lg 4 alusel kohustada Teemar Pedajat osalema riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ vähemalt 6 (kuue) kuu vältel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega Teemar Pedaja tunnistati süüdi
lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.-28.06.2018, s.o 3 päeva koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka ja mõisteti Teemar Pedaja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 27 päeva vangistust. Teemar Pedajat kohustati ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Teemar Pedaja karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Teemar Pedaja ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis., mille eesmärk on süüdistuses nimetatud süütegude või nendega sama liiki süütegude ärahoidmine.
lg 4 alusel kohustati Teemar Pedajat registreerima ennast hiljemalt 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.10.2018. Käitumiskontroll algas otsuse jõustumisel. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise ajaks ning käitumiskontrolli nõuete uuesti kohaldamise aega tuli arvata Teemar Pedaja vangistusest vabanemise ajast.
lg 1 p 1 alusel võeti Teemar Pedajalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kohtuotsus jõustus 7.11.
Peale selle rikkus Teemar Pedaja 6.09.2019 registreerimiskohustust. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teavitanud mitteilmumisest. Varasemalt on Teemar Pedaja ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt ja jätnud ka varasemalt ühel korral registreerimisele ilmumata, mis olid eelmise erakorralise ettekande aluseks. Veel enne eelmise erakorralise ettekande esitamist rikkus Teemar Pedaja kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik teda kahel korral hoiatas. Katseajal on Teemar Pedaja läbinud liiklusohutusprogrammi. Teemar Pedajal on tuvastatud osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus. Teemar Pedaja avalduse alusel on kriminaalhooldusametnik lubanud Teemar Pedajal Soomes tööl käia, viimati ajavahemikul 10.08.-31.10.2019, milline nõusolek on kontrollnõuete rikkumise tõttu tühistatud. 2
lg-s 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralises ettekandes heidetakse Teemar Pedajale ette 5.09.2019 alkoholi tarvitamise kontrollile mitteallumist. Erakorralise ettekande kohaselt soovisid kriminaalhooldusametnikud 5.09.2019 Teemar Pedaja elukohas kontrollida viimase alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetut kodus ei olnud ja ta ei avaldanud ka oma aadressi kriminaalhooldusametnikule telefonitsi ega vastanud enam kriminaalhooldusametniku kõnedele. Sama info nähtub xxxxxxx xxxxx 6.09.2019 e-kirjast kriminaalhooldusametnikele (tl 5). Samas e-kirjas on viidatud asjaolule, et Teemar Pedaja oli alkoholijoobes, mida oli tunda tema häälest. Teemar Pedaja on 18.09.2019 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses (tl 8) 5.09.2019 kontrollile mitteallumist põhjendanud kodust eemalolekuga. Kohtuistungil Teemar Pedaja kinnitas, et viibis 5.09.2019 xxxxxxx sõbra juures. Kriminaalhooldusametnik tõesti helistas, kuid sõbra äraoleku tõttu enda täpset aadressi Teemar Pedaja öelda ei osanud. Hiljem ise kriminaalhooldusametnikule tagasi enam ei helistanud. Kas kriminaalhooldusametnik hiljem temale helistas, seda Teemar Pedaja ei tea, kuna jättis telefoni autosse. Ta möönab oma viga. Oleks pidanud tagasi helistama, kuid võttis asja liiga kergekäeliselt. 5.09.2019 ta alkoholi tarvitanud kindlasti ei olnud. Kriminaalhooldusametniku e-kirjas toodu ja Teemar Pedaja kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et süüdimõistetu sai 5.09.2019 esimesest kriminaalhooldusametniku telefonikõnest teada, et kriminaalhooldusametnikud otsivad teda taga, kuid ta ei avaldanud oma täpset asukohta, ei helistanud ise tagasi ega olnud hiljem enam telefonitsi kättesaadav. Hinnates olukorda tervikuna on kohtu arvates alust rääkida kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumisest. Isegi kui eeldada, et Teemar Pedaja ei osanud esimeses kõnes nimetada oma täpset aadressi, saanuks ta selle kriminaalhooldusametnikele anda hiljem edasistes telefonikõnedes. Teemar Pedaja seda ei teinud. Olles teadlik, et kriminaalhooldusametnikud otsivad teda taga, osutab hilisem telefonikõnedele mitte vastamine ( väidetavalt telefoni autosse jättes) süüdimõistetu soovile edasist suhtlust kriminaalhooldusametnikega vältida. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega kriminaalhooldusametniku kontrollist. Erakorralise ettekande kohaselt, mida kinnitab ka kriminaalhooldusametniku 6.09.2019 e-kiri, soovisid kriminaalhooldusametnikud 5.09.2019 kontrollida, kas süüdimõistetu Teemar Pedaja on alkoholi tarvitanud. Kriminaalhooldusseaduse §-s 26-1 lg 1 on sätestatud, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. KrHS §-s 26-1 lg 6 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb 3
75 lg 1 p 3 kohaseks rikkumiseks. Jättes 5.09.2019 kriminaalhooldusametniku kontrollile allumata, on Teemar Pedaja rikkunud
Kriminaalhooldusametnikud 5.09.2019 Teemar Pedajaga vahetult kokku ei saanud. Seetõttu kohus leiab, et pole tõendatud Teemar Pedaja viibimine 5.09.2019 alkoholijoobes, nagu on märgitud kriminaalhooldusametniku 6.09.2019 e-kirjavahetuses. Veel heidetakse erakorralises ettekandes Teemar Pedajale 6.09.2019 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht (tl 6) tõendab, et Teemar Pedaja oli 6.09.2019 registreerimiskohustusest teadlik, kuna ta eelmisel korral (9.08.2019) andis selle kohta allkirja. Teemar Pedaja on 18.09.2019 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses (tl 9) 6.09.2019 registreerimisele mitteilmumist põhjendanud unustamisega. Ajas nädalad segamini ja mõtles, et vastuvõtuaeg on 13.09.2019. Kohtuistungil jäi Teemar Pedaja sama põhjenduse juurde. Kohtu arvates ei ole õigusta Teemar Pedaja põhjendus registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Süüdimõistetu enda kinnitusel antakse talle registreerimisel kaasa sedel uue registreerimisajaga. Selle asjaolu valguses ei saanud Teemar Pedaja registreerimisaega kuidagi segi ajada. Jättes 6.09.2019 registreerimisele ilmumata on Teemar Pedaja rikkunud
Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Teemar Pedaja varasemaltki temale kohtuotsusega pandud kohustusi korduvalt rikkunud. Nimelt on süüdimõistetu kahel korral, s.o 13.03.2019 ja 05.05.2019 rikkunud
Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik teda kahel korral hoiatanud (hoiatused, tl 13, 17). Vastavad rikkumised on tõendatud Teemar Pedaja kriminaalhooldusametnikule antud seletustega ning 13.03.2019 ja 5.05.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidega ( tl-d 12, 16, 28-31). Tartu Maakohtu 27.06.2019 määruses on tuvastatud, et Teemar Pedaja lahkus 9.06.2019 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti territooriumilt Soome ega ilmunud 12.06.2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Teemar Pedajat iseloomustab positiivselt, et ta on katseajal osalenud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel (tõend, tl 10), läbinud liiklusohutusprogrammi, ta olnud tööga hõivatud Soome Vabariigis (tööleping, tl 64). Teemar Pedaja kohtuistungil kinnitas, et soovib jätkata programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning on ennast juba registreerinud 4.11.2019 toimuvale vastuvõtule. Teemar Pedajat mõistetud vangistusest osaliselt tingimisi vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. Teemar Pedaja pole aga seda suutnud. Võimalus jätkata elu vabaduses on Teemar Pedajale antud veel mitmel korral kriminaalhoolduse käigus, kui kriminaalhooldusametnik piirdus kahe alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest hoiatustega ja kohus pikendas kahe rikkumise eest (kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumine ja registreerimiskohustuse rikkumine) Teemar Pedaja katseaega. Kuid vaatamata senistele mõjutusvahenditele on Teemar Pedaja jätkanud uute rikkumiste toimepanemist – ta ei allunud 5.09.2019 alkoholi tarvitamise kontrollile ja rikkus 4
Teemar Pedajale on juba kohtuotsuse tegemisel pandud rida täiendavaid kohustusi. Katseaja vältel on tema suhtes kohaldatud juba mitut
§-s 74 lg 4 ettenähtud meedet ( hoiatus, katseaja pikendamine). Eeltoodu alusel tuleb nentida, et peale karistuse täitmisele pööramise muud
§-s 74 lg 4 ettenähtud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerida on peaaegu ammendunud. Samas registreerimiskohustuse rikkumist ei loeta kohtupraktikas väga raskeks rikkumiseks. Registreerimislehelt nähtuvalt on Teemar Pedaja registreerimiskohustust valdavalt täitnud korrektselt. Seega ei ole registreerimiskohustuse rikkumine talle omane käitumismuster. 5.09.2019 rikkumine on olnud vastutustundetu ja kriminaalhoolduskohustust eirav. Kuid tegemist ei ole samuti sedavõrd raske rikkumisega, millest tingituna oleks proportsionaalne Teemar Pedajale mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pöörata. Just karistuse täitmisele pööramise ebaproportsionaalsuse tõttu peab kohus võimalikuks süüdimõistetule anda veel ühe võimaluse näidata, et ta on võimeline katseaja tingimustele alluma. Igasugune süüdimõistetu järgmine rikkumine viib karistuse täitmisele pööramiseni ning reaalse vangistuse kandmiseni. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi jätkata programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist ning hakata tegema alkoholi tarvitamise kontrollimiseks vereanalüüse. Kohtule teadaolevalt kohtupraktika vereanalüüside kohustuse määramisega seoses on käesoleval ajal vastuoluline. Vältimaks probleeme kohtulahendi täitmise käigus peab kohus õigemaks sellist kohustust süüdimõistetule mitte panna. Küll aga peab kohus asjakohaseks süüdimõistetu kohustamist osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kuna süüdimõistetu varem läbis üksnes esmahindamise teenuse, tuleb teda nüüd kohustada osalema programmis pikemaajaliselt. Kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud kaks rikkumist, peab kohus põhjendatuks lisaks süüdimõistetule täiendava kohustuse määramisele pikendada veelkordselt ka tema katseaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.