KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- september 2019 1-16-8787 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Juri Hohlov (isikukood 36306142713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- augusti
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Süüdlane Juri Hohlov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu
- augusti
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Juri Hohlov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega, mida lühimenetluses vähendati 4 aastani. Karistuse lõpptähtaeg saabub
- augustil
- aprillil
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J. Hohlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti J. Hohlov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- J. Hohlovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Vanglas viibib ta
- korda kandes praegu karistust eluohtlike tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuriteo asjaolusid tuleb hinnata rasketeks: kannatanu ründamiseks kasutas J. Hohlov nuga, millega lõi kannatanut kõhu alaossa jättes kannatanu abitusse seisundisse. J. Hohlovi kohtuistungil antud selgitusi arvestades (vanglas on ta sellepärast, et nii juhtus), ei olnud kohus veendunud, et süüdlane on karistusest vajalikud järeldused teinud ja karistus oma eesmärgi täitnud.
- J. Hohlovi peamisteks uue kuriteo riskiteguriteks on alkoholi tarvitamine (ka viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes). Ehkki J. Hohlov lubas vabanemisel alkoholist loobuda, ei ole ta varasemalt seda teha proovinud. Praeguse vangistuse ajal tekkinud motivatsioon ei ole vabastamiseks piisav. Seda kinnitab ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside, mille kohaselt täitis J. Hohlov kodutöid põhjalikult, ent oli tundides passiivne ega plaani kindlasti kaineks jääda, vaid üritab vähendada alkoholikoguseid. Seega ei ole uue kuriteo riskid maandatud.
- Positiivsena toodi määruses välja sotsiaalprogrammi ja vabanemiseelse nõustamise läbimine, tööhõives osalemine ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates
- juunist
- a on J. Hohlov üle viidud avavanglasse. Vabanemise korral on tal nii ajutine elamispind rehabiliteerimiskeskuses kui ka tugiisik. J. Hohlov soovib minna tööle OÜsse Duglas Forest. Samas puuduvad osaühingul töötajad ning seda müüb kohtutäitur elektroonilisel enampakkumisel. Puudub veendumus, et vabanemise korral saab J. Hohlovil sinna tööle asuda. Kindla töökoha olemasolu on J. Hohlovi puhul kuriteoriskide maksimaalse maandamise ja igapäevase toimetuleku tagamise eesmärgil kahtlematult oluline. Tartu Vangla andmetel (
- aprilli
- a seisuga) on J. Hohlovil tasumata nõudeid summas 4398,74 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J. Hohlov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
- Kaitsja leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud: isik on vanglas käitunud korralikult. Kohus tõi välja mitmeid positiivseid asjaolusid. Kaitsja arvates on viimase vangistuse ajal toimunud J. Hohloviga olulised muutused. Ta asuks elama rehabilitatsioonikeskusesse ning saab taasühiskonnastumisel tugiisiku. J. Hohlov võiks leida töökoha. Tal puuduvad ohtlikkus ja risk narkootikumide osas ning sõltuvust pole tuvastatud. J. Hohlov töötas vanglas ning viidi üle avavanglasse, tema korduva kuriteo riskiprotsent on alla keskmise.
- Kaalutlusõiguse rikkumist näeb kaitsja selles, et kohus on jätnud positiivsed asjaolud, isiku pingutused ja head tulemused arvestamata. J. Hohlov on teinud vanglas kõik endast oleneva, et kuritegusid mitte toime panna: töötanud ja võtnud osa sotsiaalprogrammist. Katseajal oleks võimalik teostada tema käitumise üle kontrolli. Rikkumise korral aga paigutada J. Hohlov tagasi karistust kandma. Positiivne kaalub üles mistahes negatiivse. Isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Hohlovi kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea 2
(3)tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Peamise kaalutlusõiguse rikkumistena nähakse viga keskendumises negatiivsele. Kaitsja palub arvestada positiivseid asjaolusid, mis on välja toodud nii maakohtu määruses kui ka määruskaebuses. Kokkuvõtlikult tuleks arvestada isiku pingutusi ja vangistuses aset leidnud olulisi muutusi ning eeliseid, mida annab isiku käitumiskontrollile allutamine.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Hohlovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud isiku käitumist karistuse kandmise ajal, tuues siiski välja argumendid, miks karistuse kandmise eesmärke täidetuks lugeda ei saa. Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase vabanemisejärgsetele tingimustele (elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse ning tugiisikuteenus). Samas on muud vabastamisjärgsed tingimused kesised: küsitav on pakutav töökoht ning hakkamasaamist võib mõjutada suur võlg. Ringkonnakohus leiab samuti, et süüdlase karistusaegne käitumine ei kaalu üles kuritegude asjaolusid, J. Hohlov isikut ega varasemat elukäiku (kuues reaalne vangistust) ning tema väidetav muutumine ei välista uute raskete kuritegude toimepanemist. Võimalik, et viimase karistuse kandmise ajal on J. Hohlov tõepoolest muutunud. Tema minevikku ning uue kuriteo riske arvestades oleks kohtukolleegiumi arvates siiski ülioluline karistuse kandmise jätkamine avavanglas, kus J. Hohlovi saaks kinnistada tööharjumusi ja mõnevõrra vabamates tingimustes tegeleda oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega ning seaduskuulekate hoiakute kinnistamisega. Nimelt nähtub iseloomustusest J. Hohlovi hoiakutes ja mõtlemises ning teistes eluvaldkondades riske, mida võimendab pikaajaline sõltuvus alkoholist.
- Maakohus kaalus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidis, et J. Hohlovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus analüüsis nii J. Hohlovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud J. Hohlovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et J. Hohlov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Juhan Sarv Mati Kartau 3
(3)