Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 73§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7774 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlust

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.05.2016 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati V. Podkolodnõi kinnipidamisest, s.o alates 12.05.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 09.09.
3. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määrusega jäeti V. Podkolodnõi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. V. Podkolodnõi on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/
5. V. Podkolodnõi on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused V. Podkolodnõi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
6. V. Podkolodnõi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab V. Podkolodnõi karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus pidas oluliseks, et V. Podkolodnõid on ka varasemalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Sellel korral anti V. Podkolodnõile võimalus kanda karistust vabaduses. Nimelt karistati V. Podkolodnõid Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-143025 (

§ 184

lg 1 järgi) 1 aasta 1-kuulise vangistusega, mida ei pööratud

§ 73lg-te 1, 3 alusel täitmisele 3-aastase katseajaga.

Vaatamata sellele jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda ligikaudu 1 aasta pärast katseaja algust. Arvestades V. Podkolodnõi varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ei olnud maakohus veendunud, et V. Podkolodnõile on käesolevaks ajaks ärakantud karistus avaldanud piisavat mõju ja ta vabaduses suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 2.

1. V. Podkolodnõi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamisega seotud probleemid. V. Podkolodnõi selgituste kohaselt tarvitab ta narkootikume juba alates aastast 2012 ja seda igapäevaselt. Kuigi kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V. Podkolodnõi koostanud endale realistliku plaani elada ilma narkootikume tarvitamata ning on seadnud positiivsed eesmärgid, ei olnud maakohus veendunud, et V. Podkolodnõi on üleüldse aru saanud probleemi olemusest ja selle sisust. Arvestades V. Podkolodnõi selgitusi kohtuistungil, ei olnud maakohus veendunud, et V. Podkolodnõi omab piisavat motivatsiooni probleemiga tegelemiseks. 2.
2. Vangistuse jooksul on V. Podkolodnõi läbinud riigikeele õppe A1 tasemel, on alustanud keele õpet ka A2 tasemel, kuid alates 09.01.2019 on õpingud peatatud õpetaja lahkumise tõttu. Lisaks viidi V. Podkolodnõiga läbi kanepi töövihiku arutelu ja arutelud muutustega. V. Podkolodnõi keeldub töötamast vangla tööhõives. V. Podkolodnõil on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik karistused on määratud põhjusel, et V. Podkolodnõi on järjepidevalt keeldunud vangla majandustöödele asumisest. 2.
3. Vabanemise korral soovib V. Podkolodnõi elama asuda aadressile XXX . Nimetud aadressil olev korter kuulub tema emale. Samas on oluline, et ka enne vangistust elas V. Podkolodnõi samas korteris, kuid ta pani antud elukohas toime kuriteo. Lisaks kindlale elukohale on vabanemise korral V. Podkolodnõile tagatud ka kindel töökoht OÜ-s Digilux. Maakohus pidas positiivseks, et V. Podkolodnõil on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Materjalidest nähtuvalt on V. Podkolodnõil tasumata nõudeid kokku 6019 eurot ning vabanemisfondis üksnes 335 eurot. Maakohus leidis, et V. Podkolodnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Podkolodnõi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr 1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 2 Käesoleval juhul on aga maakohus lähtunud V. Podkolodnõi varasemast elukäigust ja tema poolt toimepandud kuritegudest. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, mida kohus on mõelnud selle all, et karistuse kandmiselt ei võimalda vabastada tema isik. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, on tema tegevust ja käitumist võimalik jälgida, ohjata ja suunata kriminaalhoolduse läbi. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Pigem just koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded, on see, mis võib ära hoida uute kuritegude toimepanemise. Nii vangla kui ka prokuratuur toetasid V. Podkolodnõi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, aga miks maakohus nende seisukohtadega ei ole nõustunud, seda kohtumäärusest välja ei loe. V. Podkolodnõi ei ole varasemalt olnud kriminaalhooldusel. Katseajal pandavate kohustustega on V. Podkolodnõi nõus. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel töökoht, elukoht ja lähedaste tugi.
5. Lisaks esitas oma täiendavad seisukohad kaitsja määruskaebusele ka süüdimõistetu, kes toob välja rea isikuid, keda on ennetähtaegselt vabastatud, mistõttu on tema vabastamata jätmine lubamatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
7. või
8. peatüki sätteid, arvestades
9. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
13. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 7. Tartu Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V.

Podkolodnõi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole 3 põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, sealhulgas nii positiivseid kui ka negatiivseid. Ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda.

§ 76

lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu isik, süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka käitumine vangistuse jooksul. Siinjuures on oluline märkida, et süüdimõistetul on mitmeid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et ta ei oska oma käitumist muuta õiguskuulekuse suunas, kui ta isegi raske järelevalve tingimustes ei oska normikohaselt käituda. Seega ei saa süüdimõistetu puhul asuda seisukohale, et tema suhtes oleks retsidiivsusoht madal ning ta ei hakkaks vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellist märkimisväärset riski võimalik maandada veel käesoleval ajal ka kriminaalhooldusega. 8. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Kui määruskaebuses ei nõustuta maakohtu seisukohtadega, ei tähenda see, et tegemist oleks määruses põhistuste puudumisega. Vaatamata sellele, et isikul oli ka enne vabanemist nii elu- kui ka väidetavalt töökoht, ei ole need ära hoidnud kuriteo toimepanemist ja seda veel katseajal. Miks käesolevalt olukord muutunud peaks olema, kaebusest ei selgu. Maakohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga, kas nad toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist või mitte ja kohtul tuleb kujundada seisukoht lähtuvalt konkreetsest süüdimõistetust ning

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludest.

Süüdimõistetu välja toodud nimekiri isikutest, kes on vabastatud, ei ole asjakohane, kuna iga ennetähtaegne vabastamine on individuaalne. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Tasu koosneb maakohtu lahendiga tutvumisest ja määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Podkolodnõil hüvitada M. Valge kaitsjatasu 60 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4