4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 154 lg-st 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.
lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi.
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi.
7.
lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8.
lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel esitanud ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 9.
lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 192 eurot (tl 20, tl 37). Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 96 eurot. Muude menetluskulude jaotuse on pooled kokku leppinud ning need jäävad kummagi poole enda kanda. 10. Menetlusosalised on avaldanud, et soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Tegemist ei ole kompromissi osaga, vaid sellest eraldiseisva menetlusliku avaldusega, mis ei mõjuta kompromissi kinnitamist. Kohus märgib, et erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust, kus on ette nähtud poolte õigus leppida kokku seaduses sätestatud tähtaegade lühendamises, samuti 2 edasikaebetähtaegade lühendamises või pikendamises, halduskohtumenetluses sellist võimalust ei ole. Kuivõrd edasikaebetähtaegade küsimus on
-s selgelt reguleeritud, et ole
lg 3 kohaselt analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamine võimalik. Seetõttu on seadusest tulenevalt menetlusosalistel õigus määruskaebuse esitamiseks 15-päevase tähtaja jooksul (
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.