Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 73§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5739 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A. Izotovile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.2015 ja lõpeb 27.06.

2. Tartu Vangla esitas 10.04.2019 Tartu Maakohtule materjalid A. Izotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määrusega jäeti A. Izotov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et kuigi täidetud on formaalsed eeldused A. Izotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, puuduvad selleks sisulised eeldused.
4. A. Izotovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab A. Izotov vangistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on A. Izotovit karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Nimelt tunnistati Harju Maakohtu 20.12.2012 otsusega A. Izotov süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud 4 aasta 10 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust täitmisele, kui A. Izotov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vaatamata sellele, et A. Izotov viibis eeluurimise ajal vahi all, ei mõjutanud see mingilgi viisil tema käitumist. Nii käitles A. Izotov juba alates

1. a kevadest taaskord narkootilisi aineid. Võttes arvesse A. Izotovi selgitusi ja toimepandud kuriteo asjaolusid, aga ka varasemalt mõistetud karistust, on maakohus seisukohal, et A. Izotovi puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud.
2. Vangistuses on A. Izotov läbinud riigikeele kursused tasemel B1 ja B2 ning ta on omandanud keskhariduse. Lisaks on A. Izotov läbinud keevitaja kursused ja sellega seotud 1-aastase praktika. Samuti on A. Izotov omandanud Göethe instituudis ka B-tasemel saksa keele. A. Izotov katkestas sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemise, kuna ta ei olnud motiveeritud analüüsima oma kuritegu. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovis programmiga jätkata, kuna sai aru, kui tähtis see on. Eeltoodut peab maakohus positiivseks. Materjalide kohaselt on A. Izotovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral on A. Izotovil olemas kindel elu – ja töökoht.
3. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et A. Izotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus on seisukohal, et A. Izotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. 2 Määruskaebused
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Izotovi riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
5. A. Izotovi tegevust ja käitumist on võimalik suunata läbi kriminaalhooldusele allutamise. Karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole garantiiks, et isik ei soorita enam tulevikus uusi kuritegusid. Kohustuste maht, mida katseajal täita tuleks, on piisavalt suur ning kasutegur neist oleks kindlasti suurem, kui vangistuse lõpuni kandmine. Kohus ei või vabastamata jätmist põhjendada ainuüksi sellega, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud.
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Izotovi kokkuleppel kaitsja vandeadvokaat A. Liskmann-Getsu, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
7. Kaitsja hinnangul on kõik alused A. Izotovi vabastamiseks olemas. Tal on olemas kindel elu – ja töökoht ning ta ülalpidamisel on viieaastane laps. Ta on mõistetud vangistust kandnud ära üle poole. Samuti toetavad tema vabastamist nii prokuratuur kui ka vangla. 11.

§-st 76 ei järeldu, et seaduses loetletu kõrval tuleb arvestada veel mingeid erandlikke asjaolusid. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik kindla karistusaja ärakandmise järel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand ning seda kinnitab kohtupraktika. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama VangS § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke.

1. Kaitsja leiab, et ennetähtaegsest vabastamisest keelduti peamiselt üldpreventiivsetel kaalutlustel ja jäeti eripreventiivsed kaalutlused tähelepanuta. Maakohtu määrusest ei nähtu, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et süüdimõistetu võib panna toime uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine. A. Izotov on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid enne karistuse tähtaja saabumist. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks.
2. Asjaolu, et isik on mitu korda kohtu poolt karistatud, ei anna alust veel kahelda tema valmiduses elada vabaduses seadusekuulekalt. Maakohtu määrusest ei selgu, miks maakohus ei ole nõustunud prokuratuuri seisukohaga. Allutades isiku elektroonilisele kontrollile ja määrates temale teatud kontrollnõudeid, kontrollib kriminaalhooldusametnik isiku igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Ei ole saladus, et elektroonilisele valvele allutatud isik peab oma igapäevaseid liikumisi kooskõlastama kriminaalhooldusametnikuga ja teatud toimingu tegemiseks saama ka kriminaalhooldusametniku käest loa. Seega kaitsja on sügavalt veendunud, et elektrooniline valve annab riigile suhteliselt ulatusliku kontrollivõimaluse isiku tegevuse üle.
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu A. Izotov, kes taotleb enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on A. Izotovi määruskaebuses toodud seisukohad järgmised. 3
4. Maakohtu määrusest ei selgu, mis peaks motiveerima õiguskuulekalt käituvat kinnipeetavat, kui seda ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel ei arvestata.

§-st 76 ei tulene, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik. A. Izotovil on õigus eeldada, et ta vabastatakse hea käitumise ja

§ 76lg-s 4 märgitud asjaolude esinemisel.

A. Izotov on vangistuses viibinud juba üle viie aasta ja puudub alus väita, et tema käitumine ei ole muutunud. Temale määratud distsiplinaarkaristuseks oli vaid noomitus ja tegemist oli arusaamatusega. Maakohus keskendus vaid kuriteo raskusele, jättes tähelepanuta muud,

§ 76lg-s 4 toodud asjaolud.

Maakohtu määrusest ei selgu, millele tugineb väide, et A. Izotovi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. A. Izotovi käitumine kinnipidamiskohas näitab, et tema vangistuse eesmärgid on täidetud. Samuti ei ole arusaadav, kuidas võttis maakohus arvesse A. Izotovi elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. Ühtlasi on maakohus lähtunud ekslikult eeldusest, et toime pandud kuriteo tähtsus ajas ei vähene. Vabastamata jätmise põhjendamine viis aastat tagasi toime pandud kuriteoga on ebaõiglane. A. Izotov on nõus vabanemise korral läbima sotsiaalprogramme ja muid kohtu poolt määratud kohustusi ning tema allutamine kriminaalhooldusele oleks tulemuslikum, kui vangistuse lõpuni ära kandmine.

1. Tartu Ringkonnakohtu 31.07.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 16.08.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. A. Izotov esitas 13.08.2019 taotluse jätta temalt maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulu 151,08 eurot riigi kanda, sest vanglas tal tööd ei ole ning ta pole maksevõimeline. Kui see pole võimalik, siis palub ta pikendada selle summa maksmist ajani, kui ta vangistusest vabaneb. Kui see ka pole võimalik, siis taotleb ta maksegraafiku koostamist selliselt, et ta maksab iga kuu 5 eurot. Taotlusele on ta lisanud K-Raha väljavõtte 13.08.2019 seisuga. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebustega, leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Izotov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Izotov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et A. Izotovi puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Izotov kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest, mis näitab, et A. Izotovil on siiski mõningaid probleeme kehtivale korrale allumises. Eeltoodu põhjal ei ole välistatud, et A. Izotovil võib sarnaseid probleeme tekkida ka kriminaalhooldusel viibides. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kriminaalhooldus aitaks täie kindlusega tagada A. Izotovi õiguskuulekuse.
2. Ei saa eitada, et A. Izotovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad 4 üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Izotov on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
3. Eelkõige räägib A. Izotovi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab kahte kehtivat kriminaalkaristust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja viibib juba teistkordselt kinnipidamiskohas. Muuhulgas on käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu pandud toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Seega on A. Izotov juba samaliigilise kuriteo toimepanemise eest kinnipidamiskohas viibinud, kuid see ei muutnud tema hoiakuid ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, kuna isik jätkas narkootilise aine käitlemist. Kuna A. Izotov pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole välistatud, et vabaduses võib A. Izotov valida n-ö lihtsama vastupanu tee ja hakata taas majandusliku kasu saamise eesmärgil käitlema narkootilisi aineid. Siinkohal, vastupidiselt määruskaebustes toodule, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et toodud riski oleks A. Izotovi puhul võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Eriti arvestades, et A. Izotovil on juba ainuüksi kinnipidamiskohas olnud probleeme kehtivale korrale allumisega (vt käesoleva määruse p 19).
4. Mis puudutab aga prokuratuuri ja vangla arvamust, siis eeltoodud seisukohad ei ole kohtu jaoks süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel siduvaks. Otsustus vabastamise või mitte vabastamise kohta on kohtu kaalutlusotsustus, milles viimane on iseseisev.
5. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab A. Izotovi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Izotovile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei oleks võimalik tagada A. Izotovi õiguskuulekust. Seetõttu ei ole A. Izotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud.
6. Ringkonnakohus leiab, et pole alust rahuldada A. Izotovi taotlust temalt maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulu 151,08 eurot riigi kanda jätmiseks. Asjaolu, et tal vanglas tööd pole, ei tähenda seda, et riik peaks tema menetluskulud kandma. Kuigi A. Izotovi väite kohaselt ta pole maksevõimeline, nähtub toimikust, et tal on kokkuleppel kaitsja vadv A. LiskmannGetsu, kes esitas määruskaebuse (lk 39 ja 48-51). Samuti pole alust menetluskulu tasumise pikendamiseks ajani, mil ta vangistusest vabaneb. Tema karistusaja lõpp on 27.06.
7. KrMS § 424 lubab aga pikendada ainult kuni ühe aasta võrra. Ringkonnakohus ei rahulda ka taotlust maksegraafiku koostamiseks 30 kuu peale (5 eurot kuus), sest ka see ületab KrMS § 424 toodud tähtaja. Kui A. Izotov pole võimeline määratud tähtajaks menetluskulu tasuma, siis pööratakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 03.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
9. Kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 90 eurot A. Izotovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5