 07.10.2018 kella 22.00 paiku XXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda oma XXX R. R. suhtes, mis seisnes selles, et lükkas kannatanu R. R. selili pikali põrandale maha, misjärel istus kannatanu kõhu peale ja kattis mõlema käega kinni kannatanu nina ja suu ja ütles kannatanule: „Ma tapan Su ära!“. Pärast R. R. nööridega kinni sidumist peksis jalgadega korduvalt kannatanut rindkere piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Risto Erikson kannatanule füüsilist valu ja rindkere kontusiooni ning randme ja käe muud pindmised vigastused. - 11.01.2019 kella 18.30 paiku XXX asuva korteri juures maja trepikojas kasutas füüsilist vägivalda K. A. suhtes, mis seisnes selles, et Risto Erikson lõi rusikaga ühel korral kannatanule K. A. vasaku põse piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Risto Erikson kannatanule K. A. füüsilist valu. Lisaks süüdistatakse Risto Eriksoni
lg 1 järgi selles, et tema 07.10.2018 kella 22.00 paiku XXX asuvas korteris võttis koos A. T. seadusliku aluseta vabaduse R. R., sidudes nööriga kinni kannatanu käed selja taha. Samal ajal sidus A. T. nööriga kinni kannatanu jalad. Kannatanul õnnestus ennast mõne aja möödudes nööridest vabastada ja põgeneda korterist. Lisaks süüdistatakse Risto Eriksoni
lg 1 p 1 järgi selles, et tema 28.06.2019 kella 18.00 paiku Tartumaal Tartu linnas Rahinge külas Rahinge järve juures lõi S. S. ühel korral rusikaga kõhtu. Sellise tegevusega tekitas Risto Erikson kannatanu S. S. füüsilist valu. Sellega häiris Risto Erikson sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku M. M. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Risto Erikson Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Risto Eriksoni karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ja
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Risto Eriksoni kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg 10.-11.10.2018, s.o 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista Risto Eriksonile 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates Risto Eriksoni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 28.06.2019. Ülejäänud osa vangistusest – 2 aastat 4 kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 4 alusel võtab Risto Erikson endale kohustuse peale vangistusest vabanemist 10 tööpäeva jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Samuti võtab Risto Erikson endale kohustuse peale vanglast vabanemist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Risto Erikson ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.
lg 2 p 8 alusel määrata, et Risto Erikson on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Risto Eriksonilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 980,40 eurot, s.o kaitsjatasu 440,40 eurot ja sundrahast 540 eurot. Sundrahast 270 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja Risto Erikson jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Risto Erikson on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Risto Eriksoni süüdi
lg 2 p 3,
lg 1 ja
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda Risto Eriksoni menetluskuludeks on kaitsjatele makstud tasu 440,40 (tl 101-103, 112-113, 141144, 149-150, 165-166, 227-228, 237-238) eurot ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb Risto Eriksonil hüvitada kaitsjatasu summas 440,40 eurot ning sundraha osa 540 eurot. Kokku tuleb hüvitada 980,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud 270 eurot sundrahast jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.