lg 2 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud
lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust;
, § 349 ja § 1572 järgi ja karistuseks mõistetud
lg 1 alusel rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 8 kuud ja rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o summas 1000 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot.
lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 alusel arvati Kristjan Rieti eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2018 kuni 29.10.2018, s.o. 2 kuud karistusaja hulka, kandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud vangistust, karistusaja alguseks loeti 17.01.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kristjan Riet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema õele. Korteris elab kinnipeetava ema. Korter vastab elektroonilise valve täitmise 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole Kristjan Rieti vabastamine tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Kristjan Rieti varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kristjan Rieti on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on kandnud vanglakaristust nii Eestis kui välisriigis. Tema varasem kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge, ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta, dokumendi kinnipidamise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Oluline on kohtu arvates süüdimõistetu varaesmast elukäigust seegi, et ka eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.01.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6963 mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Kristjan Riet tingimisi enne tähtaega, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega on Kristjan Riet kohtu usaldust tema suhtes ka varem kuritarvitanud. Käesoleva karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavad tegevused ei ole kohtu arvates Kristjan Rietist tulenevaid kuriteoriske piisavalt maandanud. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud kehv probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid, impulsiivsus. Sõnades süüdimõistetu tunnistab, et tema probleemide põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Samas näeb ta vajadust alkoholi tarvitamisest hoiduda vaid terviseprobleemide tõttu. Vangla iseloomustuse järgi on probleemiks ka narkootiliste ainete tarvitamine, mida süüdimõistetu ei tunnista. Kristjan Rieti vabanemisjärgsed elutingimused on kohtu arvates head, kuid ei ole ilmselt määrava tähendusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kuritegude toimepanemise ajal olid süüdimõistetul samuti elu- ja töökoht ning toetav tugivõrgustik. Nendest aga ei piisanud, et teda õiguskuulekale teel suunata. Kohtuistungil pööras Kristjan Riet suurt tähelepanu ka oma terviseprobleemidele. Süüdimõistetu selgitas, et temal olnud haigus võib suure tõenäosusega korduda. Vanglas ei võimaldata talle taastusravi. Eeltoodu on ka peamiseks põhjuseks, miks ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabaneda soovib. Kohus selgitab, et käesolevas menetluses ei arutada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest tema haiguse töötu. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist tema haiguse tõttu reguleerib KrMS § 425 ning selleks on tarvis karistust täitva asutuse juhi esildist ja arstliku komisjoni otsust. Arvestades kõike eeltoodut, ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudab elada vabaduses uusi kuritegusid toime panemata, mistõttu jätab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.