) § 203 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Andres Uuemäe isikukood 37904170369, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht T. OÜ, elukoht xxx. Varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras. Tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Andres Uuemäe
2. Jätta
lg 1, 3 alusel Andres Uuemäele mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Andres Uuemäe ei pane 1 1 / 11 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 3.
p 1 alusel hakkab Andres Uuemäe katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.09.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja rikkumise kui sellega oli tekitatud oluline kahju. Kannatanu X OÜ esitas kriminaalasjas tsiviilhagi A. Uuemäelt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 9441,00 eurot. Hagiavalduse järgi tekkis kannatanul varaline kahju 2 / 11 seoses vajadusega sõidukit taastada ja remontida. Hageja tõendas oma nõuet kriminaalasjas kogutud tõenditega, arvete ja hinnakalkulatsioonidega. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et A. Uuemäele esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokuröri hinnangul ei kinnitanud kohtus esitatud ja uuritud tõendid A. Uuemäe seisukohta selles, et ta ei ole sõidukit nii intensiivselt kahjustanud. Prokurör taotles A. Uuemäe süüdi tunnistamist
Prokurör palus jätta vangistus
lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseaja jooksul. Kannatanu nõude osas leidis prokurör, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalasja juurde võetud andmekandja palus prokurör säilitada koos kriminaaltoimikuga ning menetluskulud jätta süüdistatava kanda. Kannatanu seisukoht: Kannatanu seaduslik esindaja (edaspidi kannatanu või kannatanu J. P.) jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus see rahuldada. Süüdistatavale mõistetava võimaliku karistuse osas märkis kannatanu, et jätab selle kohtu otsustada, tema viha on lahtunud ning talle on esmatähtis kahju hüvitamine. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: A.Uuemäe tunnistas ennast esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ja kahetses. Süüdistatav ei nõustunud sellega, et ta põhjustas autole kõik vigastused ja kahjustused, mis kannatanu hinnangul tuleb kõrvaldada. Eeltoodu tõttu ei tunnistanud A. Uuemäe ka kannatanu esitatud nõuet leides, et kannatanu on näidanud kahju tegelikkusest suuremana. Kaitsja jagas oma kaitsealuse positsiooni nii süüdistuse kui hagi osas, märkides, et süüdistus õigesti kvalifitseeritud, kuid sarnaselt tsiviilhagiga üksnes osaliselt põhjendatud. Kohtu seisukoht: A.Uuemäele heidetakse ette kannatanule kuuluva sõiduki ulatuslikku lõhkumist ja seeläbi olulise varalise kahju põhjustamist. Kohtu hinnangul on süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et just A. Uuemäe vandaalitses süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanu sõiduki kallal. Iseenesest ei tekkinud kohtus kordagi kahtlust lõhkuja isikus, kriminaalasjas on vaidluse keskmes see, millised kahjustused A. Uuemäe sõidukile tekitas ja kui suur on kuriteoga tekitatud kahju. Esitatud süüdistuses lähtub prokurör kahju suuruse määratlemisel kannatanu esitatud tsiviilhagis sisalduvast nõudest, mis on süüdistatava ja tema kaitsja hinnangul liiga suur. Süüdistuses kirjeldatud teo kohta andsid kohtus ütlusi süüdistatav, tunnistajad E. P. ja M. P.ning kannatanu J. P.. Süüdistatava sõnul oli auto lõhkumine tingitud sellest, et ta parkis oma autot J. Põldoja akna alla ja sageli lendasid auto katusele suitsukonid. A. Uuemäe selgitas, et 12.11.2017 oli ta alkoholijoobes ja pingutas päris palju üle: ta võttis toast haamri, kõige suurema, mis tal üldse on, kuvalda või sellise pool-kuvalda ning läks õue. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et ta lõhkus seejärel kannatanu autot käte, jalgade ja kaasa võetud pool-kuvaldaga. Auto lõhkumist nägid teisedki: süüdistatava ja kannatanu maja vahetus läheduses elavad tunnistajad E. P. ja M. 3 / 11 P. kirjeldasid riimuvalt, et nad sattusid pealt nägema seda, kuidas üks vihane ja ilmselt ka purjus mees peksis autot jalgadega ja käes olnud esemega, mis võis olla haamer. Kannatanu J. Põldoja selgitas, et tema ettevõttele X OÜ kuulub sõiduauto BMW r/n xxx. Sõiduki kahjustamisest sai kannatanu oma sõnul teada süüdistatavalt: A. Uuemäe ilmus ise tema ukse taha teatama, et peksis auto segamini, sest kannatanu viskavat tema auto katusele suitsukonisid. J-E. P. märkis, et ta ei saanud esialgu millestki aru – ta isegi ei suitseta, kuid siis tuli juba keegi teine ja politsei ning ta hakkas olukorra tõsidusest aru saama. Tunnistaja K. T. ütlustega on tõendatud, et 2017. aasta novembris tuli väljakutse Nelgi tn-le seoses sellega, et tumedates riietes inimene lõhkus BMW-d haamriga. Nad jõudsid kohale ja nägid täiesti puruks pekstud BMW-d maja juures seismas, võimaliku lõhkuja osas tuli teave, et see inimene viibib Valdeku tn poolses trepikojas. K. T. sõnul sisenesid nad trepikotta, korteri nr x ees olid veretilgad. Nad astusid korterisse, seal vestlesid auto omanik ja A. Uuemäe, mingi teema oli suitsukonidega. Kohus märgib, et seega pole alates sündmuse toimumisest olnud kordagi kahtluse all fakt, et kannatanu sõidukit lõhkus 12.11.2017 keegi teine peale süüdistatava ning süüdistatava ütlused selle kohta on täiesti usaldusväärsed. Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused ennastõigustavad osas, mis need puudutavad sõiduki lõhkumise ulatust. Esiteks ei saa välistada, et süüdistatav mäletab toimunut halvasti alkoholijoobe tõttu - seda, et ta oli alkoholi tarvitanud, A. Uuemäe ei eita. Tunnistajatele E. P. ja M. P. tundus A. Uuemäe joobnud, tunnistaja K. T. teada ei olnud A. Uuemäe kaine, sest süüdistataval mõõdeti tema mäletamist mööda sündmuskohal joove, mis võis olla isegi üle ühe promilli. Süüdistatava ja tunnistajate ütlusi kinnitab 12.11.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille järgi tuvastati A. Uuemäel 12.11.2017 kell 20.34 xxx Tallinnas alkoholijoove. Teiseks on kahjustuste tekitamine otseselt seotud kahjude hüvitamisega ning seega on süüdistataval selge motiiv oma panust vähendada. Kolmandaks ei ole kohtu hinnangul usutavad A. Uuemäe väited selles, et kannatanu sõiduk võis enne lõhkumist olla juba kahjustatud, sest kohtu hinnangul on asjas tõendatud, et sõiduk oli enne 12.11.2017 sündmust laitmatus korras. Neljandaks on tunnistajad E. P. ja M. P. kirjeldanud auto lõhkumist nii nagu nad seda nägid ja mäletavad, sõiduki kahjud on fikseeritud nii vaatlusprotokollis kui kannatanu poolt tehtud fotodel. Võimaluse, et kannatanu tekitas sõidukile hiljem mingisugused täiendavad vigastused, kohus välistab – see ei ole uuritud tõendite pinnalt loogiline ja eluliselt usutav. Löökide osas selgitas süüdistatav, et ta lõi esmalt jalaga sisse auto iluvõre ja esitule, rohkem ta jalaga ei löönud. Seejärel lõi ta kuvaldaga sisse auto esiklaasi ja ümber auto kõik klaasid sisse, tagumise klaasi lõi külje pealt – ühelt poolt külje pealt ja teiselt poolt külje pealt. Auto peeglid tõmbas ta kätega ära. Juhipoolset küljeklaasi, tagumist stanget ja küljeuksi ta ei puutunud, samuti ei vigastanud ta sõiduki polstrit – kuvaldaga ta seda ei löönud, ta lõi kuvaldaga klaase. Tunnistaja E. P. selgitas, et autot lõhkuv mees lõi autot jalaga, midagi oli mehel ka käes, kuid ta ei näinud täpselt, mis. Mees lõi jalaga autot ca 20 korda, löögid olid suunatud auto eri osadesse, ta nägi, kuidas mees lõi jalaga ka vastu autouksi, tegemist oli tugevate löökidega. Esemega lõi mees autot rohkem kui ühe korra, kui ta õigesti mäletab, siis aknad olid katki. Ta läks pärast välja ja nägi, et auto aknad olid katki, esiklaas vist oli katki, peeglid ja uksed olid vigastatud, autol olid kriimustused, mõlgid üle kere. Tunnistaja M. P. selgitas, et mäletab sündmust halvasti, kuid mees peksis autot haamriga või mingi asjaga, mis mehel käes oli. Tundus, et löögid on tugevad – esiklaasis oli viis või kuus auku. Tema 5-aastane laps ütles, et lisaks lõi mees autot ka jalaga, kuid seda ta ise ei näinud. 4 / 11 Kohus nendib, et tunnistaja E. P. ja süüdistatava ütlused erinevad oluliselt selles, mitu korda A. Uuemäe sõidukit jalaga lõi. Süüdistatava sõnul oli lööke kaks, tunnistaja ütluste kohaselt oli lööke ca 20 ja need olid suunatud sõiduki erinevatesse piirkondadesse. Kaitsja tugines löökide intensiivsuse hindamisel tunnistaja M. P. ütlustele, kes oli kõhklev selles, kui suuri vigastusi saab autole jalaga tekitada. Kohus märgib, et tunnistaja avaldas nimetatud asjaolu kohta oma arvamust so tegemist on tunnistaja subjektiivse arusaamaga ja seda ei saa kohus otsuse tegemisel arvestada. Pealegi mäletas tunnistaja oma sõnul ainult haamriga löömist ning selgitas, et kuulis jalaga löömisest oma lapselt. Seega on tunnistaja M. P. ütlused puhas oletus ja seetõttu on paslik tugineda sündmust vahetult tajunud E. P. räägitule, mille kohaselt lõi süüdistatav autot t jalaga umbes paarkümmend korda, löögid olid tugevad. Seda kas löök on jõuline oskab sündmust vahetult tajunud tunnistaja kohtu hinnangul öelda – selline veendumus võib tekkida erinevate asjaolude esinemisel (nt kas liikumises on keha või üksnes jalg alates põlvest, kas löögiga kaasneb mingisugune heli jne). Kohtu hinnangul koorub süüdistatava ja tunnistajate ütlustest kogumis üsna ühene fakt: A. Uuemäe ei piirdunud sõiduki juures 1-2 löögiga, ta lõi autot kätega, jalaga ja käes olnud esemega, löögid olid tugevad ning suunatud sõiduki eri piirkondadesse. Sõiduki kahjustused fikseeriti 12.11.2017 vaatlusprotokollis. Protokolli kohaselt oli vaadeldavaks esemeks sõiduk BMW xxx. Vaatlusega tuvastati, et sõidukil olid kõik klaasid sisse löödud, ümber sõiduki ja salongis olid klaasikillud, esimene numbrimärk rippus ühe kruviga, parem peegel rippus juhtmete küljes, vasak peegel oli puudu. Juhi istme ees põrandal oli haamer. Vaatluse käigus sõidukit pildistati. Kohtu hinnangul on sõiduki vaatlus läbi viidud pealiskaudselt ja kiirustades. Samuti ei ole vaatlusprotokollile lisatud fotod kõige õnnestunumad. Sõiduki vaatlus on teostatud pimedal ajal ja sõiduk on pildistamise hetkel olnud vihmamärg. Arvestades loetletud tingimusi ja tunnistajate ütlusi lõhkumisprotsessi kohta, jääb kohtule täielikult arusaamatuks, miks menetleja on piirdunud sõiduki eemalt pildistamisega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et sõiduki vaatlusprotokoll tõendab tegelike vigastuste olemasolu üksnes teatud osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Vaatlusprotokollile lisatud pildid ei ole kuigi hea kvaliteediga, kuid võimaldavad vaatamata sellele märgata anomaaliaid sõiduki kerel (nt foto nr 5). Tunnistaja E. P. kinnitas, et käis vahetult peale sündmust all autot vaatamas ja nägi, et katki olid aknad, esiklaas, peeglid ja uksed olid vigastatud, autol olid kriimustused ning mõlgid. Seega on politsei poolt tehtud fotodel näha ja tunnistaja E. P. oma ütlustes loendanud rohkem vigastusi, kui on fikseeritud vaatlusprotokollis (nt kriimustused ja mõlgid). Tunnistaja E. P. ütlused vigastuste osas ei ole tõenäoliselt ka kuigi täpsed: näiteks oli tunnistaja sõnul katki üksnes sõiduki esiklaas, samas on politsei vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt sisse löödud kõik auto klaasid. Viimane ei vasta samuti kahetsusväärselt tõele: kannatanu selgituste ja vaatlusprotokollile lisatud fotode järgi oli juhi kõrvalistuja poolne klaas terve. Kohus leiab, et kõige ülevaatlikuma pildi sõidukile tekitatud vigastustest annavad kannatanu ütlused ja esitatud fotod, mis kannatanu tegi töökojas pärast sõiduki puhtaks pesemist. Kõrvutades kannatanu selgitusi ja fotosid löömist pealt näinud ja seda kõige paremini mäletava tunnistaja E. P. ütlustega, tunnistaja M. P. ütlustega, politsei poolt koostatud vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabeliga, on kohtu arvates tõendatud, et kannatanu tehtud fotodel kujutatud kahjustused põhjustas A. Uuemäe. Kohus ei pea asjas tõenäoliseks seda, et kannatanu tekitas pärast kuriteosündmust ja enne pildistamist sõidukile mingisuguseid täiendavaid 5 / 11 kahjustusi, kannatanul ei olnud selleks kohtu arvates motiivi. Samuti ei ole usutav, et autol olid enne sündmust mingisugused olulised kahjustused. Kannatanu andis kohtus ütlusi selle kohta, et lõhutud sõiduk oli näituseauto, mida ta on ca kümmekond aastat tuuninud ja parendanud. Nii näiteks selgitas kannatanu, et auto mootor on võimsam, sama kinnitas tunnistaja, kelle sõnul käis talle auto närvidele, sest tegi tavapärasest erinevat (ja kõvemat) häält. Kohtu hinnangul saab piltide pinnalt vaidlusteta järeldada, et tegemist on (olnud) asjaarmastajale kuuluva autoga, mida on kohendatud ning mille paljud elemendid ja lisad (nt veljed, punane nahksisu, stereosüsteem) on soetatud eritellimusel. Kannatanu selgitas, et hakkas kohe kahjudega tegelema: kattis sisse löödud aknad kilega, pesi auto puhtaks, pildistas ning alustas jõudumööda sõiduki korda tegemist. Kohtu jaoks ei ole loogiline, et autoga aastaid tegelenud kannatanu võtab kätte ja tekitab autole ise mingisuguseid vigastusi ning seega on kannatanu ütlused usaldusväärsed selles, et ta keskendus sündmuse järgselt kahjude fikseerimisele ja likvideerimisele. Kannatanu ütluste õigsust, so fakti, et enne sündmust oli auto korras ja hästi hoitud, kinnitasid naabruskonnas elavad tunnistajad E. P. ja M. P.. Tunnistaja E. P. ütluste järgi oli auto enne korras, tunnistaja M. P. selgitas, et auto oli hästi ilus – tema laps vaatab seda pidevalt. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et A. Uuemäe löökide tagajärjel tekkisid sõidukile järgmised kahjustused: purustatud klaasid (va juhi kõrvalistuja poolne), parem tagumine tuli, vasak esimene suunatuli, kõlarid, kõlarikate, esituli, (akna)lüliti, peeglid, aknatihend; mõlgid, vigastused värvikahjustused ja kraape- ning nühkejäljed olid sõiduki tagatiibadel, esitiibadel, pagasiruumi luugil, esistangel, kapotil, kõrvalistuja poolsel uksel, juhipoolsel uksel, esipamperil, stangel, sõiduki küljepolstril, aknaliistul ja -tihendil. Süüdistatav ja kaitsja viitasid, et juhi kõrvalistuja poolne klaas oli terve, samuti oli A. Uuemäe seisukohal, et vigastused nahksisul (so tagumisel istmel) ei ole tema tekitatud. Kohus nõustub kannatanuga selles, et kuigi sõiduki klaas on ühes tükis, on kannatanu tehtud fotodelt näha, et klaasil on kraapejäljed. Kohus peab vigastuste paiknemist silmas pidades võimalikuks, et A. Uuemäe on üritanud nagu teisigi sisse lüüa, kuid see on mingisugusel põhjusel ebaõnnestunud või tekkisid vigastused peegli lõhkumisel. Sõiduki tagumise istme polstril olevad vigastused on kohtu hinnangul samuti süüdistatava tekitatud, sest kohtu jaoks on usaldusväärsed kannatanu ütlused selles, et istmepolster oli enne sündmust terve ja korras. Kannatanu esitatud piltidelt on näha, et vigastus paikneb istmepolstril diagonaalselt. Kohus märgib, et süüdistatav lõhkus sõiduki aknad tunnistajate sõnul mingisuguse käes olnud esemega. Abivahendi kasutamisele viitavad kohtu arvates ka augud esiklaasis – neid ei ole võimalik tekitada jäsemetega. Kahetsusväärselt ei ole menetleja pidanud vajalikuks löömisel kasutatud eseme vaatlust vaatamata sellele, et kannatanu leidis selle auto salongist ja informeeris leiust menetlejat. Süüdistataval kaasas olnud eset nimetasid süüdistatav ja sündmust pealt näinud tunnistajad erinevalt: esemeks, haamriks, haamrikeseks, kuvaldaks või pool-kuvaldaks. Vaatamata segadusele mis asjaga täpselt tegemist oli, on üheselt selge, et sellega sai lõhkuda aknaid ja tekitada klaasi sisse auke. Samuti pidi ese olema piisava suuruse ja pikkusega, et pimedal ajal toimunud sündmust eemalt (kõrgemalt) näinud tunnistajad seda märkasid. Löögid akendesse pidid olema jõulised - vastasel korral auto aknaklaasid ei puruneks. Kohtu hinnangul on täiesti usutav, et esemega akendesse suunatud löögid võisid olla sedavõrd tugevad, et tabasid riivamisi sõiduki istmete nahksisu ja rikkusid selle. Lisaks eeltoodule on kohus veendunud, et kannatanu on kahjusid kajastanud õigesti ning hinnanud neid mõistlikult ja konservatiivselt. Kohus juhib siinkohal süüdistatava ja kaitsja tähelepanu kannatanu 6 / 11 ütlustele, mille kohaselt silmas ta arvatavasti klaasi sisse löömise vahendiga tekitatud vigastusi ka roolil ja juhiistmel, kuid jättis need kahjude sisse arvamata, sest see on vaieldav – juhiiste ikka kulub. Järgnevalt lahendab kohus kannatanu esitatud tsiviilhagi –
lg 1 on tagajärjedelikt ning selle objektiivne teokoosseis näeb ette, et asja kahjustamisega tekitati oluline kahju, mis peab
Kannatanu esitatud nõue – 9441 eurot – ületab tunduvalt seaduses sätestatud ulatuse, kuid süüdistatava ja kaitsja arvates ei olnud kuriteoga tekitatud kahju nii suur, kui seda väidab kannatanu ning viimasega nõustuvalt ka prokurör esitatud süüdistuses. Kannatanu hagiavalduse ja kannatanu kohtuistungil antud selgituste järgi tuli sõiduautol BMW vahetada järgmised detailid: sõiduki vasak esiukse klaas, sõiduki parem esiukse klaas, parem tagumine küljeklaas, parem tagumine tuli tiival, vasak esimene tuuleklaas, vasak esimene suunatuli, parem peegel, vasak peegel, vasak tagumine aknaalune liist, vasak tagumine aknatihend, vasak tagumine küljepolster, parem tagumine kõlar, parem tagumine kõlarikate, aknatõstuki lüliti, parem tagumine seljatugi (nahk imola), tagaistme peatugi (imolarot) ning vasak esiukse polster maksumusega kokku 5959,85 eurot. Sõiduki kere- ja remonttööd ning värvimine maksis 2184,00 eurot ning seoses sõiduki koristuse, klaaside vahetuse ja toonimise, interjööri detailide vahetuse, paranduse, peeglite katmise süsinikkiudkangaga ja lakkimisega tekkinud kulu on 1298,00 eurot. Kannatanu palub A. Uuemäelt välja mõista X OÜ-le tekitatud varaline kahju kogusummas 9441,00 eurot. Kannatanu tõendab oma nõuet X OÜ 03.04.2018 arvega nr 310/18 summas 1298,00 eurot, OÜ X 07.12.2017 kalkulatsiooniga nr 17066 summas 2184,00 eurot, X OÜ 08.12.2017 hinnapakkumisega nr P11021010 summas 5959,85 eurot. Samuti on asjas hagiavalduse järgi muud kriminaalasjas kogutud tõendid, so kohtule arusaadavalt need, mis esitati ja mida uuriti kohtulikul arutamisel (isikulised tõendiallikad, kirjalikud tõendid ja kohtule andmekandjal esitatud fotod). A.Uuemäe ja kaitsja olid seisukohal, et kannatanu nõue on põhjendatud 2081,70 euro ulatuses. Süüdistatav ei vaidle vastu vigastustele, mis on nimetatud vaatlusprotokollis ja tunnistab seega X OÜ hinnapakkumises toodud järgmiste sõiduki detailide vahetusega seotud summat 1811,70 eurot: vasaku esiukse klaas maksumusega 118,08 eurot, parem esiukse klaas maksumusega 118,08 eurot, parem tagumine küljeklaas maksumusega 141,69 eurot, vasak tagumine küljeklaas maksumusega 141,69 eurot, vasak esimene suunatuli maksumusega 32,10 eurot, parem peegel maksumusega 630,03 eurot, vasak peegel maksumusega 630,03 eurot. Ülejäänud X OÜ hinnapakkumises detailide osas oli süüdistatav seisukohal, et kuivõrd ta neid ei lõhkunud, siis ei ole kahjunõue selles osas põhjendatud. A. Uuemäe nõustus sellega, et sõiduk vajas pärast juhtunut süvapuhastust, samas olid nii süüdistatav kui kaitsja seisukohal, et sõiduauto puhastamiseks kuluv mõistlik aeg on 4 tundi kogumaksumusega 120,00 eurot. Samuti vaidlustasid süüdistatav ja kaitsja peeglite katmiseks süsinikkiudkangaga kulunud aja 10 tundi ning leidsid, et mõistlik aeg selleks tööks on 5 tundi maksumusega 150,00 eurot. Süüdistatav ei tunnistanud nende detailide kahjustamist, mida ei ole märgitud sõiduki vaatlusprotokollis, samuti ei tunnistanud A. Uuemäe sõiduki nahksisu rikkumist. Kõlari ja kõlarikatte osas märkis kaitsja, et salongi lendavad klaasikillud ei saanud seda kahjustada: sõiduki klaasi purunemisel ei teki selliseid teravaid servi, mis tekitaksid sedavõrd tõsiseid vigastusi. OÜ A. 07.12.2017 kalkulatsiooni nr 17066, mis puudutas sõiduki keretöid, süüdistatav ei tunnistanud. Kohtu hinnangul on kannatanu hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesoleval juhul on kohtu arvates küllaldaselt tõendatud kannatanu poolt nõutava kahju tekkimine, asjaolu, et selle kahju põhjustas A. Uuemäe ning kahju suurus. 7 / 11 Süüdistatav ja kaitsja on esmalt esitanud vastuväited, mille järgi ei ole A. Uuemäe kõiki sõidukil tuvastatud kahjustusi tekitanud, samuti ei pruukinud kannatanu auto enne sündmust olla laitmatus korras ning seega pole välistatud, et kannatanu nõuab süüdistatavalt ka varasemate kahjude kõrvaldamist. Kohus nende vastuväidetega ei nõustu. Esmalt soovivad A. Uuemäe ja kaitsja vigastuste mahu ja ulatuse osas valdavalt tugineda politsei koostatud vaatlusprotokollile. Samas möönab kaitsja ise ka, et sinna kantud andmed ei ole tõenäoliselt 100% õiged, viidates vaatlusprotokollis märgitule mille kohaselt on sõidukil lõhutud kõik aknad, kuigi see fakt protokollile lisatud fotodelt ei nähtu. Seega on süüdistatav ja kaitsja rajanud oma positsiooni ühele tõendile tuginedes, kuid kohus on varasemalt tõendeid kogumis hinnates tuvastanud järgmised asjaolud: 1) kannatanu sõiduk oli enne kuriteosündmust korras; 2) A. Uuemäe tekitas kõik sõidukil tuvastatud ning parandamist, asendamist, värvimist jne vajavad kahjustused. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks varasemaid motiive korrata ja nendib kokkuvõtvalt, et A. Uuemäe on kohtu hinnangul oma käitumisega põhjustanud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kannatanu nõuab süüdistatavalt varalise kahju hüvitamist, so raha, mis kulub sõiduki taastamiseks ja korrastamiseks. Kohtu hinnangul oli kahju põhjustamine õigusvastane: VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju põhjustamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süüdistatav lõhkus kannatanule kuuluvat sõiduautot, VÕS § 1045 lg 2 loetletud õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu arvates antud asjas ei esine. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu avaldas kohtus nördimust vastates kaitsja küsimusele polstris oleva augu parandamise osas, et ta ei pea leppima poolkatkise asjaga kui see oli enne sündmust ideaalses korras. Kohus nendib, et kannatanu arusaam ühtib VÕS-s sätestatud ja viidatud totaalreparatsiooni põhimõttega, so varasem olukord tuleb taastada, kõik rikutu tuleb asendada samaväärsega. Eeltoodu alusel jagab kohus kannatanu seisukohta selles, et rikutud ja lõhutud detailid tuleb asendada samaväärsetega kui nende lappimine ja parandamine ei pruugi anda tulemust, mis eelnes kahju tekitamisele. Just seetõttu leiab kohus, et kuigi üks sõiduki klaasidest oli terve, tuleb see ära vahetada – kannatanu esitatud fotodega on tõendatud, et sellel paiknevad kraapejäljed. Viimaseid on kohus juba varasemalt seostanud A. Uuemäe tegevusega ja kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi uuesti korrata. Kahju ulatuse osas märgib kohus, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki vaidluse pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kannatanu tõendab kahju suurust hinnapakkumiste ja arvetega. A. Uuemäe ja kaitsja on esitanud kahju suurusele 8 / 11 vastuväited neid tõendamata. A.Uuemäe ja kaitsja ei vaidlustanud X OÜ hinnapakkumisel kajastatud detailide maksumust. Seega on X OÜ 08.12.2017 hinnapakkumisega nr P11021010 tõendatud, et kannatanule kuuluva sõiduki lõhutud detailide asendamine uutega maksis/maksab 5959,85 eurot. Vaatamata sellele, et süüdistatav ei nõustunud kõikide hinnapakkumisel kajastatud detailide vahetamise vajadusega, on kohtu hinnangul kannatanu nõue selles osas täielikult põhjendatud: kohus on varasemalt tuvastanud, et süüdistatav lõhkus kannatanu sõidukil kõik hinnapakkumisel nimetatud sõiduki osad ja peab seetõttu nende asendamisega kannatanul tekkinud kahju täielikult korvama. Süüdistatav ja kaitsja vaidlustasid X OÜ 03.04.2018 arvel nr 310/18 kajastatud summa väites, et arvel kajastatud kaks töölõiku – sõiduki süvakoristus ning peeglite katmine süsinikkiudkangaga ja lakkimine – ei olnud nii töömahukad. Kohus süüdistatava ja kaitsja seisukohaga ei nõustu. Süvakoristuse osas selgitas kannatanu, et arvel on kajastatud töö kestus 8h, kuid see ei olnud piisav – käesoleva ajani tuleb kilde välja, sõiduki ventilatsioonikanalid olid neid täis. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed selles, et süvakoristuse tegemiseks tuli sõiduki sisu osaliselt lahti võtta. Süüdistatav lõhkus kõik klaasid peale ühe ja kohtu hinnangul tuleb löökide tagajärjel purunenud ja salongi pudenenud klaasikildude kättesaamiseks sõiduki sisu vähemalt osaliselt välja võtta, detailide demontaaž ja montaaž võtab aega. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu tehtud fotodelt nähtuvat lähtesituatsiooni silmas pidades väga tõenäoline, et sõiduki sisepuhastus juhul, kui seda tehti korralikult, võtnuks vähem aega kui 8 tundi. Käesoleval juhul ei piisa tolmuimejaga korrast-paarist tõmbamisest, klaasikildude põhjalik eemaldamine sõiduki seest ja detailide vahelt on ajamahukas töö. Peeglite katmise osas karbonriidega selgitas kannatanu, et 10 tunnist kõige olulisema osa moodustab pinna ettevalmistamine, seda tuleb mitu korda lihvida, liimiga katta, see pidi olema sile, sest riie kinnitatakse vaakumiga. Kohus nendib, et tegemist on kahtlemata täpsust ja aega nõudva tööga, iga väiksem ebatasasus pinnal võib jääda näha. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et sõiduk oli tema tööks vajalik, sisuliselt reklaam ettevõttele ning seega on usutav, et kannatanu soovis maksimaalset parimat lõpptulemust. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav ja kaitsja antud juhul piisavalt tõendanud seda, et sama töö on võimalik teha märkimisväärselt väiksema ajakuluga, asjatundja kohtusse kutsumisest süüdistatav ja kaitsja loobusid. Kohtule tundub kannatanu poolt märgitud ajakulu kirjeldatud tööprotsesside valguses mõistlik ning seega on kannatanu nõue ka selles osas põhjendatud. OÜ A. 07.12.2017 kalkulatsiooni nr 17066 järgi maksab sõiduki kerele ja tuledele tekitatud kahjude kõrvaldamine 2184,00 eurot. Süüdistatav ja kaitsja ei vaidlustanud arvel näidatud summasid vaid väitsid, et A. Uuemäe vaatlusprotokolli kohaselt sõidukile neid vigastusi ei tekitanudki. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatava tegevuse tagajärjel said kahjustada sõiduki tuled ja keredetailid (erinevad mõlgid ja värvikahjustused). Argumentatsiooni, miks see nii on, ei ole kohtu arvates vajalik siinkohal korrata. Kohus leiab, et kannatanu piltidel kujutatud sõiduki seisukorda ja arvel näidatud töid silmas pidades on kulu äärmiselt mõistlik, keretööd on mahukad (iga sõidukiomanik teab, et ka väike kriips sõiduki kerel tähendab detaili täielikku üle värvimist) ja sellest tulenevalt kallid. Eeltoodu alusel on kannatanu nõue ka selles osas põhjendatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kannatanu nõue on tervikuna põhjendatud ja tuleb rahuldada. A. 9 / 11 Uuemäelt tuleb X OÜ kasuks välja mõista 9441,00 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Kohus leiab, et A. Uuemäe tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Norm näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kannatanu ütlustega ja registriväljavõtetega on tõendatud, et lõhutud sõiduk kuulus X OÜ-le, tegemist oli A. Uuemäe jaoks võõra asjaga. A. Uuemäe tekitas kuriteoga olulise kahju, so 9441,00 eurot mis on üle
Kohus on seisukohal, et A. Uuemäe pani kuriteo toime otsese tahtlusega
A. Uuemäe andis ütlusi, et ta oli kannatanu peale vihane, võttis haamri/kuvalda või poolkuvalda, läks alla auto juurde ja hakkas seda lõhkuma. Arvestades sõidukil tekitatud vigastusi ja tunnistajate ütlusi löömise kestuse kohta, on kohtu hinnangul ilmne, et süüdistatav soovis kannatanule tekitada võimalikult ulatuslikku kahju. Seega tuleb A. Uuemäe
lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb teo toimepanemise eest karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Kohtu hinnangul ei saa A. Uuemäed karistada rahalise karistusega vaatamata sellele, et ta kahetseb, on karistusregistri õiendi järgi varem kriminaalkorras karistamata ja töötab ametlikult. Kohus nendib, et kannatanu sõnul ei olnud süüdistatav vaatamata hagi osalisele tunnistamisele vähemalt kohtuliku arutamise ajaks hüvitanud sentigi kannatanule põhjustatud kahju. Kohus peab äärmiselt ebatõenäoliseks võimalust, et otsuse kuulutamiseks on kahju osaliselt (õigeks võetud osas) hüvitatud. Kannatanu avaldas arvamust, et talle on süüdistatava karistamisest kahjude korvamine olulisem, lisaks tuleb süüdistataval tasuda ka menetluskulud, mis on kokku 1650,00 eurot. Tsiviilhagi ja menetluskulude välja mõistmine tähendab süüdistatavale rahalisi kohustusi 11 091,00 euro suuruses summas ning kohtu arvates on rahalise karistuse mõistmine selgelt põhjendamatu, süüdistataval ei jätku selleks rahalisi vahendeid. Kohus leiab, et karistust ei ole otstarbekas mõista teadmisega, et süüdistatav ei ole suure tõenäosusega võimeline seda täitma, samuti tekib sellisel juhul küsimus karistuse toimest. Süüdistatava kaitsja jagas prokuröri arvamust karistusliigi osas ning taotles A. Uuemäe karistamist tingimisi vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri taotletud ja sanktsiooni alumisse kolmandikku jääv karistusmäär on põhjendatud. Vaatamata sellele, et süüdistatav vaidlustas kahju suuruse, on ta sõiduki lõhkumist tunnistanud ja seda siiralt kahetsenud. Kannatanule kuuluvat sõidukit on võimalik siiski vaatamata aja-, raha- ja närvikulule taastada, see ei läinud maha kandmisele. Varem karistamata süüdistatava puhul võib karistuse jätta
A. Uuemäe ei vaja allutamist käitumiskontrolli nõuetele ja kriminaalhooldaja järelevalvele – süüdistatav pani kuriteo toime 12.11.2017 ja peale seda sündmust on A. Uuemäe toime pannud 10 / 11 ühe liiklusalase väärteo. Seega on uute kuritegude toime panemise risk süüdistatava puhul keskmisest madalam ja sellest tulenevalt võib ka katseaeg olla minimaalse pikkusega. Eeltoodu alusel tuleb A. Uuemäed karistada
lg 1 järgi vangistusega 10 kuud, mõistetud vangistus tuleb jätta
Uuemäe ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. Antud asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.