Obsah (10)

§ 184§ 68§ 65§ 183§ 57§ 22§ 75§ 56§ 213§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. aprill 2019 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11432 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmu

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4.

mai 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Sigrid Boston kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem Süüdistatav Sigrid Boston, isikukood: 48706132734; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, töötu. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON: 1. Tartu Maakohtu 4. mai 2018 otsus tühistada osaliselt, s.o Sigrid Bostonile

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuste mõistmises ning liitkaristuse mõistmises.

2. Sigrid Bostonile mõista

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

3.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistuse hulka 1 päev eelvangistust.

1. Sigrid Bostonil jääb kanda 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
2. Karistuse kandmise algust arvestada alates Sigrid Bostoni vanglasse saabumisest.
3. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. mai 2018.a otsusega tunnistati Sigrid Boston süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi enne 21.

veebruari 2017. a kohtuotsust toime pandud tegudes ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti 1 päev eelvangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega täielikult kantuks Tartu Maakohtu 21.

veebruari 2017. a otsusega mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva pikkune vangistus. Liitkaristusest arvati täielikult maha 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 20 päeva vangistust. S. Boston tunnistati süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi pärast 21.

veebruari 2017. a kohtuotsust toime pandud kuritegudes ja talle mõisteti karistuseks 3 aasta 6 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra.

Kohtuotsuste kogumis mõisteti S. Bostonile liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistust arvestatakse alates S. Bostoni ilmumisest karistuse kandmisele. 2. Maakohus põhjendas S. Bostoni karistamist järgmiselt. 2.1 S. Boston on varem korduvalt karistatud isik, kellel on kolm kehtivat kriminaal- ja seitse väärteokaristust. Teda on karistatud varavastaste kuritegude, liikluskuriteo (sõiduki juhtimise eest narkootilise joobe seisundis) ja rahvatervisevastase kuriteo (

§ 183lg 2 p 2) eest.

S. Bostonit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest

§ 184lg 2 santsiooni alammäärast suurema karistusega, kuid alla keskmise määra.

Varem on süüdistatav sama õigushüve vastu suunatud kuriteo toime pannud. S. Boston on ka ise narkootilise aine tarvitaja, mistõttu tema kuritegu ei ole ajendatud narkootikumide käitlemisest kasu saamisest. S. Boston on kuriteod toime pannud pikema ajaperioodi jooksul. 2.2 Kuritegude toimepanemise perioodil on teda karistatud Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega. Seega tuleb tema kuriteod lahutada ja karistused mõista enne ja pärast karistusotsust toimepandud kuritegude eest eraldi.
3. Apellatsioonis taotles S. Bostoni kaitsja tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. 3.1 S. Boston kinnitas istungil, et süüdistuses toodud ajavahemikul oli ta narkomaan. Kahtlemata mõjutas narkosõltuvus S. Bostoni võimet enda tegusid juhtida pärssides tema arusaamisvõimet. Seda saab arvestada karistuse mõistmisel. Kohus jättis arvestamata, et S. Boston on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus oma süüd tunnistanud ja andnud juhtunu kohta ammendavaid selgitusi ning avaldanud kahetsust. Puhtsüdamlikku kahetsust, oma süü tunnistamist tuleks arvestada kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

3.2 Samuti tuleks arvestada S. Bostonil esinevat psüühikahäiret: narkosõltuvust. S. Bostonil on tõepoolest esinenud varasemate tingimisi kohaldatud karistuste kandmise ajal probleeme. Samas mõisteti ta Tartu Maakohtu 21. veebruari 2017. a otsusega süüdi

§ 22

lg 3 - § 213 lg 1 järgi ning moodustati liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva ning ta asus täitma karistust. S. Boston vabastati tingimisi enne tähtaega ning allutati kriminaalhooldusele (elektrooniline valve 2 kuud, narkootikumide tarvitamise keeld, sõltuvusravi läbimine jne). Kõik kohustused täitis ta kohusetundlikult ning katseaeg lõppes

1. aprillil
2. Reaalne vangistus ja hilisem käitumiskontroll täitsid täiel määral seatud eesmärgid: S. Boston suutis elada õiguskuulekalt ja hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Oluline on seegi, et S. Bostoni ülalpidamisel on 2 alaealist last, kes vajavad oma ema, mida tuleks karistuse mõistmisel arvestada. 2 3.3 S. Bostonile on esitatud süüdistus
3. a täpselt tuvastamata ajast kuni
4. märtsini
5. Karistuse mõistmisel on kohus kuriteod lahutanud ja mõistnud karistuse enne ja pärast karistusotsust toimepandud kuritegude eest eraldi. Kaitsja leiab, et kohus on valesti mõistnud jätkuva teo eest S. Bostonile kaks karistust. Sama teo eest ei ole mitmekordne karistamine lubatav. 3.4 Kaitsja leiab, et S. Bostonit on võimalik karistada 3 aasta pikkuse vangistusega, kohaldades

§ 75

sätteid ning kohustades teda mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid ained. Samuti on otstarbekas allutada S. Boston teatud perioodil elektroonilisele valvele.

1. Prokuratuur esitas apellatsioonile kirjaliku seisukoha, märkides järgmist. S. Bostoni süüd kergendavad asjaolud puuduvad. Süü tunnistamine ei ole võrdsustatav puhtsüdamliku kahetsusega. S. Boston ei väljendanud verbaalselt ega näidanud oma käitumisega puhtsüdamlikku kahetsust, vaid püüdis minimaliseerida oma süüd või õigustada narkootikumidega käitlemise tegevust. Väide, et S. Boston on vangistusest vabanedes läbinud sõltuvusravi, on paljasõnaline ega ole kinnitatud vastavate meditsiiniliste dokumentidega.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2018.a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata ning S. Bostoni kaitsja apellatsioon rahuldamata.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi 2019 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus, osas millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu otsus S. Bostoni karistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises.

Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. 6.1 Riigikohus tuvastas, et S. Bostoni käitumine oli kõigil juhtudel suunatud amfetamiini ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele. Tema arvukad amfetamiini käitlemise teod olid ajaliselt küllaltki lähedased, leides aset 2015 aasta novembrist kuni 2017 aasta märtsini. Kuna süüdistatav omandas amfetamiini pidevalt ja selle üheks eesmärgiks oli aine järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele, võib järeldada, et erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel leidis kolleegium, et süüdistatavale süüks arvatud käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata ja lugeda need üheks jätkuvaks teoks. 6.2 Riigikohus märkis, et jätkuv kuritegu on üks tegu, mille eest saab mõista ühe karistuse ning jätkuva kuriteo korral ei tohi mõista liitkaristust nii

§ 65lg 1 kui ka lg 2 järgi.

Maa- ja ringkonnakohus on süüdistatavale

§ 184

lg 2 p 2 järgi jätkuva kuriteo eest kaks eraldi karistust mõistes ja

§ 65lg 1 ja 2 alusel liitkaristust mõistes, valesti kohaldanud materiaalõigust.

6.3 Riigikohus osundas, et asja uuel arutamisel tuleb süüdistatavale kõigepealt mõista üks karistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi toimepandu eest, põhjendades seda

§ 56lg- s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega.

Kuna varasema kohtuotsusega mõistetud karistus on kantud, siis liitkaristust

§ 65lg 2 alusel ei moodustata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Käesoleva kohtuotsuse tegemisel lähtub ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.märtsi 2019.a otsuse juhistest.
2. Võttes aluseks kohtute tuvastatud faktilised 3 asjaolud, märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S. Bostoni käitumine oli kõigil üksikjuhtudel suunatud amfetamiini ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele. Süüdistatava arvukad amfetamiini käitlemise teod olid ajaliselt küllaltki lähedased, leides aset
3. aasta novembrist kuni
4. aasta märtsini. Kuna S. Boston omandas amfetamiini pidevalt ja selle üheks eesmärgiks oli aine järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele, võib järeldada, et need erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel leidis kolleegium, et süüdistatavale süüks arvatud käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. (RKKKo nr 1-17-11432, p 10, samuti RKKKo nr 3-1-1-4-04, 3-1-1-121-06, p 14).
5. Riigikohus märkis sedagi, et eelmärgitu valguses on maa- ja ringkonnakohus lähtunud karistuse mõistmisel ekslikult seisukohast, et süüdistatava erinevad amfetamiini käitlemise teod on vaadeldavad iseseisvatena. Mõistes S. Bostonile kaks eraldi karistust jätkuva kuriteo eest

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja liitkaristuse

§ 65lg 1 ja 2 järgi, kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust.

Asja uuel arutamisel tuleb süüdistatavale

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõista üks karistus, põhjendades seda kooskõlas

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega.

10. Eelmärgitud seisukohti silmas pidades sedastab ringkonnakohus, et kaitsja seisukoht sellest, S. Bostonile mõisteti ekslikult kaks karistust jätkuva süüteo eest, on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada S. Bostonile

§ 184

lg 2 p 2 järgi kahe karistuse mõistmises ning liitkaristuse kohaldamises nii

§ 65lg 1 kui ka lg 2 järgi.

11. Järgnevalt tuleb kriminaalkolleegiumil mõista S. Bostonile

§ 184

lg 2 p 2 järgi uus karistus, lähtudes

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustest.

12. S. Bostonile karistuse mõistmisel lähtus maakohus sellest, et süüdistatav pani kuriteod toime pikema aja jooksul, kusjuures tähelepanuväärne on see, et kuritegude toimepanemise ajal mõisteti ta süüdi Tartu Maakohtu 21.veebruari 2017.a kohtuotsusega

§ 213lg 1 -§ 22 lg 3 järgi.

S. Bostonit on varasemalt korduvalt karistatud - tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja seitse kehtivat väärteokaristust. (vt ka maakohtu otsuse lk 28-29).

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva otsusega S. Bostonile karistuse mõistmisel tuleb jätkuvalt arvestada juba maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. S. Boston tegeles aktiivselt narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega pika aja jooksul –
2. aasta sügisest
3. aasta kevadeni. Käitlemisteod seisnesid amfetamiini järjepidevas omandamises ja selle erinevatele isikutele edasiandmises. S. Bostonit on karistatud kolm korda kriminaalkorras ning seitse korda väärteokorras. Seejuures tuleb meeles pidada, et Tartu Maakohtu 4.mai 2015.a kohtuotsusega karistati teda

§ 424järgi sõiduki narkojoobes juhtimise eest.

Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, sest S. Boston jättis üldkasuliku töö ajakava täitmata.
3. veebruari 2017.a otsusega mõisteti S. Boston järjekordselt süüdi (

§ 213lg 1 -§ 22 lg 2 järgi) ning talle mõisteti liitkaristus vangistuse näol.

Harju Maakohtu 31.augusti 2017.a määrusega S. Boston vabastati vangistuse kandmisest tingimisi. Selle karistuse kandis S. Boston probleemideta lõpuni.

1. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et S. Bostoni karistust mõjutavateks asjaoludeks on kahetsus ning psüühikahäire - sõltuvus narkootikumidest. Ringkonnakohus eelnimetatud asjaolusid karistuse kohaldamisel ei arvesta. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt soovis S. Boston avaldada kahetsust. Ta kahetses seda, mida on ta põhjustanud oma lastele, kui ta viibis kinnipidamisasutuses (vt kohtutoimik, 1 kd, lk 146 p). Ringkonnakohus hindab süüdistatava kahetsusavalduse formaalseks. S. Boston tegeles aktiivselt narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega (omandas amfetamiini ning järjepidevalt 4 andis seda edasi erinevatele isikutele) pika aja jooksul –
2. aasta sügisest
3. aasta kevadeni. Seejuures on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohtu arvates saab S. Bostoni mitmeid aastaid kestnud kuritegelikust elustiilist järeldada, et laste heaolu ei ole olnud tema jaoks prioriteet. Karistuse raskust ei mõjuta ka asjaolu, et süüdistatav on olnud narkosõltlane. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et S. Bostonil oleks diagnoositud psüühikahäire.
4. Apellandi arvates vääriks S. Boston 3-aastast vangistust, mille reaalsest kandmisest tuleks ta tingimisi vabastada ning kohaldada

§ 75

sätteid, määrates lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, alluda narkosõltuvusravile, samuti ka teatud perioodiks elektroonilisele valvele.

1. Võttes arvesse S. Bostoni aktiivset pikaajalist narkokäitlemistegusid, tuleb apellatsioonikohtu arvates teda karistada reaalse vangistusega. Karistusest vabastamine ei tule kõne alla, kuna süüdistatava mitmed aastad kestnud kuritegelikku eluviisi arvestades (esimene kriminaalkaristus
2. detsembril 2013) ei oleks sellel piisavat preventiivset toimet.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-15 aastani.

S. Bostoni kuritegude laadi ning tema isikut arvestades, ei pea apellatsioonikohus võimalikuks karistada teda vaid minimaalse vangistusega, nagu taotleb kaitsja. S. Bostoni tegude ja isikuga kooskõlas olevaks vangistuseks on 4 aastat 6 kuud vangistust. S. Boston peeti kohtueelsel uurimisel kinni 13. märtsil 2017.a (3 kd, lk 157-159).

§ 68lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata 1 päev. 17. Juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 1 p 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse S. Bostonile

§ 184

lg 2 p 2 järgi kahe karistuse mõistmises ning

§ 65lg 1 ja lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises.

S. Bostonile tuleb mõista

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ning

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka 1 päev.

Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 5