← Eesti

1-19-3706/22

Obsah (9)§ 169§ 73§ 78§ 58§ 15§ 16§ 5§ 56§ 59

1-19-3706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12. september 2019.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-3706 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär

§ 169järgi RESOLUTSIOON Kr

MS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Teet Soonpuu

§ 169järgi ning karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Teet Soonpuule mõistetud karistust 1/3 võrra, so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ja mõista Teet Soonpuule lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud vangistust Teet Soonpuu suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Teet Soonpuu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Teet Soonpuult välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   sundraha 810 eurot; kaitsjatasu 474 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Teet Soonpuul on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1284 eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 107 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700045470 ning selgituse “Teet Soonpuu, otsus nr 1-19-3706, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 10.10.2019.a kell 10.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu 2

(14)kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Teet Soonpuud süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana hoidus kõrvale oma noorema kui 18-aastase lapse E. L. S. (sünd XX.XX.XXXX. a) ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-14008 mõisteti Teet Soonpuult E. L. S. ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha summas 2500,00 krooni, s.o 159,78 eurot kuni E. L. S. täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Elatise suurust muudeti Harju Maakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8916, millega kohus suurendas Teet Soonpuult E. L. S. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates 08.06.
  6. a kuni E. L. S. täisealiseks saamiseni.
  7. aastal oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 235,00 eurot,
  8. aastal oli 250,00 eurot ja
  9. a on 270,00 eurot (alus: Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Teet Soonpuu jättis pikema aja vältel ajavahemikus november 2013 kuni september 2014 kuritahtlikult ning alates mai 2016 kuni juuni 2016, alates juuli 2017 kuni oktoober 2017, detsember 2017 kuni veebruar 2018 ja aprill 2018 kuni juuni 2018 teadvalt kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha täies ulatuses maksmata. Teet Soonpuu on olnud töövõimeline isik, kes nimetatud perioodidel ei olnud ametlikult arvele võetud töötu ega tööotsijana ja kellele nimetatud perioodidel ei määratud ega makstud ajutise töövõimetuse hüvitist, toetusi ega pensione. Teet Soonpuule kuulub alates detsembrist 2014 ettevõte E. OÜ, kus tema ametlikult töötamine töölepingu alusel on tuvastatud alates märtsist 2015 käesoleva ajani − nimetatud ettevõttes täidab ta XXX ning XXX ning XXX −, ja kus ta on jätnud endale ametlikult töötasu välja maksmata või on teinud seda alla miinimummäära või miinimummääras. Teet Soonpuu ametlikult töötamine on ajavahemikus juuli 2014 kuni jaanuar 2015 tuvastatud temale alates veebruarist 2007 kuuluvas T.T. &T. I., kus ta jättis endale ametlikult töötasu välja maksmata või tegi seda alla miinimummäära või miinimummääras. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et nimetatud perioodidel on Teet Soonpuu tema nimel olevaid pangakontosid kasutanud minimaalselt, samal ajal on ta temale kuuluva E. OÜ Luminor Bank AS-is olevat pangakontot kasutanud muuhulgas isiklikes huvides. Teet Soonpuu jättis kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha nimetatud perioodidel täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata põhjendusel, et tal puudusid elatusraha maksmiseks piisavad rahalised vahendid, samal ajal ei teinud ta mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks ei otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal lapse ülalpidamise kohustust täita, ja omamata mõjuvaid põhjuseid elatusraha mittemaksmiseks. Ülejäänud perioodidel ajavahemikus november 2013 kuni augustini 2018 on Teet Soonpuu elatusraha maksnud süstemaatiliselt oluliselt vähem, kui kohus on selle temalt lapse ülalpidamiseks välja mõistnud või näeb elatusraha miinimummäärana ette seadus. Teet Soonpuu poolt elatusraha periooditi täielikult mittemaksmine ja periooditi vähem maksmine on 08.02.
  10. a seisuga viinud olulise võlgnevuseni summas 15.975,42 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3
(14)Sellega pani Teet Soonpuu toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise.

2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et T. Soonpuu süü on tõendatud ja et esineb

§ 58

p-s 4 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine endise pereliikme ning T. Soonpuu perekondlikus ja majanduslikus sõltuvuses oleva isiku – E. L. S. – suhtes. Eelnevast tulenevalt palub prokurör tunnistada T. Soonpuu

§ 169järgi süüdi, karistada teda 6-kuulise vangistusega ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 (s.o 2 kuu) võrra. Nii kujuneb T. Soonpuu karistuseks 4 kuud vangistust, mille prokurör palub jätta

§-st 73 juhindudes 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

  1. Süüdistatav T. Soonpuu kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, ei tunnistanud ennast süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja taotles enda ülekuulamist. T. Soonpuu selgitas, et ta ei jätnud kuritahtlikult ja teadvalt elatist maksmata, vaid maksis siis, kui tal oli raha. Kui tal raha polnud, ei saanud ta elatist maksta.
  2. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et esitatud süüdistus on alusetu, ja taotles T. Soonpuu õigeksmõistmist. Süüdistatav on otsustanud toimetulekuks teha oma firma ja tuleb enam-vähem oma asjadega toime. Firma püsib ja süüdistataval on maksud makstud. Kord on ühesugused perioodid ja kord on teistsugused perioodid. Kui on halvem periood, pole mõtet firma uksi kinni panna ja palgatööle minna, kui on näha, et mõne kuu pärast on olukord parem. Väikeettevõtja elu Eestis Vabariigis ongi selline ja T. Soonpuule pole midagi ette heita. Ainuüksi elatise maksmise kohustuse rikkumine ei ole kuritegu. Kuna kohus mõistis elatise välja lühikest aega pärast lapse sündi ja pärast seda läks asi üsna kiiresti kohtutäituri kätte, pole T. Soonpuul olnud võimalust vabatahtlikult elatist maksta. Samuti on T. Soonpuu ja tema elukaaslane kandnud süüdistatava arestitud arvelduskontole raha. Järelikult ei jätnud T. Soonpuu tahtlikult elatist maksmata. Kui T. Soonpuul on olnud raha, on ta võimaldanud kohtutäituril selle maha võtta. Süüdistatav pole otsustanud, et ta ei maksa E. L. S. le elatist. Samuti on T. Soonpuul veel lapsi ja ta peab täitma oma kohustusi kõigi laste ees. Süüdistatav peab leidma tasakaalu, et lapsed saaksid hoitud ja kasvatatud ning et T. Soonpuu saaks mingisuguse sissetuleku. Süüdistatava peres on kokkulepe, et ema panustab rohkem rahaliselt ja isa panustab rohkem laste kasvatamisesse. T. Soonpuu on sattunud küllaltki keerulisse olukorda ja on püüdnud leida lahendusi. Tema suhtes on kõik tsiviilõiguslikud meetmed ära kasutatud ja need toimivad – süüdistatav on viimase aasta vältel elatise nõuet täitnud. Seetõttu pole T. Soonpuu karistamine põhjendatud. Samuti pole T. Soonpuule esitatud süüdistusest selgelt arusaadav, et talle heidetakse ette kuriteo toimepanemist alates
  3. aasta novembrist kuni
  4. a augustini. Süüdistuse teises lõigus märgitakse, et T. Soonpuu ei täitnud alates
  5. a novembrist kuni
  6. a juunini periooditi täielikult elatise maksmise kohustust, kuid kolmandas lõigus lisatakse, et ülejäänud perioodidel alates
  7. a novembrist kuni
  8. a augustini maksis T. Soonpuu elatist süstemaatiliselt oluliselt vähem. Need etteheited oleksid pidanud olema üksteise järel. Lisaks oleks pidanud süüdistuses välja tooma, millise summa kohtutäitur oma tasu katteks võttis. T. Soonpuu maksis elatist. KOHTU SEISUKOHT
  9. Riigikohus on korduvalt märkinud, et süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. märtsi
  11. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-9941, p 8). Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku 4

(14)karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistusakti lõpposas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-1327, p 13). Kohtu hinnangul on T. Soonpuule esitatud süüdistus eeltoodud nõuetega kooskõlas.
  3. Kokkuvõtlikult kirjeldatakse süüdistuses, et Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsusega nr 2-07-14008 mõisteti T. Soonpuult välja igakuine elatusraha 2500 krooni (s.o 159,78 eurot) tema noorema kui 18-aastase lapse E. L. S. (sünd XX.XX.XXXX. a) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsusega nr 2-17-8916 suurendati elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates
  8. juunist 2017 kuni E. L. S. täisealiseks saamiseni.
  9. a oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 235 eurot ja
  10. a oli 250 eurot. Vaatamata eeltoodule, jättis T. Soonpuu pikema aja vältel
  11. a novembrist
  12. a septembrini kuritahtlikult ning
  13. a maist juunini,
  14. a juulist oktoobrini,
  15. a detsembrist
  16. a veebruarini ja
  17. a aprillist juunini teadvalt kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha täies ulatuses maksmata. Ülejäänud perioodidel
  18. a novembrist
  19. a augustini maksis T. Soonpuu elatusraha süstemaatiliselt oluliselt vähem, kui kohus oli temalt lapse ülalpidamiseks välja mõistnud.
  20. veebruari
  21. a seisuga on elatise võlgnevus 15 975,42 eurot. T. Soonpuule kuulub
  22. a veebruarist t. T. & T. I., kus ta töötas ametlikult
  23. a juulist
  24. a jaanuarini ja jättis endale töötasu välja maksmata või tegi seda miinimummääras või alla miinimummäära. Samuti kuulub T. Soonpuule
  25. a detsembrist E. OÜ, kus ta töötab ametlikult
  26. a märtsist käesoleva ajani. T. Soonpuu täidab E. OÜ-s XXX ning XXX ja XXX ülesandeid ning on jätnud endale töötasu välja maksmata või teinud seda miinimummääras või alla miinimummäära. T. Soonpuu on kasutanud tema nimel olevaid arvelduskontosid minimaalselt, kuid on samal ajal kasutanud E. OÜ arvelduskontot oma isiklikes huvides. T. Soonpuu ei teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks ei otsinud ta piisavalt intensiivselt tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal lapse ülalpidamise kohustust täita. T. Soonpuul polnud elatusraha maksmata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid.
  27. Kohtu arvates nähtub eeltoodust üheselt, et T. Soonpuule heidetakse ette

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist alates 2013.

a novembrist kuni

  1. a augustini. Ka T. Soonpuu kinnitas kohtuistungil, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, ning kaitsjagi väljendas kohtuvaidluses arusaama, et süüdistuses heidetakse T. Soonpuule ette kuriteo toimepanemist alates
  2. a novembrist kuni
  3. a augustini. Ainuüksi see, et kaitsja hinnangul oleks prokurör pidanud märkima ajavahemikud, mil T. Soonpuu jättis elatusraha täies ulatuses maksmata ja maksis elatusraha süstemaatiliselt oluliselt vähem, vahetult üksteise järel, ei kummuta eeltoodud tõdemust ega osuta süüdistuse puudulikkusele.
  4. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega nr 2-07-14008 mõisteti T. Soonpuult välja igakuine elatusraha 2500 krooni (s.o 159,78 eurot) tema noorema kui 18-aastase lapse E. L. S. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Harju Maakohtu
  7. juuli
  8. a otsusega nr 2-17-8916 suurendati elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates
  9. juunist 2017 kuni E. L. S.täisealiseks saamiseni.
  10. a oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 235,00 eurot ja
  11. a oli 250,00 eurot. Samuti on kohtumenetluse pooled ühel meelel selles, et T. Soonpuu rikkus lapse ülalpidamise kohustust 5

(14)ega maksnud alates
  1. a novembrist kuni
  2. a augustini igakuiselt E. L. S. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha. Kohtu hinnangul nähtuvad eelkirjeldatud asjaolud ka kriminaaltoimikus sisalduvatest tõenditest.
  3. Tallinna Perekonnaseisuameti XX.XX.XXXX. a välja antud sünnitunnistuse kohaselt sündis E. L. S. XX.XX.XXXX ja tema isa on T. Soonpuu. E. L. S. ema on S. S. (vt I kd, tl 13). Seega oli E. L. S. süüdistuses märgitud ajavahemikus (s.o XXX. a novembrist XXX. a augustini) 6 kuni 11 aastane. Samuti mõisteti Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsusega nr 2-07-14008 T. Soonpuult välja igakuine elatusraha 2500 krooni E. L. S. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni (vt I kd, tl 14) ning Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsusega nr 2-17-8916 suurendati elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates XX.XX.XXXX kuni E. L. S. täisealiseks saamiseni (s.o XX.XX.XXXX) (vt I kd, tl 15). Vabariigi Valitsuse
  8. detsembri
  9. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt oli
  10. aastal kuutasu alammäär 470 eurot ja
  11. detsembri
  12. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli
  13. aastal kuutasu alammäär 500 eurot. Seega oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast
  14. a 235 eurot ja
  15. a 250 eurot. Järelikult on T. Soonpuult kohtu poolt välja mõistetud igakuine elatusraha tema noorema kui 18-aastase lapse ülalpidamiseks.
  16. Kannatanu L. S.
  17. veebruari
  18. a ütluste kohaselt maksis T. Soonpuu pärast Harju Maakohtu
  19. mai
  20. a otsuse jõustumist elatist mõnel korral kohtutäituri abil. Kuna elatise maksmine polnud regulaarne, pöördus kannatanu kahel korral politsei poole. Alustati kaks kriminaalasja (2009 ja 2012), kuid mõlemad lõpetati. Pärast Harju Maakohtu
  21. juuli
  22. a otsuse jõustumist on T. Soonpuu maksnud sama aasta novembris kohtutäituri abiga 40 eurot elatist. T. Soonpuu ei suhtle E. L. S. ja on last vaid paar korda näinud. Paar aastat tagasi saatis T. Soonpuu E. L. S. sünnipäevaks kinkekaardi. Rohkem kingitusi pole süüdistatav lapsele teinud ega teda muul viisil toetanud (vt I kd, tl 9).
  23. Tallinna Kohtutäitur Kristiina Feinmani
  24. novembri
  25. a õiendi ja
  26. mai
  27. a vastuse kohaselt on alates
  28. juulist 2007 kohtutäitur K. Feinmani menetluses täiteasi nr 034/2007/734 T. Soonpuu suhtes elatise võlgnevuse nõudes. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu
  29. mai
  30. a otsus nr 2-07-14008 ja sissenõudja L. S.
  31. juuni
  32. a täitmisavaldus. Kohtutäituri vahendusel on sissenõudjale nõude katteks toimunud järgmised rahalised laekumised.
  33. märtsil 2010: 181,78 eurot;
  34. aprillil 2010: 21,19 eurot;
  35. juunil 2011: 449,62 eurot;
  36. oktoobril 2014: 122,80 eurot;
  37. novembril 2014: 170,25 eurot;
  38. detsembril 2014: 167,96 eurot;
  39. jaanuaril 2015: 84,62 eurot;
  40. veebruaril 2015: 194,62 eurot;
  41. märtsil 2015: 46,03 eurot;
  42. aprillil 2015: 157,92 eurot;
  43. mail 2015: 206,76 eurot;
  44. juunil 2015: 202 eurot;
  45. juulil 2015: 202 eurot;
  46. augustil 2015: 251,60 eurot;
  47. septembril 2015: 212,62 eurot;
  48. oktoobril 2015: 14,90 eurot;
  49. detsembril 2015: 104,62 eurot;
  50. jaanuaril 2016: 79,62 eurot;
  51. veebruaril 2016: 285,91 eurot;
  52. märtsil 2016: 270,89 eurot;
  53. aprillil 2016: 250 eurot;
  54. juulil 2016: 214,62 eurot;
  55. juulil 2016: 249,62 eurot;
  56. augustil 2016: 278,50 eurot;
  57. septembril 2016: 278,50 eurot;
  58. oktoobril 2016: 200 eurot;
  59. novembril 2016: 49,62 eurot;
  60. detsembril 2016: 97,02 eurot;
  61. jaanuaril 2017: 49,62 eurot;
  62. märtsil 2017: 119,62 eurot;
  63. aprillil 2017: 119,62 eurot;
  64. aprillil 2017: 18,49 eurot;
  65. mail 2017: 69,62 eurot;
  66. juunil 2017: 189,62 eurot ja
  67. novembril 2017: 42,12 eurot.
  68. a aprilli seisuga on võlgnevus 14 035,62 eurot (vt I kd, tl 50 ja 52).
  69. Tartu Kohtutäitur Reet Rosenthali
  70. mai
  71. a ja
  72. veebruari
  73. a vastuste kohaselt algatati sissenõudja E. L. S. täitmisavalduse alusel
  74. septembril 2017 täitemenetlus täiteasjas 6
(14)nr 186/2017/
  1. Sissenõude sisu on elatise võlg alates
  2. a juunist ja perioodilise elatise nõue ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni
  3. jaanuarini
  4. T. Soonpuu tasus kohtutäituri vahendusel
  5. märtsil 2018 elatist 74 eurot. Seejärel on E. OÜlt laekunud toimiku katteks järgmised summad.
  6. juulil 2018: 70 eurot;
  7. augustil 2018: 120 eurot;
  8. septembril 2018: 240 eurot;
  9. oktoobril 2018: 240 eurot;
  10. novembril 2018: 230 eurot;
  11. detsembril 2018: 240 eurot ja
  12. jaanuaril 2019: 240 eurot. Vastavalt seadusele peetakse laekunud summalt kinni kohtutäituri tasu proportsionaalselt tasutud nõudele. Kui laekus 300 eurot, peeti kinni 60 eurot
  13. veebruari
  14. a seisuga on täitetoimiku nõuete jääk 1939,80 eurot (vt I kd, tl 48 ja 57).
  15. L. S. arvelduskonto nr XXX (AS SEB Pank) väljavõttest nähtuvad konto laekumised
  16. juunist 2013 kuni
  17. juunini
  19. a novembrist kuni
  20. novembrini 2017 on need laekumised kooskõlas kohtutäitur K. Feinmani ülal refereeritud vastuse ja õiendiga. Alates
  21. detsembrist 2017 kuni
  22. juunini 2018 pole kõnealusele kontole kohtutäituritelt midagi laekunud (vt I kd, tl 28-36).
  23. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused, kohtutäiturite õiend ja vastused ning kannatanu arvelduskonto väljavõte lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Neid kogumis hinnates tuvastab kohus, et T. Soonpuu jättis
  24. a novembrist
  25. a septembrini (s.o esimese 11 kuu vältel) temalt välja mõistetud elatise täielikult maksmata. Seejärel kanti
  26. a oktoobrist
  27. a septembrini (s.o 1 aasta vältel) kohtutäituri abiga L. S. arvelduskontole enamikel kuudel (s.o 9 kuul) summasid, mis ületasid Harju Maakohtu
  28. mai
  29. a otsusega välja mõistetud igakuist elatist (s.o 159,78 eurot) või olid ebaoluliselt väiksemad. Kolmel kuul (s.o
  30. a oktoobris ning
  31. a jaanuaris ja märtsis) jäid summad oluliselt alla välja mõistetud elatise. Edasi kanti
  32. a oktoobrist
  33. a jaanuarini (s.o 4 kuu vältel) kolmel kuul kohtutäituri abil L. S. arvelduskontole sumasid, mis jäid oluliselt alla välja mõistetud elatise, ja ühel kuul (s.o
  34. a novembris) ei laekunud elatise katteks midagi.
  35. a veebruarist aprillini (s.o 3 kuu vältel) kanti kohtutäituri abiga L. S. arvelduskontole summad, mis ületasid välja mõistetud elatist, kuid
  36. a maist juunini (s.o järgneval 2-l kuul) ei laekunud elatise katteks taas midagi. Seejärel kanti
  37. a juulist oktoobrini (s.o 4 kuu vältel) kohtutäituri abiga L. S. arvelduskontole summad, mis ületasid välja mõistetud elatist, kuid
  38. a novembrist
  39. a augustini (s.o viimase 1 aasta ja 10 kuu vältel) olid kohtutäituri abiga L. S. arvelduskontole kantud summad uuesti järjepidevalt oluliselt alla välja mõistetud elatise määra või ei laekunud L. S. kontole midagi.
  40. Kokku kestis süüdistuses märgitud ajavahemik (s.o
  41. a novembrist
  42. a augustini) 4 aastat ja 10 kuud ehk pea 5 aastat. Selle aja jooksul jättis T. Soonpuu esimesel 11 kuul (s.o ca 1-l aastal) elatise täielikult maksmata. Järgnenud 1-l aastal kanti kohtutäituri abiga L. S. kontole üldiselt summasid, mis ületasid välja mõistetud igakuist elatist või olid ebaoluliselt väiksemad, kuid seejärel jäid 4 kuu vältel L. S. kontole elatise katteks kantud summad oluliselt alla välja mõistetud elatise määra. Edasi ületasid 3 kuu jooksul L. S. kontole kantud summad taas välja mõistetud igakuist elatist, kuid järgnenud 2 kuu jooksul jättis T. Soonpuu uuesti elatise täielikult maksmata. Siis ületasid 4 kuu jooksul L. S. kontole kantud summad jälle välja mõistetud elatise määra, kuid viimase 1 aasta ja 10 kuu (s.o ca 2 aasta) jooksul jäid elatise katteks kantud summad taas oluliselt alla välja mõistetud elatise määra või jättis T. Soonpuu 3 kuni 4 kuu kaupa elatise täielikult maksmata. Kokkuvõtlikult rikkus süüdistatav
  43. a novembrist
  44. a augustini igakuist elatisraha maksmise kohustust nii, et enamiku sellest ajast (s.o 3 aastat ja 6 kuud) kanti L. S. kontole elatise katteks oluliselt väiksem summa kui T. Soonpuult oli välja mõistetud või jättis T. Soonpuu elatise mitme kuu kaupa täielikult maksmata. Kohtu arvates on eeltoodu käsitatav pikema aja jooksul elatusraha maksmise 7
(14)kohustuse süstemaatilise rikkumisena. Seda seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et kohtutäiturid pidasid T. Soonpuult ära võetud summadest kinni oma tasu. Kuudel, mil täituritel õnnestus L. S. le E. L. S. elatise katteks midagi üle kanda, oleks see summa jäänud igal juhul oluliselt alla kohtu poolt välja mõistetud elatise määra. 16.

§ 169

sätestab kuriteona vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui 18-aastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Sama paragrahvi redaktsioon, mis kehtis enne

  1. jaanuari 2015, erines sätte praegusest sõnastusest niipalju, et rääkis "teadva" kõrvalehoidumise asemel "kuritahtlikust" kõrvalehoidumisest. Riigikohus on selgitanud, et seega ei ole (ega olnud ka enne
  2. jaanuari 2015)

§ 169

koosseisutegu mitte elatusraha ehk elatise maksmata jätmine iseenesest, vaid selle maksmisest kõrvalehoidumine. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169

tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik ülalpidamiskohustus täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus nr 3-1-1-59-16, p-d 23 ja 25) 17. Lisaks on Riigikohus märkinud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega

§ 169

mõttes on tegemist muu hulgas juhul, kui kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. Lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169tähenduses (vt ülal viidatud Riigikohtu otsuse p 25-26).

Seega saab elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena käsitada ka seda, kui tööl käiv, kuid sellele vaatamata puuduliku maksevõimega isik jätab elatise osaliselt või täielikult maksmata olukorras, kus ta pole astunud usutavaid samme tasuvama töö leidmiseks, ehkki viimane oleks arvestatava tõenäosusega võimalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-1-1-58-16, p 45).
  3. Süüdistatav T. Soonpuu selgitas kohtuistungil, et ta ei jätnud kuritahtlikult ja teadvalt elatist maksmata, vaid maksis siis, kui tal oli raha. Kui tal raha polnud, ei saanud ta elatist maksta. Süüdistatav tahaks rohkem teenida ja on teinud sissetuleku suurendamiseks jõupingutusi, kuid võib-olla pole tal olnud nii palju õnne või tarkust. T. Soonpuu on pikka aega omanud erinevaid ettevõtteid ja on eelkõige nendega tegelenud. On olnud paremaid ja halvemaid aegu ning
  4. aastal ta ei saanudki seda objekti, kus mingit tööd teha. Lubati lepingut, aga selleni ei jõutud. Oli raske ja ka ettevõtte käive oli sel aastal 2500 eurot. Süüdistatava elukaaslane K. S. kandis süüdistatava arvelduskontole mingeid summasid, et saaks midagigi maksta. T. Soonpuul on kaks ettevõtet: t.T. & T. I. ning E. OÜ. Täisühingul puudub pikemat aega tegevus, sest teine äripartner pole sellest huvitatud ja äripartnerita pole võimalik täisühingut ka lõpetada. E. OÜ tegutseb aktiivselt alates
  5. aasta lõpust ja osutab santehnilisi teenuseid eelkõige 8

(14)eraisikutele. T. Soonpuu täidab E. OÜ-s XXX ja teeb poole kohaga XXX. Süüdistatav teenis XXX, mida ta tõstis seoses viimase lapse sünniga alates
  1. a septembrist XXX euroni. Kokku on T. Soonpuul XXX last, kelles viis (sh E. L. S. ) on alaealised. Kui E. OÜ-l on raha, saab T. Soonpuu endale kõrgemat palka maksta. Süüdistatav pole endale järjepidevalt palka maksnud, sest alati pole tööd olnud ja osaühingul pole olnud sissetulekuid. Kuna T. Soonpuul on teatud santehnilised oskused, teeb ta aeg-ajalt väiksemaid töid ja teenib raha, kuid ei deklareeri seda tulu. Teenitud raha kulub süüdistatava enda elu ja teiste laste peale ära. E. OÜl on Postimehes kuulutusi olnud. Praegu on tööd, aga kui see ehitusobjekt saab valmis, võib jälle tekkida pooleaastane paus, sest järgmist projekti pole hetkel silmapiiril. Samuti on T. Soonpuu otsinud Soomes tööd ja tal on vist Kuldses Börsis paar korda kuulutus olnud, kuid ta pole siiski Soome tööle läinud, sest see ei mõjuks perele hästi. Süüdistataval on väiksed lapsed ja ta väldib kaugel töötamist. Soomes töötamine parandaks T. Soonpuu majanduslikku olukorda, kuid ta peab ka teistele lastele mõtlema. T. Soonpuu pole tööle kandideerinud, sest ta on lootnud, et tulevad paremad ajad, ja on juhtunud, et nii ka läheb. Kui süüdistatav läheb palgatööle, peab ta arvestama, et tema arvelduskontole laekuv kahe aasta sissetulek kuluks üksnes võlgnevuse tasumisele. Kuna T. Soonpuu arvelduskontod on võlgnevuste tõttu arestitud, arveldab ta eeskätt sularahas. Lisaks praeguses asjas kõnealusele elatise võlgnevusele toimetatakse süüdistatava suhtes täitemenetlust ka ettevõtte alustamise toetuse tagasinõude tõttu. Süüdistatav elab alates
  2. aastast K. S.. T. Soonpuu ja K. S. elavad K. S. se korteris ja K. S. tasub ka korteri kommunaalkulud. Samuti kasutab T. Soonpuu igapäevaselt K. S. se autot Volkswagen Golf. Süüdistataval pole kinnisvara ega sõidukeid. Toidu ja autokütuse eest maksvad nii T. Soonpuu kui ka K. S. . T. Soonpuu on mõnikord kasutanud E. OÜ arvelduskontol olevat raha enda isiklike kulutuste katteks ja need summad hiljem oma palgast kinni pidanud. Kohtutäitur on arestinud ja süüdistatava töötasu. E. L. S. jaoks kohtutäituri poolt üle kantud rahast lapse ülal pidamiseks ei piisa, kuid E. L. S. elab koos emaga teises peres. T. Soonpuult on E. L. S. hooldusõigus ära võetud ja T. Soonpuul on oma pere. Kuna T. Soonpuu teab, et E. L. S. on toidetud, kaetud ja koolitatud, tegeleb ta pigem nende lastega, kes temaga koos elavad. Samas ei jäta T. Soonpuu elatist tahtlikult maksmata. Süüdistataval oleks olnud võimalik E. L. S. le elatist maksta siis, kui ta oleks E. L. S. d teistele eelistanud, leidnud kõigepealt igakuiselt elatise summa ja alles siis elanud oma elu edasi. T. Soonpuu oleks võinud oma elu paremini elada ja on edaspidi hoolikam. Süüdistatav sõlmis
  3. septembril 2018 kohtutäitur R. Rosenthaliga kokkuleppe, et maksab igakuiselt 300 eurot elatist, et temalt ei võetaks mootorsõiduki juhtimisõigust ära. T. Soonpuu täidab seda kokkulepet, on viimase aasta vältel elatusraha maksnud täitnud ja teeb seda ka edaspidi. Süüdistatava jaoks on kõik tema lapsed võrdsed (vt II kd, tl 112 pöördel-119 pöördel).
  4. Rahvastikuregistri kuupäevata väljatrüki kohaselt on T. Soonpuul viis last, kellest neli (sh. E. L. S. ) on alaealised. E. L. S. on T. Soonpuu teine laps. Järgmised lapsed sündisid XXX. a, XXX. a ja XXX. a (vt I kd, tl 59). Kohtuistungil ütles süüdistatav, et
  5. a sündis tal kuues laps (vt II kd, tl 114). Seega on T. Soonpuul praegu viis alaealist last.
  6. Nähtuvalt Maanteeameti vastusest, ei ole T. Soonpuu nimele registreeritud ühtki sõidukit, kuid K. S. se nimele registreeriti XX.XX.XXXX Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX ja XX.XX.XXXX registreeriti K. S. se nimele Honda CR-V registreerimismärgiga XXX. Mõlema sõiduki kasutajana on märgitud T. Soonpuu. (vt I kd, tl 172-174). Ka T. Soonpuu ütluste kohaselt ei oma ta ühtki mootorsõidukit ega kinnisvara (vt II kd, tl 116).
  8. augusti
  9. a T. Soonpuu maksustatava tulu tõendi kohaselt pole Maksu- ja Tolliametil andmeid T. Soonpuu
  10. a ja
  11. a tulude kohta.
  12. a oli süüdistatava 9
(14)deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 1360 eurot ja
  1. a oli vastav summa 2987 eurot (vt I kd, tl 108). Nähtuvalt t. T.&T. Äriregistri ettevõtja detailandmete
  2. märtsi
  3. a päringust on T. Soonpuu alates täisühingu asutamisest
  4. veebruaril 2007 üks kahest täisühingu täisosanikest (vt I kd, tl 127-128). Samuti töötas T. Soonpuu tööandjate päringu kohaselt
  5. a juulist
  6. a jaanuarini (s.o 7 kuud) .t. T. & T., kust talle maksti iga kuu, v.a
  7. a augusti eest töötasu XXX eurost XXX euroni (vt I kd, tl 113). Lisaks nähtub E. OÜ Äriregistri ettevõtja detailandmete
  8. märtsi
  9. a päringust, et T. Soonpuu on alates
  10. jaanuarist 2015 osaühingu ainus osanik ja alates
  11. jaanuarist 2015 ainus juhatuse liige (vt I kd, tl 130 pöördel). E. OÜ vastuse kohaselt töötab süüdistatav alates
  12. a märtsist osalise tööajaga E. OÜ-s, kus tema tööülesanneteks on XXX (vt I kd, tl 116). T. Soonpuu tööandjate päringu järgi maksti süüdistatavale E. OÜ-st
  13. a märtsist
  14. a augustini (s.o 1 aasta ja 6 kuud) iga kuu, v.a
  15. a aprilli ja mai eest töötasu XXX eurot kuni XXX eurot (vt I kd, tl 113). T. Soonpuu arvelduskonto nr XXX (Swedbank AS) väljavõttest nähtuvad konto laekumised
  16. maist 2007 kuni
  17. aprillini
  18. Väljavõtte kohaselt laekus töötasu t. T. & T. üldjuhul 1 kuni 2 kuulise hilinemisega ja
  19. a oktoobrist
  20. a aprillini ei laekunud kontole kordagi töötasu E. OÜ-lt (vt I kd, tl 81 ja 83 pöördel-85 pöördel). Nähtuvalt Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a vastusest nr XXX pole T. Soonpuu
  21. a augustist
  22. a aprillini Töötukassas töötu ega tööotsijana arvel olnud (vt I kd, tl 99).
  23. Kohtu hinnangul nähtub ülal refereeritud tõenditest kokkuvõtlikult, et T. Soonpuu ei oma kinnisvara ega ühtki mootorsõidukit. Samuti ei teeninud süüdistatav
  24. a novembrist
  25. a juunini (s.o esimese 8 kuu vältel) deklareeritavat tulu.
  26. a juulist
  27. a jaanuarini (s.o järgnenud 7 kuud) töötas T. Soonpuu t. T. & T., olles samas täisühingu üks kahest täisosanikust, ja teenis seal töötasu alla alammäära (Vabariigi Valitsuse
  28. novembri
  29. a määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli
  30. a töötasu alammäär 355 eurot ja
  31. a oli vastav summa 390 eurot). Alates
  32. a märtsist (s.o viimased 3 aastat ja 6 kuud) töötab süüdistatav osalise tööajaga E. OÜ-s, olles samas osaühingu ainus juhatuse liige, ja teenib töötasu XXX eurost kuni XXX euroni.
  33. a septembri ning
  34. a aprilli ja mai eest T. Soonpuule töötasu ei makstud. Samuti ei nähtu T. Soonpuule töötasu maksmist alates
  35. a oktoobrist. Süüdistatav elab elukaaslase korteris ja kasutab igapäevaselt elukaaslase autot. Lisaks teeb ta aeg-ajalt juhutöid, mille eest teenitud tulu ta ei deklareeri, vaid „see kulub ikkagi enda elu peale ära“ (vt II kd, tl 114 pöördel).
  36. Kohtutäitur R. Rosenthali
  37. aprilli
  38. a otsuse kohaselt täiteasjas nr 186/2017/1128 otsustas kohtutäitur alustada T. Soonpuu suhtes juhtimisõiguse peatamise menetluse ning teha eelnevalt hoiatus õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Kohtutäituri hinnangul ei olnud T. Soonpuul mõjuvaid põhjuseid E. L. S. suhtes elatise maksmise kohustuse mittetäitmiseks (vt I kd, tl 64-65). Nähtuvalt Tartu Maakohtu
  39. septembri
  40. a istungiprotokollist tsiviilasjas nr 2-18-8965 tegi kohtutäitur R. Rosenthal T. Soonpuule ettepaneku maksta igakuiselt 250 eurot elatist, et vältida juhtimisõiguse peatamist. Seepeale pakkus T. Soonpuu vabatahtlikult välja, et ta maksab igakuiselt 300 eurot elatist (vt I kd, tl 6869), ning Tartu Maakohtu
  41. septembri
  42. a määrusega nr 2-18-8965 jäeti läbi vaatamata kohtutäituri avaldus T. Soonpuu mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle asendamise keelamiseks (vt I kd, tl 70). R. Rosenthali
  43. veebruari
  44. a vastuse kohaselt on alates
  45. a septembrist kuni
  46. jaanuarini 2019 E. OÜ-lt laekunud elatise katteks igakuiselt 300 eurot (vt I kd, tl 57).
  47. Arvestades, et T. Soonpuu rikkus
  48. a novembrist
  49. a augustini (s.o 4 aasta ja 10 kuu vältel) süstemaatiliselt kohustust maksta E. L. S. le kohtu poolt välja mõistetud elatist, kuid nõustus
  50. a septembris (s.o vahetult pärast süüdistuses märgitud ajavahemiku lõppu) 10
(14)mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ja selle asendamise keelamise vältimiseks maksma igakuiselt 300 eurot (s.o välja mõistetud elatisest rohkem) ning on korraldanud alates
  1. a septembrist igakuiselt lubatud summa tasumise, oli T. Soonpuul kohtu hinnangul majanduslikult võimalik ka vähemalt osa süüdistuses märgitud aja jooksul samamoodi tegutseda ja E. L. S. le elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täita. Kohtule esitatud tõenditest (sh T. Soonpuu ütlustest) ei nähtu ühtki asjaolu, mis viitaks alates
  2. a septembrist süüdistatava majandusliku olukorra (järsule) paranemisele. Seega jättis T. Soonpuu enne
  3. a septembrit põhjendamatult endale töötasu välja maksmata või tegi seda alla miinimummäära või miinimummääras. Kõnealune kunstlik tulu vähendamine ja kohtu poolt välja mõistetud elatise nõude täitmise vältimine on käsitatav elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169mõttes.

25. T. Soonpuule heidetakse ette

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist alates 2013.

a novembrist ja süüdistatav selgitas kohtuistungil, et selle aja vältel ei võimaldanud tema majanduslik olukord elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täita. Kuigi kohus tuvastas eelnevalt, et T. Soonpuul oli enne

  1. a septembrit võimalik nõuetekohaselt E. L. S. le elatist maksta, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, kas see võimalus eksisteeris alates
  2. a novembrist. Seega ei kummuta eelmises punktis märgitu T. Soonpuu väiteid tema majandusliku olukorra kohta kogu süüdistuses märgitud ajavahemikus.
  3. Ainuüksi asjaolu, et T. Soonpuu majanduslik olukord võis olla osal süüdistuses märgitud ajavahemikust E. L. S. elatise maksmiseks ebapiisav, ei välista aga T. Soonpuu süüditunnistamist. Pidades silmas vaid seda, et T. Soonpuul oli süüdistuses märgitud ajavahemikul neli alaealist last, oli tema vara ja deklareeritud sissetulek varaliste kohustustega võrreldes rängalt ebaproportsionaalne. Seega oli kiireloomuline vajadus majanduslikku olukorda parandada ilmne. Arvestades, et süüdistatav rikkus E. L. S. le elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt pea 5 aasta jooksul, polnud kogu selle aja vältel endisel viisil jätkamine ja tasuvama töö või muu legaalse sissetulekuallika otsimisest loobumine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei teinud T. Soonpuu tõsiseltvõetavaid pingutusi oma varalise seisu parandamiseks määrani, mis oleks võimaldanud tal täita elatise maksmise kohustust võimalikult suures määras. Näiteks ei otsinud süüdistatav järjekindlalt tasuvamat tööd. Samuti nähes, et ettevõtlus ei taga aastate jooksul piisavat sissetulekut, ei pühendunud süüdistatav palgatöö otsimisele ja stabiilse sissetuleku tagamisele. See, et T. Soonpuul oli lisaks E. L. S. le veel kolm alaealist last, ei välista samuti tema süüditunnistamist. Süüdistatava majandusliku seisu parandamine on kõigi tema ülalpeetavate huvides.
  4. Eesti Haigekassa XX.XX.XXXX. a vastuse nr XXX kohaselt ei ole T. Soonpuule alates
  5. a maist
  6. a aprillini määratud ega makstud ajutise töövõimetuse hüvitist (vt I kd, tl 102) ja nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX. a vastusest nr XXX on T. Soonpuule
  7. a novembrist
  8. a aprillini makstud vaid lasterikka pere toetust ja lapsetoetust (vt I kd, tl 106). Seega ei olnud T. Soonpuul objektiivseid takistusi (nt haigus), mis oleks takistanud tal teha oma varalise seisu parandamiseks eelmises punktis märgitud vajalikke pingutusi.
  9. Veendumust, et T. Soonpuu ei teinud kõiki mõistlikke pingutusi E. L. S. le elatusraha maksmiseks võimalikult suures määras, kinnitavad täiendavalt ka süüdistatava istungil antud ütlused. Nimelt selgitas T. Soonpuu, et E. L. S. elab koos emaga teises peres. T. Soonpuult on E. L. S. hooldusõigus ära võetud ja T. Soonpuul on oma pere. Kuna T. Soonpuu teab, et E. L. S. on toidetud, kaetud ja koolitatud, tegeleb ta pigem nende lastega, kes temaga koos elavad. Samas ei jäta T. Soonpuu elatist tahtlikult maksmata. Süüdistataval oleks olnud võimalik E. L. S. le elatist maksta siis, kui ta oleks E. L. S. d teistele eelistanud, leidnud kõigepealt igakuiselt 11

(14)elatise summa ja alles siis elanud oma elu edasi (vt II kd, tl 117-117 pöördel). Samuti saatis T. Soonpuu
  1. aprillil
  2. a L. S. le e-kirja, milles kirjutas: „Laps on koos sinuga. Nii nagu sa tahtsid. /--/ Hooldusõiguse ka lasid mul ära võtta. Kasvata ja hoolda siis ja ela oma elu. Mis sul puudu on? /--/ Mul on oma lapsed ja tegelen nendega. Sul on oma laps ja pere ning tegele nendega. Head aega“ (vt I kd, tl 62). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et süüdistatav eelistab teisi lapsi E. L. S. le ega pea viimast võrdselt teistega oma perekonna liikmeks. T. Soonpuu distantseerib ennast E. L. S. st ja temaga seotud kohustustest. Süüdistatava selgitustest istungil nähtub, et kui tema laps E.L.S. oleks toitmata ning vajaks tema abi, siis oleks T.Soonpuu ka abi osutanud, so olnud võimeline täitma ülalpidamiskohustust. Eelmärgitud asjaolust teeb kohus järelduse, et ülalpidamiskohustuse täitmine sisuliselt sõltus ja sõltub T.Soonpuu enda tahtest ning mingit reaalset takistust kohustuse täitmiseks ei olnud. (eriti arvestades asjaolu, et septembrist 2018 on T.Soonpuu maksnud 300 eurot kuus, kui tekkis oht, et juhtimisõigus võetakse ära). Soovimatust ja otsustust mitte maksta elatist kinnitab ka kirjavahtus L. ja Teet Soonpuu vahel (I kd tl 61-62). Teet Soonpuu muuhulgas on kirja pannud järgmised mõtted: „Elatise võlg aegub 3 aastaga. Kannatada kavatsen ma ainult sinu elu lõpuni kui sa veel kaua plõksid“ „….Oled mind 11 aastat kottinud, kannatan ka need ülejäänud 7 ära. Võid kindel olla.“
  3. Tõenditest nähtub seegi, et T. Soonpuu kasutas oma nimel olevaid arvelduskontosid minimaalselt, kuid samal ajal kasutas E. OÜ arvelduskontot oma isiklikes huvides. E. OÜ arvelduskonto nr XXX (Luminor Bank AS) väljavõttest nähtuvad konto tehingud
  4. märtsist 2015 kuni
  5. märtsini
  6. Väljavõtte kohaselt on
  7. a märtsist
  8. a augustini (s.o 3 aasta 6 kuu vältel) kontolt tehtud 16 makset, mis on seotud isiklike huvidega (nt 11 mai
  9. a makse 4,99 eurot Sõõrikukohvikus;
  10. juuli
  11. a makse 6,80 eurot R-Kioskis;
  12. detsembri
  13. a makse 4,10 eurot Beckri pubis jne).
  14. Muu hulgas on kriminaaltoimikus T. Soonpuu
  15. aprilli
  16. a hagiavaldus, milles taotletakse E. L. S. jaoks välja mõistetud igakuise elatise vähendamist ja täitemenetluses olevate elatisnõuete sissenõudmise peatamist (vt I kd, tl 17-17 pöördel). Samuti on toimikus Harju Maakohtu
  17. jaanuari
  18. a otsus, millega jäeti T. Soonpuu hagi rahuldamata (vt I kd, tl 18-21), T. Soonpuu
  19. aprilli
  20. a avaldus õiguskantslerile (vt I kd, tl 203) ja Õiguskantsleri Kantselei
  21. mai
  22. a vastus (vt I kd, tl 204). Kohtu hinnangul ei nähtu neist dokumentidest ühtki asjaolu, mis kummutaks eeltoodud mõttekäiku. T. Soonpuu pani toime

§ 169objektiivsetele tunnustele vastava teo.

31. Samuti on täidetud subjektiivsed tunnused.

§ 15lg 1 kohaselt on üldjuhul kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

Tulenevalt

§ 16lg-st 1 on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sätestades karistatava teona teadva kõrvalehoidumise igakuise elatusraha maksmisest, nõuab

§ 169subjektiivse tunnusena otsest tahtlust.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 5

lg 2 kohaselt kohaldub see tagasiulatuvalt ka isikute suhtes, kes panid teo toime enne

  1. jaanuari 2015 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 3-1-159-16, p 25). 32.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T. Soonpuu teadis, et temalt on kohtu poolt välja mõistetud E. L. S. jaoks igakuine elatusraha ja et ta peab seda kohustust täitma. Pidades silmas, et T. Soonpuule etteheidetav ajavahemik on pikk (4 aastat ja 10 kuud), ja arvestades, et enne käesolevat kriminaalasja algatati süüdistatava suhtes

§ 169tunnustel kolmel korral kriminaalmenetlus, oli T.

Soonpuu teadlik sellestki, et tema sissetulekutest ei piisa E. L. S. jaoks välja mõistetud igakuise elatise maksmiseks. Jätkates vaatamata eeltoodule endisel viisil ja loobudes tõsiseltvõetavatest pingutustest oma 12

(14)majandusliku olukorra parandamiseks, oli süüdistatavale selge, et ka täitemenetluse abil pole võimalik E. L. S. le elatist maksta, ja ta leppis selle asjaoluga. Eeltoodu on käsitatav otsese tahtlusena

§ 16lg 3 mõttes.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 33.

§ 169

sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et T. Soonpuul pole märkimisväärset vara ning et tema arvelduskontod ja sissetulek on täitemenetluste käigus arestitud, ei ole rahalise karistusega võimalik tema suhtes karistuse eesmärke saavutada. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Analüüsides T. Soonpuu süü suurust, märgib kohus, et süüdistatav hoidus elatusraha maksmisest kõrvale pika ajavahemiku (4 aasta ja 10 kuu) jooksul, mistõttu on tema süü keskmine. Karistust kergendavaid asjaolusid pole. 34. Prokuröri hinnangul esineb käesolevas asjas

§ 58

p-s 4 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine endise pereliikme ning T. Soonpuust perekondlikus ja majanduslikus sõltuvuses oleva isiku – E. L. S. – suhtes. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi

§ 58

p 4 näeb karistust raskendava asjaoluna ette süüteo toimepanemise süüdlasest majanduslikus ja/või perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes, sätestab

§ 59

samas, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Kuna

§-s 169 kirjeldatud kuriteo toimepanemine eeldab vältimatult teo toimepanemist oma noorema kui 18-aastase või täisealiseks saanud, kuid abi vajava lapse suhtes, kelle jaoks on süüdlaselt kohtu poolt välja mõistetud igakuine elatusraha, on

§ 58p-s 4 ettenähtud asjaolud süüteokoosseisuga hõlmatud.

Seega puuduvad praegu ka karistust raskendavad asjaolud. 35. T. Soonpuu karistusregistri väljevõtte kohaselt pole süüdistataval kehtivaid karistusi (vt I kd, tl 195). Arvestades eeltoodut kogumis, mõistab kohus T. Soonpuule

§ 169järgi karistuseks 6-kuulise vangistuse. Kuna kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (s.o 2 kuu) võrra. Nii kujuneb T. Soonpuu lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine T. Soonpuu poolt otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui T.

Soonpuu ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendanud ja vajalikus ulatuses. Prokuratuuri
  2. märtsi
  3. a määrusega määrati kriminaalasja materjaliga tutvumise, toimiku materjalide T. Soonpuule tutvustamise ja prokuratuuris läbirääkimistel osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot (vt I kd, tl 198-199). Samuti määrati Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrusega toimikuga täiendava tutvumise ja
  6. septembri
  7. a kohtuistungil osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 324 eurot (vt II kd, tl 109-110). Kokku on määratud kaitsja tasu T. Soonpuule osutatud riigi õigusabi eest 474 eurot. See summa tuleb T. Soonpuult riigi kasuks välja mõista.
  8. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (kuutasu alammäär alates 13

(14)
  1. jaanuarist 2019 on 540 eurot). Ka see summa tuleb T. Soonpuult riigi kasuks välja mõista. Kokku peab T. Soonpuu tasuma menetluskulud summas 1284 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 esimese ja neljanda lause järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas T. Soonpuu varalist olukorda, määrab kohus, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda ositi 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 107 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.