← Eesti

2-18-6374/72

Obsah (13)§ 451§ 637§ 4§ 429§ 645§ 173§ 168§ 174§ 175§ 143§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata ning jõustuma peaks maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta, vaidlustatud otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada.

§ 451

¹ lg 1 järgi, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse.

§ 451

¹ lg 2 sätestab, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab sama parahrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. 8. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et praeguses olukorras tuleks hageja apellatsioonkaebus jätta

§ 637lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Menetlusõigusi 2

(5)käsutavad pooled ning hagejal on õigus esitatud nõudest loobuda (

§ 4lg 3 teine lause).

Kuna hageja soovib hagist loobuda, tuleb kohaldamisele

§ 451

¹. 9.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus

§ 645lg 1 kohaselt määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

10. Ringkonnakohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Praeguses asjas ei ole hagist loobumist tinginud kostja käitumine, mistõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. 11. Kolleegium leiab

§-st 2 sätestatud meneltusökonoomia põhimõtet silmas pidades, et praeguses asjas saab ringkonnakohus

§ 174lg 1 alusel määrata kindlaks ka kostja menetluskulude rahalise suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kostja esitas
  2. mail 2019 maakohtu menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle maakohtu menetluses õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) summas 27 008,35 eurot. Lisaks kandis kostja tõlgi- ja bürookulu 756 eurot ja eksperdikulu 1750 eurot. Kostja esitas
  3. oktoobril 2019 apellatsiooniastme menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) summas 1562,50 eurot (12 tundi ja 30 min). Menetluskulud tulenesid maakohtu otsusega tutvumisest ja selle analüüsist, kliendiga suhtlemisest, apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotlusega tutvumisest, menetlusabi taotluse osas seisukoha koostamisest, kompromissiläbirääkimise ettepanekuga tutvumisest, hagist loobumise avaldusega tutvumisest, sellele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisest. Hageja leiab, et kostja esindaja kulud on põhjendamatult suured, arvestades, et asi lahendati esimeses astmes kirjalikus menetluses ning apellatsioonkaebust pole menetlusse võetud. Hageja arvates võiksid kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud olla ca 5000 eurot.
  4. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Suurem osa ajakulust tuleneb lepingulise esindaja suhtlemisest kliendi, kohtu või eksperdiga ja edasise menetluse analüüsimisest ja planeerimisest. Asja materjalide põhjal ei saa lugeda selliseid toiminguid vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab suhtlemise ja analüüsimise ajakulu osas, mis võib lepingulisele esindajale olla vajalik menetlustoimingu tegemiseks.
  5. Arve nr 2018137 spetsifikatsiooni kohaselt on
  6. juunist 2018
  7. juulini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 50 tundi ja 5 min. Kostja esindaja tutvus hagimaterjalidega, suhtles kliendi ja eksperdiga, analüüsis kohtupraktikat ja koostas
  8. juulil
  9. a seisukoha hagi tagamise avaldusele. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi arvates nimetatud perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu 20 tundi. Samuti on põhjendatud tõlgikulu 150 eurot. Arve nr 2018151 spetsifikatsiooni kohaselt on
  10. juulist 2018
  11. augustini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 22 tundi ja 18 min. Kostja esindaja suhtles kliendi ja eksperdiga ning koostas
  12. augustil
  13. a taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Asja 3

(5)materjalidest ei nähtu kostja esindaja vajadust kohtuda korduvalt V. Särgavaga kompromissi läbirääkimisteks ja analüüsida hageja riigilõivu maksmisega seotud küsimusi. Nimetatud perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates on 3 tundi. Arve nr 2018172 spetsifikatsiooni kohaselt on
  1. augustist 2018
  2. septembrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 12 tundi ja 6 min. Kostja esindaja suhtles kliendiga, koostas hagile vastuse ja tutvus kohtupraktikaga. Arve nr 2018183 spetsifikatsiooni kohaselt on
  3. septembrist 2018
  4. oktoobrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 19 tundi ja 15 min. Kostja esindaja suhtles kliendiga, koostas
  5. septembril
  6. a vastuse hagile ning esitas kohtule vajalikud tõlked. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi arvates nimetatud perioodide vajalik ja põhjendatud ajakulu 10 tundi. Samuti on põhjendatud tõlgikulu 600 eurot. Põhjendatud pole registri väljavõtete tegemise kulu 6 eurot, sest kostja pole põhjendanud, miks oli vajalik esitada kohtule pankrotivõlgniku kohta inglise keelne äriregistri väljavõte (vastuse lisa 7). Arve nr 2018215 spetsifikatsiooni kohaselt on
  7. oktoobrist 2018
  8. novembrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 19 tundi ja 50 min. Kostja esindaja tutvus kohtu ja pooltevahelise kirjavahetusega. Asja materjalide põhjal saab nimetatud perioodi vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund, mis oli vajalik
  9. oktoobri
  10. a seisukoha koostamiseks. Teisi asja menetlemiseks vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu. Arve nr 2018223 spetsifikatsiooni kohaselt on
  11. novembrist 2018
  12. detsembrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 14 tundi ja 27 min. Kostja esindaja suhtles kliendiga ja andis talle ülevaate menetlusest. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on
  13. detsembril 2018 esitanud kohtule seisukoha e-kirjaga. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu nimetatud perioodi osas 30 min. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu. Arve nr 2018240 spetsifikatsiooni kohaselt on
  14. detsembrist 2018
  15. detsembrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 2 tundi. Kostja esindaja suhtles kliendi ja kohtuga, tutvus eksperdiarvamusega ning analüüsis edasist tegevust. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 min eksperdiarvamusega tutvumiseks. Arve nr 2019015 spetsifikatsiooni kohaselt on
  16. jaanuarist 2019
  17. veebruarini 2019 kulunud esindajal menetlustoimingutele 3 tundi ja 5 min. Kostja esindaja suhtles kliendi ja kohtuga. Arve nr 2019029 spetsifikatsiooni kohaselt on
  18. veebruarist 2019
  19. veebruarini 2019 kulunud esindajal menetlustoimingutele 5 tundi ja 30 min. Kostja esindaja suhtles ja pidas nõu kliendiga ning tutvus hageja täiendava kirjaga. Nimetatud perioodidel on kohus teinud pooltele kompromissiettepaneku ning kostja esindaja on sellele vastanud. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund ettepanekuga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja kohtule vastamiseks. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu. Arve nr 2019041 spetsifikatsiooni kohaselt on
  20. märtsist 2019
  21. aprillini 2019 kulunud esindajal menetlustoimingutele 10 tundi ja 56 min. Kostja esindaja suhtles ja pidas nõu kliendi ja eksperdiga ning teostas õiguslikku analüüsi. Arve nr 2019066 spetsifikatsiooni kohaselt on
  22. aprillist 2019
  23. maini 2019 kulunud esindajal menetlustoimingutele 32 tundi ja 32 min ning täiendavalt
  24. maist 2019
  25. maini 2019 kliendiga suhtlemiseks ja seisukoha koostamiseks 24 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja
  26. aprillil 2019 esitanud taotluse täiendava ekspertiisi määramiseks, millest ta
  27. aprilli
  28. a e-kirjaga loobus. Vajalik ja põhjendatud on seega
  29. mai
  30. a seisukoha koostamisele kulunud ajakulu, sh kliendiga suhtlemine, 8 tundi. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu.
  31. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja 4
(5)saab õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks maakohtus välja mõista lepingulise esindaja kuluna (45 x 125) 5625 eurot. Lisaks lepingulise esindaja kuludele tuleb hagejalt kostja kasuks

§ 143p 1 alusel välja mõista tõlgikulu 750 eurot ja eksperdikulu 1750 eurot.

16. Apellatsiooniastmes on kostja lepingulise esindaja kulu

§ 175

lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses, mis tuleneb hagist loobumise avaldusega tutvumisest, kliendiga suhtlemisest ning sellele seisukoha koostamisest. Praeguse asja menetlusstaadiumist tulenevalt ei pidanud kostja tutvuma apellatsioonkaebusega ega kulutama aega apellatsioonimenetlusega seotud toimingute tegemiseks. Samuti ei palunud ringkonnakohus kostjalt seisukohta hageja menetlusabi taotluse suhtes. Vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ei ole menetluskulude nimekirja koostamine. Selline kulu ei ole kohtupraktika kohaselt ka hüvitatav, sest menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13 ja selles viidatud lahend). Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastmes välja mõista lepingulise esindaja kuluna (3 x 125) 375 eurot. 17. Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 18. Hageja taotlus maakohtus tasutud poole riigilõivu tagastamiseks ja ringkonnakohtus tasutud 100 euro riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 150

lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu (

§ 150lg 3).

Samuti puudub alus apellatsiooniastmes tasutud 100 euro riigilõivu tagastamiseks, sest see ei ületa poolt ringkonnakohtu menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust. 19. Hageja võib ringkonnakohtu määruse peale riigilõivu tagastamisest keeldumise osas edasi kaevata Riigikohtule

§ 150lg 8 alusel.

Pooled võivad menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

§ 645lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotust saavad pooled vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

20. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab praeguse kohtukoosseisu liiget Margo Klaari Vahur-Peeter Liin. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.