Obsah (11)

§ 459§ 122§ 172§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19660 Tsiviilasi OÜ Dizolva ava

§ 459

ja § 6185 alusel saab asjaolude muutumise korral edaspidi nõuda ka tasu muutmist. Mitme koormatud kinnistu suhtes talumistasu määramisel tuleb kohtulahendi täidetavuse ja selguse huvides määrata tasu iga kinnistu kohta eraldi (sh kohtulahendi resolutsioonis). Talumistasu suuruse määramisel ei ole tähtsust, kas tehnorajatise omanik peab oma tariifid riikliku järelevalve asutusega kooskõlastama. See ei mõjuta talumiskohustust ega kinnisasja omaniku õigust saada selle eest tasu. Talumistasu määramisel tuleb arvestada tehnorajatisest tuleneva talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub mh tehnorajatise olemusest (mh selle eeldatavast kasutuseast) ja selle kaitsevööndi ulatusest (vt nt elektriohutusseaduse § 12) ja sellest tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest maa väärtust mõjutavatest asjaoludest), samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt välja üürida või rentida või arendada seal ehitustegevust) (vt ka Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 47 ja 48). Mida intensiivsem 7 on riive, seda suurem peaks vähemasti üldjuhul olema tasu. Samas tuleb arvestada ka avalikku huvi talumiskohustuse vastu. Riigikohus märkis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11 tehtud otsuses, et talumiskohustusega kinnisasja olukord on võrreldav sellega, kui omanik annab oma maa kellegi teise kasutusse – teisel isikul on õigus maad mingil viisil kasutada ja omanik ise loobub täielikult või osaliselt enda võimalusest sel ajal maad kasutada (p 46), samas aga leidis, et hüvitis võib üldise huvi tõttu olla siiski väiksem, kui oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine (p 50).

1. Ehitusseadustiku (EhS) § 77 lg 1 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg 1 p 4 kohaselt on 35 kV - 110 kV nimipingega liinide kaitsevööndi ulatus 25 meetrit. Määruse § 10 lg 3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
2. Avalduse kohaselt katab xxxx II kinnistut, mille pindala on 9 740 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 515,4 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 47 954 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 5 583,6 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 33 903 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 16 532 m2; xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistut, mille pindala on 9 881 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 1 765,2 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 11 209 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 145,75 m
3. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud avaldaja poolt esitatud tehnorajatiste kaitsevööndi pindalale, mistõttu lähtub kohus avaldaja poolt esiletoodud pindaladest. Avaldusega hõlmatud kinnistute kogupindala on 112 687 m
4. Kaitsevööndiga on hõlmatud kokku 24 541,95 m
5. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kinnistust veidi üle viiendiku (21,78%) puudutatud isiku tehnorajatiste kaitsevööndi alla. Kohus leiab, et piiranguvööndi ulatus on kinnistute kogupindala arvestades märkimisväärne ning kahtlemata piirab avaldaja võimalust vaidlusaluseid kinnistuid vabalt ja eesmärgipäraselt kasutada.
6. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtub, et vaidlusaluseid kinnistuid kasutatakse liinirajatistest ja nendega seotud õiguslikest piirangutest hoolimata igapäevases tegevuses. Nimetatud asjaolule on puudutatud isik korduvalt tuginenud ning seda rõhutanud. Kohus on seisukohal, et olenemata eelnimetatud õiguslike piirangute rikkumisest, on avaldajal õigus tehnorajatise talumise eest vastavalt seadusele talumistasu nõuda. Ülalviidatud kohtupraktikast ja seadusest ei tulene, et tehnorajatist taluma kohustatud isiku talumistasu nõue oleks välistatud või piiratud olukorras, kus ta piiranguvööndile kehtestatud nõudeid ei järgi. Seega tuleb avaldaja talumistasu nõue sisuliselt läbi vaadata. 8
7. Kohus leiab, et talumistasu suuruse määramisel tuleb lähtuda puudutatud isikule kuuluvast tehnorajatisest ja selle kaitsevööndist, millest puudutatud isik saab majandus- ja kutsetegevuses tulu. Seega miinimummääras talumistasu, mis avaldajal on õigus saada, on maamaks vastavalt alale, mida koormab tehnorajatis ja mida avaldaja ei saa seetõttu kasutada. Avaldaja on vastavalt ka oma nõude konstrueerinud, võttes aluseks tehnorajatise piiranguvööndi pindala ning maamaksumäära.
8. Kohus märgib, et ei võta arvesse, et kinnistutel asub lisaks tehnorajatiste piiranguvöönditele veel teisigi piiranguvööndeid. Avaldaja nõue põhineb käesoleval juhul üksnes tehnorajatiste talumiskohustusel ega puuduta muid piiranguid. Kohtupraktikast tuleneb, et tehnorajatise talumise korral on avaldajal õigus saada minimaalselt hüvitatud maamaks, mida ta piiranguvööndisse kuuluva maa eest maksma on pidanud olukorras, kus ta seda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa. Kuivõrd avaldaja nõue põhineb pelgalt maa maksustamishinnal, siis ei ole põhjendatud teiste piiranguvööndite arvestamine, kuivõrd need ei mõjuta avaldaja poolt tasutava maamaksu suurust. Kui avaldaja nõue põhineks veel teistel komponentidel (nt hoolduskulud vmt), siis võiks teiste piiranguvööndite arvestamine nimetatud kulude hindamisel kõne alla tulla.
9. Kohus märgib remargi korras, et olukorras, kus puudutatud isik leiab, et avaldaja rikkumistest tuleneb tema liinirajatistele või tegevusele mingisugune negatiivne mõjutus, on puudutatud isikul õigus esitada kinnistute omanike või valdajate vastu vastav nõue.
10. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et xxxx tee xxxx kinnistu on 100% tootmismaa; xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistu on transpordimaa 100% (tlk 9); xxxx kinnistu on tootmismaa 100% (tlk 6); xxxx kinnistu on 100% sihtotstarbeta maa (tlk 8) ning xxx II kinnistu on samuti 100% sihtotstarbeta maa (tlk 7). Maakatastriseaduse § 181 lg 3 sätestab, et tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. MaaKatS § 181 lg 5 sätestab, et transpordimaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. MaaKatS § 181 lg 13 sätestab, et sihtotstarbeta maa on ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata.
11. xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistu 9 881 m2 suurusest pindalast katab 1 765,2 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx tee raudteeharu 1 kogupinna maksustamishind on 10 080 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 252 eurot (tlk 71-75). Sihtotstarbelt on tegemist 100% ulatuses transpordimaaga. Raudteed xxxx tee raudteeharu 1 kinnistul enamuses osas ei ole, puuduvad liiprid ja rööpad ning raudteed ei ole aastaid kasutatud. Avaldaja ei ole väitnud, et soovib kasutada xxxx tee raudteeharu 1 kinnistut liiklemiseks ja et puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis sellist kasutust takistaks. Avaldaja on üksnes väitnud, et soovib kinnistu välja üürida, et sellelt tulu teenida. Kohus märgib, et transpordimaa väljarentimine ei ole käesoleval juhul kuigi perspektiivikas, kuna kinnistul ei asu teerajatist, mida välja rentida ja mida oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kinnistul paiknenud raudtee ei kulgenud vaidlusalustelt kinnistutelt edasi, vaid oli rajatud nende teenindamiseks. Siiski leiab kohus, et tehnorajatis piirab avaldaja poolset kinnistu kasutust. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise õiguspäraselt kasutada. Kui kogu kinnistu eest (9 881 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 252 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (1 765,2 m2) vastav maamaks on 45,02 eurot. Avaldaja on palunud 9 hüvitada temale maamaksu arvestusega 0,025 eurot/m2, st 44,13 eurot aastas. Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
12. xxxx tee xxxx kinnistu 33 903 m2 suurusest pindalast katab 16 532 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. Kinnistu pinna maksustamishind on 137 790 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 3 444,75 eurot (tlk 71-75). Kinnistu sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. xxxx tee xxxx kinnistu puhul tuleb arvestada suurema riivega, kuivõrd tegemist on 100% tootmismaaga, mis seab kinnistu kasutamisele tehnorajatisest tulenevalt piirangud. xxxx tee xxxx kinnistut on võimalik kasutada mh materjalide ladustamiseks ja sellel otstarbel väljaüürimiseks. Avaldaja on ka väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta xxxx tee xxxx kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Arvestada tuleb ka sellega, et kinnistust on tehnorajatise piiranguvööndiga hõlmatud peaaegu pool. Seega xxxx tee xxxx kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist ning riive on intensiivne. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise kasutada. Kui kogu kinnistu eest (33 903 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 3 444,75 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (16 532 m2) vastav maamaks on 1 686,26 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu väiksemas ulatuses, s.o arvestusega 0,1 eurot/m2, st 1 653,20 eurot aastas (16 532 m2 x 0,1 eurot/m2). Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
13. xxxx tee xxxx kinnistu 47 954 m2 suurusest pindalast katab 5 583,6 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. Kinnistu pinna maksustamishind on 47 954 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 1 222,75 eurot (tlk 71-75). Kinnistu on sihtotstarbeta maa. xxxx tee xxxx kinnistule ei ole võimalik midagi ehitada, rajada ega püstitada. Samas ei olegi avaldaja soovinud kinnistule midagi ehitada, vaid on soovinud kasutada kinnistut materjalide ladustamiseks, mis ei eelda kinnistule ehitamist. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist. Kui kogu xxxx tee xxxx kinnistu eest (47 954 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 1 222,75 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (5 583,6 m2) vastav maamaks on 142,38 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu arvestusega 0,0255 eurot/m2, st 142,38 eurot aastas (5 583,6 m2 x 0,0255 eurot/m2). Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
14. xxxx II kinnistu 9 740 m2 pindalast katab 515,4 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx II pinna maksustamishind on 9 930 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 248,25 eurot (tlk 7175). Kinnistu on sihtotstarbeta maa. xxxx II kinnistul tehnorajatise talumiskohustuse intensiivsus on maa sihtotsarvet arvestades väike, sest tegemist on sihtotstarbeta maaga. xxxx II kinnistule ei ole võimalik midagi ehitada, rajada ega püstitada. Samas ei olegi avaldaja soovinud kinnistule midagi ehitada, vaid on soovinud kasutada kinnistut materjalide ladustamiseks, mis ei eelda kinnistule ehitamist. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist. Kui kogu xxxx II kinnistu eest (9 740 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 248,25 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (515,4 m2) vastav maamaks on 13,14 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu suuremas ulatuses, s.o summas 20 eurot. Avaldaja ei ole põhjendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt on nimetatud kinnistu osas põhjendatud maa maksustamishinnast suurema hüvitise väljamõistmine. 10 Seega leiab kohus, et lähtuda tuleb maa maksustamishinnast ning hüvitise suuruseks on 13,14 eurot aastas (515,4 m2 x 0,0255 eurot/m2).
15. xxxx tee xxxx kinnistu 11 209 m2 pindalast katab 145,75 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx tee xxxx pinna maksustamishind on 57 280 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 1 432 eurot (tlk 71-75). Kinnistu on tootmismaa. xxxx tee xxxx kinnistu puhul tuleb arvestada suurema riivega, kuivõrd tegemist on 100% tootmismaaga, mis seab kinnistu kasutamisele tehnorajatisest tulenevalt piirangud. xxxx tee xxxx kinnistut on võimalik kasutada mh materjalide ladustamiseks ja sellel otstarbel väljaüürimiseks. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta xxxx tee xxxx kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega xxxx tee xxxx kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist, kuid kinnistu ning piiranguvööndi suurust arvestades on riive pigem väike. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise kasutada. Kui kogu kinnistu eest (11 209 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 1 432 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (147,75 m2) vastav maamaks on 18,66 eurot. Kuigi avaldajal oleks õigus saada maamaks hüvitatud 17,73 euro ulatuses (arvestusega 0,12 eurot/m2, 147,75 m2 x 0,12 eurot/m2), ei ületa kohus nõude piire ning lähtub avaldaja nõutust – s.o rahuldab avaldaja nõude nimetatud kinnistu osas 17,49 euro ulatuses.
16. Seega kuulub avaldajale eelnimetatud kinnistute talumistasu hüvitamisele summas 1 870,34 eurot aastas (44,13 + 1 653,20 + 142,38 + 13,14 + 17,49). Kuivõrd avaldaja nõuab talumistasu võlgnevust kokku 3 aasta eest, on talumistasu koguvõlgnevus 5 611,02 eurot (1870,34 x 3).
17. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et nimetatud nõue pole tõendatud. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt esitab tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta
18. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta
19. juuliks. Avaldaja ja OÜ Snail LTD on puudutatud isikule esitanud talumistasu taotluseid vahemikul 2016 – 2018 (tlk 22-29, 55-56, taotlused
20. a eest; tlk 30-37, 57-58, taotlused
21. a eest; tlk 41-48, 53-54, taotlused
22. a eest). Seega ei ole alust väita, et nõue on nimetatud osas tõendamata. Samas on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus talumistasu saamisele ka ilma, et vastavad taotlused oleksid puudutatud isikule esitatud. Kohus leiab, et nimetatud nõudeõigus tuleneb seadusest (AÕS § 158 lg 1) ning AÕS § 1582 lg 2 reguleerib nõuete esitamist üksnes kohtuväliselt.
23. Puudutatud isik märgib, et praegusel hetkel Maardu Elekter AS-i suhtes kehtivate võrgutariifide kohasekt on Maardu Elekter AS-i lubatud aastatulu suuruseks üksnes 13700 eurot. Avaldaja poolt nõutava talumistasu suuruseks ühe aasta kohta on 1877,2 eurot 5 kinnistu kohta, mis moodustab 13,7% Maardu Elekter AS-i lubatud võrguteenuse müügi aastasest tulust. Puudutatud isiku liinide pikkused kokku 80,9 km ning tegevuspiirkonna pindala on 13,3 km2, mille kaudu varustatakse mitte vähem kui 126 võrguga liitunud klienti. Arvestades eeltoodut ei võimalda kehtestatud võrgutasud talumistasu maksmist avaldaja poolt nõutavas suuruses, mis on selgelt avaliku huvi vastu. 11 Kohus märgib, et puudutatud isiku vastuväide ei ole asjakohane. Talumistasu maksmise kohustus ei saa olla võrguettevõtjale üllatuseks ning vastava kuluga tuleb võrgutariifide kehtestamisel arvestada. Lisaks ei saa kohus järeldada, et nõutavas ulatuses talumistasu väljamõistmine ei võimalda puudutatud isikul talumistasu hüvitada või võrguteenuse osutamist jätkata, kuna puudutatud isik on ise välja toonud, et avaldaja talumistasu nõue moodustab kõigest 13,7% puudutatud isiku võrguteenuse müügi aastasest tulust. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, et talumistasu väljamõistmine asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda, mis omakorda võiks kahtluse alla seada tema avaliku huvi teenimise võimekuse. Äriregistrist nähtub, et puudutatud isik on eelmisel majandusaastal olnud kasumlik ning omab eelmiste perioodide jaotamata kasumit ca 1,2 miljoni euro ulatuses.
24. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on olnud kohustatud tasuma avaldajale talumistasu perioodil 2016-
25. a eest, millist kohustust on puudutatud isik rikkunud, on avaldajal õigus nõuda tasumata talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavat kui ka edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel.
26. Järgnevalt arvestab kohus välja viivise talumistasu võlgnevuste eest. Kohus arvestab viivist iga aasta eest eraldi, arvestades muuhulgas AÕS § 1582 lg 5, mille kohaselt makstakse tasu jooksva aasta eest välja hiljemalt sama aasta
27. detsembriks. Eeltoodust tulenevalt muutuvad võlgnevused sissenõutavaks alates jooksva aasta
28. detsembrist. Kohtumääruse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 838,70 eurot, mis kujunes järgmiselt: • 2016 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2016; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 1047 päeva; periood 02.12.2016-14.10.2019) viivis 429,17 eurot; • 2017 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2017; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 682 päeva; periood 02.12.2017-14.10.2019) viivis 279,58 eurot; • 2018 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2018; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 317 päeva; periood 02.12.2018-14.10.2019) viivis 129,95 eurot.
29. Eeltoodust ja VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 14.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 838,70 eurot ning edasiulatuv viivis alates 15.10.2019 põhivõlgnevuselt (summas 5 611,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
30. Seega rahuldab kohus avaldaja avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja talumistasu võlgnevuse summas 5 611,02 eurot; 14.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 838,70 eurot ning edasiulatuv viivis alates 15.10.2019 põhivõlgnevuselt (summas 5 611,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 12
31. Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32. Käesoleva tsiviilasja hind on

§ 122lg 3, § 477 lg 1 tulenevalt 6 566,49 eurot.

Menetluskulude jaotamine 52.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd avaldus kuulus sisuliselt rahuldamisele, tuleb jätta osaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 53.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtulahendi tegemist. 54. Avaldaja esindaja esitas 20.09.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning avaldajale on õigusabi osutatud 9h 20min ulatuses tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuga). Avaldaja menetluskulud on kokku 1 282 eurot. Avaldaja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 55. Puudutatud isik märgib, et OÜ Dizolva on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole põhjendatud käibemaksuga summa väljamõistmine. Puudutatud isik on ühtlasi seisukohal, et menetluskulude nimekirja ridadel 1-4 toodud tegevustele kulutatud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud, arvestades avaldaja esindaja dokumentide sisu ja mahtu. Avaldaja on kompileerinud ts. asja nr 2-16-10070 materjalides avaldatud teksti, millest tulenevalt ei saa dokumentide koostamisele kulunud aega pidada täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. 56.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13 57. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulusid kohtukulude osas. Avaldaja on 31.12.2018 tasunud riigilõivu 50 eurot. Kulu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Avaldaja esindaja on teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine, tõendite kogumine, kliendiga kohtumine 2 korda, arutelu, konsultatsioon 1,5h; seadusandluse analüüs, avalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtusse esitamine 3,25h; puudutatud isiku dokumentidega tutvumine, analüüs, nõustamine 1,25h; avaldaja seisukoha koostamine ja esitamine 1h 5min; ettevalmistamine 15/05/2019 kohtuistungiks 40 min; osalemine 15.05.2019 kohtuistungil 1h; osalemine 30.07.2019 vaatlusel 35 min.
3. Avalduse koostamisega seotud toiminguteks on avaldajal kulunud kokku 4,75h. Arvestades avalduse sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid, leiab kohus, et selle koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3,5h, vähendades toimingute märgitud ajakulu 1,25h võrra.
4. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
5. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas toimus 1 ärakuulamine. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu 14 määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et avaldajale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Avaldajale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta, s.o 96 eurot koos käibemaksuga). 63. Kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane, mõistab kohus esindajakulud välja ilma käibemaksuta. 64. Kokku loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8h 5min (9h 20min – 1h 15min), mis avaldaja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 646,67 eurole. Avaldaja menetluskulud on kokku 696,67 eurot (646,67 + 50). Kohus rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 696,67 eurot. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 585,33 euro ulatuses (taotletud summa 1282 eurot – rahuldatud summa 696,67 eurot). 65.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 66.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 15