Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
): - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks võlgnikust usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019.a. 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1–11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus). 2 - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril tuleb edastada määrus võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
§-ile 158 lg 3 ja ettepaneku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku määramiseks.
§-ist 171 lg 1¹ pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on nõuete kaitsmise koosolek. 21.06.2019.a. kohtumäärusega on kinnitatud võlgniku jaotusettepanek. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 07.01.2019.a. avaldatud teates (lisatud 10.06.2019 taotlusele jaotusettepaneku kinnitamiseks) kutsunud kokku 30.01.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik ja edastanud nõusoleku 27.08.2018 (lisa 1). Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt 3
§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on seisukohal, et puuduvad
lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. 5. Eelnevat arvestades esitab haldur
lõikes 3 nõutud aruande, mis peab sisaldama
Andmed pankrotivara ja selle müügist laekunud raha kohta- Pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta - Väljamaksed pankrotivarast
4 teeb haldur ettepaneku:
§-ist 65 lg 11 ja taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks. Taotlusest nähtuvalt
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes
§-ist 171 lg 1¹ ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes
MS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur. Lähtudes
lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3, esitab pankrotihaldur tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal kokku 5,5 tunni eest: 1) Valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine) ja koosoleku läbiviimine – kulunud aeg 1,5 h; 2) Kohtule ettepaneku koostamine toimkonna moodustamata jätmise osas ja materjalide edastamine – kulunud aeg 0,5 h; 3) Nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ja sellega seonduvate dokumentide koostamine – kulunud aeg 1,0 h; 4) Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse koostamine kohtule – kulunud aeg 0,5 h; 5) Võlgniku ja võlausaldajaga suhtlemine e-kirja ja telefoni teel – kulunud aeg 0,5h; 6) Avalduse koostamine pankrotimenetluse raugetamiseks- kulunud aeg 1,5 h Eelnevast lähtudes palub haldur kohtul määrata pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu Kristo Teder’i (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused jätab pankrotihaldur enda kanda. Lähtudes eeltoodust haldur palub: 1) Määrata minule J.A pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 397,00 eurot Kristo Teder (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks; 2) Anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397,00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu. KOHTU SEISUKOHT 7. Pankrotimenetluse lõpetamine.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 5 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub antud juhul pankrotihalduriga selles, et kuna kõnealuses pankrotimenetluses puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas käesolevas asjas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta määratud tähtajaks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et J.A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod
lg 5,
tähenduses, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.
8.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Antud juhul on kohus võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes
§-ist 171 lg 1¹ ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes
MS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel on esitanud vastava taotluse pankrotihaldur. 6 Eelnevast lähtudes määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused on pankrotihaldur jätnud enda kanda. 9. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega 25.09.2018 esitanud kohtule ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks /t.l. 7/.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on 27.08.2019 avalduses kinnitanud /t.l. 77/, et ta on ise suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ja palub määrata enda enese usaldusisikuks. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku määramine enese usaldusisikuks
Vastavalt
§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Haldur on 07.01.2019.a. avaldatud teates kutsunud kokku 30.01.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik ja edastanud nõusoleku. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt
§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et antud juhul tuleb võlgnikku ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid ja see ei tohiks olla tema jaoks liialt keeruline. Menetluses on vaid 1 võlausaldaja. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Penisoniametile) teatama.
lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole antud juhul põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnik kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. J Al on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(-de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.jaanuaril väljamakseid võlausaldajatele vastavalt käesoleva määruse resolutiivosa p-s 3 märgitud jaotisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.