Obsah (9)

§ 423§ 197§ 168§ 64§ 196§ 659§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. oktoober 2019 Tsiviilasja number 2-18-17719 Tsiviilasi

) § 197 teise lause kohaselt kui hageja tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 12 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja on

1. septembril 2019 saatnud kohtule e-kirja selgitusega, et on asunud õppima kõrgkooli tasulisele õppekohale ning õppemaksu tõttu on tema majanduslik olukord halvenenud. Maakohtu hinnangul kinnitab nimetatud asjaolu veelgi enam seda, et kostja taotlus menetluskulude tagatise nõudmiseks on põhjendatud. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust kohtu poolt määratud tähtajaks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise esimese osamakse tasumise kohta. Tagatise tasumine ei ole tuvastatav ka kohtu infosüsteemi nõuete arvestamise programmist. Samuti ei ole hageja taotlenud esimese osamakse tasumise tähtaja pikendamist. Kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist, juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna. Kohus hoiatas hagejat
2. juuni 2019 määruses, et tähtajaks tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna hageja ei olnud kohtu määratud tähtajaks tagatise esimest osamakset tasunud, siis jättis maakohus hagi

§ 197

ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätkata menetlust ja anda hagejale mõistlik aeg tagatise tasumiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud

§ 64

lg-t 1, mille kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

§ 196

, § 197 ja § 423 lg 1 p 12 ei välista

§ 64lg 1 kohaldamist.

Hageja esitas avalduse

1. septembril 2019, mis oli puhkepäev. Tähtaeg saabus
2. septembril 2019, seega oli avaldus saabunud kohtusse enne tähtaja möödumist. Hageja
3. septembri 2019 taotlus on jäänud maakohtu poolt lahendamata.
4. septembri 2019 määruses on viide hageja taotlusele, kuid seisukohta selle põhjendatuse osas pole maakohtu poolt võetud. Hageja võeti vastu Tartu Ülikooli peale Tartu Maakohtu
5. juuni 2019 määrusele määruskaebuse esitamist. Seoses õppima asumisega on lisandunud hageja igakuistele rahalistele kohustustele 333 euro suurune (suurus sõltub ainepunktide mahust semestril) 2 õppemaksu tasumise kohustus. Hageja taotles küll enda vabastamist tagatise maksmisest, kuid see ei välista

§ 64lg 1 kohaldamist.

Kohus oleks pidanud enda initsiatiivil menetlustähtaega pikendama. Hageja õigust õiglasele menetlusele ja õiguste kaitsele ei saa piirata sellega, et kostja valis endale kalli advokaadi. Hageja palub kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavuse suhtes.

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 6. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud

§ 64

lg-t 1, jättes hageja taotluse tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks lahendamata.

§ 64

lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuigi hageja taotles 21. septembri 2019 ekirjas enda vabastamist tagatise tasumisest, tuli kohtul kaaluda ka tähtaja pikendamist

§ 64lg 1 alusel.

Tegemist ei ole samasisuliste taotlustega ning tagatise tasumise tähtaja pikendamist ei ole hageja taotlenud. 7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et tähtaja pikendamiseks tulnuks hagejal esitada kohtule põhistatud taotlus

§ 64lg 1 järgi, sellist taotlust hageja kohtule esitanud ei ole.

Ka määruskaebuses leiab avaldaja, et hageja on taotlenud enda vabastamist tagatise maksmisest. Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt oleks kohus pidanud omal initsiatiivil tähtaja pikendamist kaaluma, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendanud

1. septembri 2019 määrusega hageja määruskaebuse Tartu Maakohtu
2. juuni 2019 määruse peale, millega maakohus kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise.
3. Hageja on esitanud taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Normi kohtus põhuseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuvaks on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 18). 3 Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt

§ 196

lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu

1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka hagi läbivaatamata jätmine põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumata, põhiseadusega vastuolus.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle lahendamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4